Kaks ja pool aastat tagasi (2017. a. septembris) sai Trip.ee-s kirjutatud Norwegiani efektist. Norwegiani efekt seisneb lühidalt selles, et odavlennufirmade (Norwegian, WOW air) hoogne tulek transatlantilistele liinidele peab paratamatult avaldama mõju ka tavalennufirmade senisele opereerimismudelile. Tänaseks olemegi harjunud, et odavaimad piletid Põhja-Ameerikasse (ja aina rohkem mujalegi) sisaldavad enamikel lennufirmadel ainult käsipagasit.

Ühtlasi teame ka seda, et WOW air on nüüdseks ajalugu ning Norwegiani finantsnäitajad roosilisusest kaugel. Ka Lufthansa tegi eelmisel aastal strateegias kannapöörde ning otsustas odavlennuharu Eurowings katsetused kauglendudel lõppenuks lugeda. IAG odavfirmast Level pole samuti midagi kuulda. Korduvad uudised AirAsia naasmisest Euroopasse on seni juttudeks jäänudki.

Mingi põhjus peab olema, mis on odavlennunduse ärimudeli hoogsalt levikult kauglendudele kõvasti entusiasmi maha tõmmanud.

Norwegiani uus juht Jacob Schram, kes on ametis alles alates 1. jaanuarist, ütles Norwegiani viimaseid majandustulemusi (kolmandat aastat järjest kahjum) kommenteerides ootamatult otsekoheselt: "Meil pole Norwegianis endiselt strateegiat, kuidas muuta kauglennud kasumit teenivaks ning mul puudub vastus küsimusele, mis muudab kauglennud kasumlikuks".

Schram jätkas: "Ma näen [majandustulemuste parandamiseks] palju võimalusi lühemas perspektiivis, kuid me peame mõtlema ka pikemas plaanis, mis strateegia toob meid tagasi kasumisse. Praegu pole mitte kellelgi kauglendudel tõestanud ärimudelit, kuid me ei kavatse seda veel üle parda visata".

Norwegiani eelmise aasta kahjumiks kujunes 1,6 miljardit Norra krooni ehk 160 miljonit eurot. Samas on ainuüksi Boeing 737 MAX probleemid on lennufirmale maksma läinud umbes 100 miljonit eurot. Sellele lisaks tuli Norwegianil Boeing 787-tele otsida asenduslennukeid Rolls-Royce’i mootoriprobleemide tõttu.

Norwegian lõpetas 2020. aasta suvel lendamise rohkem kui 20 kaugliinil. Euroopas jäävad kauglendude baasideks Barcelona, London Gatwick, Oslo, Pariis ja Rooma. Stockholmist ja Kopenhaagenist kauglende vähemalt lähiajal ei plaanita. Sulgemist ootavad ka osad Euroopa-sisesed liinid.

Sarnaselt teistele odavlennufirmadele küsib ka Norwegian alates 23. jaanuarist 2020 kõige odavama piletitüübi (LowFare) puhul pagasiriiulile pandava käsipagasi eest eraldi tasu. Alates jaanuarist ei pakuta premium reisijatele (PremiumFlex pilet) enam sissepääsu äriklassi ootesaali.

Kokkuvõtteks

Aura odavlennunduse ärimudeli kasutamisest kauglendudel on hajunud. Teisalt on Norwegiani surve toonud meid sinna, kus me praegu oleme: odavaim piletitüüp sisaldab ainult käsipagasit enamikel kauglendudel Lufthansa grupi lennufirmadel, KLM-il ja SAS-il.

Kuid sedavõrd otsekohest tunnistamist, et nad tõesti ei teagi, kuidas kauglennud tööle saada, pole varem kuulda olnud.

Kuid vara oleks veel tunnistada, et odavlennufirmad kauglendudega nüüd enam ei katsetata. Võimalik, et järgmises etapis näeme välja tulemas hoopis teisi lennufirmasid, hoopis teiste lennukitega ja hoopis teistel liinidel. Oluliselt suurema lennuulatusega ühe vahekäiguga lennukite (A321LR ja A321XLR) turule jõudmise valguses vaadatakse ilmselt nii mõneski lennufirmas võimalikke uusi liine. Wizz Air on seda vast kõige avalikumalt teinud, rääkides huvist Londonist Dubaisse või Indiasse lennata.

Aga võib-olla kuuleme kõigepealt hoopis Norwegiani uuest liinist Londonist Panamasse?