Kliimaeesmärkide saavutamine on Euroopas aina aktuaalsem teema ja seda ka lennunduses, mille arvele langeb umbes 2,5% inimtekkelisest CO2 emissioonist. Kõige levinum initsiatiiv on seni olnud lennupiletite täiendav maksustamine, milleks tuleb algatusi Euroopa eri riikide poliitilistelt parteidelt nii iga paari kuu tagant. Välja on käidud lennupiletite miinimumhind Austria näitel (mis oma vastuolulisuse tõttu vaikselt hääbus), Prantsusmaal plaanitakse keelata kõik siselennud, millele leidub alla 2,5 tunni kestev rongisõidu alternatiiv (mõjutab üksikuid siseliine) ning Ühendkuningriigis arutatakse lennumiilide ja lennufirmade püsikliendiprogrammide keelamist.

Veelgi huvitavamate ideedega lennunduse reguleerimiseks on aga lagedale tulnud Norra Roheline Partei (MDG), pannes ette järgmist:

• Asendada lennuliiklus suuremate linnade vahel rongidega.
• Keelata Norra siselendude reklaam.
• Lõpetada Norra lennujaamades maksuvaba (duty-free) kaubandus, kuna see soodustab lendamist.
• Viia sisse personaalsed lennukvoodid.

Personaalsed lennukvoodid

Roheliste kõige radikaalsem ettepanek on kõikidele Norra kodanikele personaalse lennukvoodi loomine, mis toimiks umbes selliselt:

• Igale Norra kodanikule määratakse kvoot, palju aasta jooksul lennata võib.
• Kvoot jaguneks kaheks: Norra siselendudele ja rahvusvahelistele lendudele.
• Kvoot võtab arvesse elanike geograafilist asukohta (pealinnas Oslos väiksem, kaugemates piirkondades suurem) ja sotsiaalmajanduslikke näitajaid.
• Kvoodid on kaubeldavad ehk sagedasemad lendajad saaksid neid osta neilt, kes lendavad harvem.

Kui väljaande Nettavisen.no ajakirjanik küsis roheliste esindajalt, kas norrakate suur lennuhuvi pole mitte seotud ka sellega, et tegemist on mägise riigiga, kus muud transpordiühendused ei toimi samaväärselt lauskmaaga ning kas külmast ja pimedast kliimast paar korda aastas lõunasse lennata pole juba kasvõi tervise huvides vajalik, vastas roheliste esindaja, et esmatähtis on kliimasoojenemise peatamine ja puhata saab ka kodumaal.

Kas see on reaalne?

Jätaks siin kõrvale täiendava bürokraatia ja administreerimiskulud, mida ettepanek sisaldab, aga Norra rohelised pole ilmselt vaevunud pilku heitma Norra kaardile. Norra pole kaugeltki sarnase kuju ja geograafiaga, mis Prantsusmaa või Hispaania, kus kiirrongiliiklus on aina kiirem ja levinum liikumisviis. Norrakatel on näiteks Trondheimi ja Stavangeri vahel liikumiseks valida kas ühetunnine lennureis või kaks 6-8 tunnist rongisõitu Oslo kaudu. Isegi linnade vahele, mille vahemaa polegi nii suur, nagu Bergen ja Stavanger, ei saa raudteed (vähemalt mõistliku hinna eest) ehitada arvukate fjordide tõttu.

Iroonilisel kombel on suur osa Norra rikkusest pärit mitte just kõige keskkonnasõbralikumast nafta- ja gaasitööstusest. Kui uute varude uurimine ja kasutuselevõtt roheliste nägemuse kohaselt lõpetada, oleks Norra majandus vaatamata suurtele reservidele mingil hetkel tõsiste probleemide ees.

Lõpetuseks

Rohelistel on Norra 169 kohalises parlamendis üks koht.