Norwegianiga olid lood halvad juba enne Covid-19 pandeemiat. Kuni 2019. aastani oli Euroopa suuruselt kolmanda odavlennufirma peaeesmärgiks kasv, kasumi teenimine jäi kuhugi tahaplaanile. Usk valitud tee õigsusesse oli nii suur, et 2018. aastal lükati British Airwaysi ülevõtupakkumine tagasi, sest seda ei peetud piisavaks, kuigi märgid kehvavõitu finantsolukorrast olid juba siis olemas.

Nüüd on Norwegian seisus, kus lennufirma saatus sõltub kahest asjast: Norra riigiabist ja võlausaldajate (liisingfirmad ja võlakirjade omanikud) heatahtlikkusest. Või õigemini, kõik sõltub eelkõige võlausaldajatest, sest kokkulepe nendega on riigiabi saamise eeltingimuseks. Kui kokkulepet ei saavutata, on Norwegianiga ühel pool, sest olemasolevast likviidsusest jätkub vaid kuni mai keskpaigani.

Norwegian avaldas 27. aprillil oma tegevuskava (pdf). Järgnevalt kokkuvõte selle tähtsamatest punktidest:

• Hetkel on töös 7 lennukit Norra siseliinidel. Kõik need liinid on Norra valitsuse subsideeritud.
• Norwegian teeb võlausaldajatele ettepaneku konventeerida umbes 1,1 miljardi euro suuruses võlgnevusi liisingfirmadele ja võlakirjaomanikele lennufirma kapitaliks. Teisisõnu, Norwegian läheks liisingfirmade (53,1%) ja võlakirjaomanike (41,7%) omandusse. Senistele omanikele jääks osalusest järgi vaid 5,2%. Päris karm, aga mis teha, kui selg on väga kõvasti vastu seina.
• Ettepanek on liisingumakseid ja võlakirjade lunastamise tähtaegu edasi lükata.
• Kuni 2021. aasta aprillini jätkataks ainult 7 lennukiga valitsuses subsideeritud siseliinidel, mujale Euroopasse ja kontinentidevahelisi lende seni ei toimuks.
• Alates 2021. aasta märtsist hakkaksid taastuma lennud Euroopa põhiliinidel ja osadel sissetöötanud mandritevahelistel liinidel.
• Tavapärane toimimine taastuks alates 2022. aasta algusest.

• Plaanis on luua "Uus Norwegian", fookusega Põhjamaadel. Rahvusvahelistest liinidest jääks alles ennast tõestanud kasumlikud võtmeliinid, kauglendudel jätkatakse suure liiklusega liinidel põhilennujaamadesse (LGW, JFK, LAX). Lende väiksematesse lennujaamadesse kaugliinide puhul ei jätkata.
• Lennukipark saab olema ~30% võrra väiksem. Praeguse 147 lennuki asemel jätkataks 110-120 lennukiga.
• Suurem rõhk tasuliste lisateenuste müügile. Kui 2018. aastal moodustas see 16% sissetulekutest, siis see on plaanis tõsta 21% peale. Teisisõnu, Norwegian hakkab rohkem sarnanema Ryanairi ja Wizz Airiga, kuigi võrreldes Wizz Airiga oleks tasuliste lisateenuste tulu ka siis poole väiksem.

Nüüd jääb üle paar päeva oodata. 30. aprillil on võlakirjaomanike koosolek, kus siis otsustatakse, kas Norwegiani plaaniga nõustuda või ei. Lennundusfoorumites domineerib arvamus, et Norwegianiga on paraku ühel pool. Sellest oleks tõsiselt kahju.