No List 2025 – sihtkohad, kuhu reisimist võiks järgmisel aastal vältida
veigo
veigo
15. nov 07:55

Kui aasta lõpul ilmub erinevaid soovitusnimekirju sihtkohtadest, kuhu järgmisel aastal reisida tasuks, siis USA turul populaarne reisijuhtide kirjastaja Fodor’s avaldab vastukaaluks nimekirju kohtadest, kuhu reisimist võiks pigem vältida. Äsja ilmus Fodor’si No List 2025.

No List koostamise eesmärk on juhtida tähelepanu kohtadele, kus turism on ülekäte läinud. Küsimus pole mitte selles, et need sihtkohad ei vääriks oma populaarsust, vaid turismi on seal tähtsustatud kohalike heaolu arvelt. Lõpptulemusena on harva õnnelikud ka turistid. Pole ju tore käia linnades, mis on turistidest viimseni pungil, tutvuda vaatamisväärsustega kohtades, kus kohalikud teie kohalolekut pahaks panevad või matkata prügi täis looduses.

Fodor’s ei kutsu üles No List nimekirja kohti boikoteerima, pigem on sooviks juhtida tähelepanu sihtkohtadele, kus turism on asetanud kohalikule kogukonnale liiga suure surve.

I Sihtkohad, mis on ületurismi all juba aastaid kannatanud

Bali (Indoneesia)

Bali turism on pandeemia aegsest madalseisust kiiresti taastunud. 2024. aasta esimese 7 kuuga külastas Balit 3,5 miljonit turisti, mis tähendab võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 22% suurust kasvu. See toob kaasa paratamatu surve prügimajandusele ja aina suuremad ummikud liikluses. Kui Balile minna, siis tasub valida mõni vähemtuntud piirkond.

Barcelona (Hispaania)

Barcelona suur populaarsus on tõstnud sealsed rendihinnad ja elamiskulud taevasse. Barcelona linnavalitsus astub turismi ohjamiseks aina uusi samme, kuid olulisi tulemusi veel pole.

Vaata näiteks uudiseid

Kanaari saared ja Mallorca

Sel suvel sai nii Kanaari saartel kui Baleaaridel näha protestidemonstratsioone liigturismi vastu. Kohalikud nõuavad turismile täiendavaid piiranguid.

Veneetsia (Itaalia)

Päevareisijatele Veneetsias kehtestatud turismimaks pole lahendanud ühtegi probleemi. Selleks, et Veneetsiat tulevastele põlvedele säilitada, on vaja radikaalsemaid samme.

Lissabon (Portugal)

Sarnaselt teistele populaarsetele Euroopa sihtkohtadele on üürihinnad ja elamiskulud tõusnud kohalike jaoks liiga kõrgeks. Hinnanguliselt on 60% Lissaboni eluruumidest nüüd muudetud puhkusemajutuseks. Tulemus: võrreldes 2013. aastaga on Lissaboni rahvaarv kahanenud umbes 30%.

Koh Samui (Tai)

Koh Samui pidevalt kasvav populaarsus on saarel prügi-, veemajanduse- ja keskkonnaprobleeme veelgi võimendanud. Prognoositakse, et 2024. aastal kasvab saabuvate turistide arv 10-20% ja lähiaastatel võib see number veelgi tõusta, arvestades, et saarel filmiti HBO populaarset sarja The White Lotus.

Mount Everest (Nepal)

Everesti tippu soovivad tõusta juba inimesed, kes pole varem iialgi lund näinud. Prügi hulk, mida Everesti baaslaagris ja mäel pidevalt toodetakse, on metsik.

Vaata ka Fodor’si No Listi 2024. aasta kohta

II Sihtkohad, kus liigturism hakkab probleemiks muutuma

Agrigento (Itaalia)

Agrigentos pole veepuudus midagi uut, kuid pikk põud ja suurenev turism on selle nüüd viinud kriitilisse punkti.

Briti Neitsisaared

Fookus kruiisiturismile toob kohalikku majandusse väga vähe raha, kuid tekitab survet sealsele ökosüsteemile.

Kerala (India)

See India ilus piirkond kogeb aina rohkem meetsikult kulgenud reguleerimata arenduse tagajärgi. 2023. aastal külastas Keralat 21,8 miljonit India siseturisti ja 649 000 välismaalast, sel aastal peaks need numbrid veelgi kasvama. Samas kutsub looduslike veevoolusängide täisehitamine esile aina rohkem maalihkeid. Prügiprobleem veel lisaks.

Kyoto ja Tokyo (Jaapan)

Jaapani viimase aja suur populaarsus on sealsesse meediasse toonud termini "Kankō kōgai" ehk "turismireostus". Populaarsete turismikohtade ülerahvastatus, hotellide ja transpordi kasvanud hinnad ja kohalike tavade eiramine ärritavad kohalikke.

Oaxaca (Mehhiko)

Pandeemia tõi piirkonda massiliselt uusasukaid, põhiliselt USA-st, mis on üürihinnad ja elamiskulud kohalike jaoks liiga kõrgeks tõstnud. Oaxaca elanikud kaebavad, et nende kultuuri ja kombeid kommertsialiseeritakse ning et inglise keel on hispaania keele välja tõrjunud.

North Coast 500 (Šotimaa)

North Coast 500 on maaliline rannatee Šotimaal, mis on viimasel ajal saanud natuke liiga populaarseks. Paljud naudivad seda teed kas metsikult telkides või autosuvilates. Probleem on aga selles, et autoturistide jaoks puudub vastav infrastruktuur nagu tualetid, prügikastid, telkimisalad ja muu. Tagajärgi pole vist vaja seletada. Igal juhul soovivad kohalikud turismivoogu suurema kontrolli alla saada.

Alternatiivid ülerahvastatusele

Mis võiks olla alternatiiviks ülerahvastatud kohtadele? Vaata Intrepid Travel koostatud Not Hot List - valik reisiideesid 2025. aastaks.

Tõele au andes pole ma mitmete (tõsi, Everestil veel käimata :) selles listis olevate kohtade (Barcelona, Mallorca, Kanaari saartest Gran Canaria, mõneti ehk isegi, kuigi oluliselt vähemal määral, Lissaboni) erakordsest populaarusest kunagi liiga hästi aru saanud. Enamasti näed seal paljuski teisi turiste, lisaks on vaatamisväärsused oma enamikus üsna lahjad. Autentsust ja kohalikku koloriiti pigem napib. Söök-jook ka reeglina üsna keskpärased.

Aga eks Lääne-Euroopast pole tõesti vaja kaugele minna kui soov päikest saada ja sooja merd nautida, nii et eks see vast osalt seletab. Saksa ja UK keskklassil hea ja lihtne minna, lisaks suhtelisele lähedusele ka ühendused väga head! Meenub, et Mallorca lennujaama läbib aastas vist pea sama palju turiste kui Münchenit. Ja kes viitsib võib ka oma autoga minna. Vahemaad näiteks Saksamaa lääneosast või Belgiast/Hollandist umbes samad kui meilt Poola lõunaossa.

1
0

Barcelona oli minu jaoks iga senti väärt. Tõsi, käisin aastaid tagasi.

Kanaarid - sisuliselt ainuke kant Euroopas, kus talvel vähemalt mõõdukalt soe temperatuur on garanteeritud ja Lääne-Euroopale suht lähedal. Kes soovib, leiab vaatamist ka.
Mallorca - sealt sai massiturism alguse ja poole sajandi jooksul on Mallorca brittidel ja sakslastel juba osa DNA-st. Mingit autentsust sealt keegi vaevalt otsib, kui õlu ja vein on odavad.

1
1

Kanaaride osas sõltub minu hinnangul kuhu minna. Tenerife näiteks koht kuhu läheksin kindlasti tagasi ja vaadata on seal samuti, eriti paiguti vägagi unikaalset loodust. Gran Canaria osas natuke teistsugune arvamus. Aga see muidugi vaid minu arvamus.

Barcelona osas - ega seal ju midagi viga polnud (massiivsed taskuvargused muidugi välja arvata, juba metroos lennujaamast linna oli esimene (ja edukas) katse mille tunnistajaks olin, järgmine päev üritati juba minul endal rahakott edutult metroos pihta panna jne.), aga ootused olid kõrgemad ja kui Sagrada Familia välja jätta, siis midagi muud nagu eriti meelde ei jäänud. Ja ilm oli ka vaatamata sellele et oli juba juuni algus kohati üsna kõikuv. Ehk käia ju võib, aga Londoni, Pariisi, Veneetsia, Firenze või Buenos Airesega minu hinnangul samasse kaalukategooriasse siiski ei kuulu.

Ehk tegelikult - need mõlemad listid ( kuhu minna ja kuhu mitte) on minu meelest üsna head!

1
0

Paljude kohtade kuulsuse ja populaarsuse kasv on eksponentsiaalne ja tundub, et vahel ka lõputu.

Ma tean üsna hästi, miks Lissabon on populaarne. Olen seal umbes 25 aastat regulaarselt käinud ja see linn, millele see populaarsus kasvama hakkas oli igati äge, soodne jne. Esimesed 10 aastat oli see veel üsna vähe tuntud paljude Euroopa pealinnadega võrreldes, aga mingi hetk algas kerge turistide hulga kasv. 2008. a. majanduskriis tõi kaasa tegelikult kohati hindade languse näiteks majutuses tõstes linna populaarsust. Sellele lisandus peagi Araabia kevad, mis tõi kaasa paljud külastajad, kes seni olid suvel eelistanud Põhja-Aafrikat ja Lähis-Ida (näiteks prantsuse pered). Mida rohkem külastajaid, seda rohkem järgnevaid külastajaid, kes tahavad seda kiirelt populaarsemaks saavat sihtpunkti näha. Ja nii see läheb. Praeguseks pole see enam eriti odav, paljud piirkonnad (näiteks Baixa) on pea täielikult turistidele jäänud jne jne. Barcelonas toimus sama asi 10-15 aastat varem. 1990-ndate a.-te alguses oli see kena Vahemere äärne linn, kuhu peale olümpiamänge hakkas veidi rohkem turiste tulema. Sajandivahetuseks oli olukord juba teine ja turistide kasv jätkub lõputult.

Samas on Barcelona ikka äge koht. Eriti, kui sinna minna kõrhooaja väliselt nädala sees. Ja Lissabon ikka äge ja isegi üsna normaalsete hindadega (majutus väljaarvatud), kui hoiad kohalike elupaikadesse jne. Populaarsemad tänavad on üsna erinevad sellest, mis need 20 aastat tagasi olid, aga ehedat vana Lissaboni on tegelikult kõiksugu nurgatagused täis ja vabal ajal ringi liikudes avastan isegi vahel ägedaid kohti, millest seni kvartali kauguselt olen aastaid mööda läinud. Ja ma seda Lissaboni majutuse ja elanike statistikat ei usu. Halduslike piiride sees elab üle poole miljoni inimese ja kui neist kolmandik oleks kadunud, siis paistaks see väga teravalt silma. Mõeldud on äkki mingit kindlat piirkonda linnas. Näiteks Baixat vms.

2
0

Barcelona oli mõnda aega ülemaailmne turismi edulugu ja selle nimel tehti ka tööd. Eks omajagu aitas muidugi kaasa Ryanair lendudega Gironasse. Aastaid oli selle nimi Girona-Barcelona.

Ega turismi kõrvalmõjusid nii 20 aastat tagasi ju väga ette ei kujutatud.

0
0
Just nii palju maksab toidumürgitus, luumurd ja rolleriga kukkumine eestlaste lemmiksihtkohtades
Seesam
Sisuturundus
Just nii palju maksab toidumürgitus, luumurd ja rolleriga kukkumine eestlaste lemmiksihtkohtades
Kuidas veeta pikk nädalavahetus Gauja rahvuspargis
Gauja Rahvuspark
Sisuturundus
Kuidas veeta pikk nädalavahetus Gauja rahvuspargis
Lennupakkumised
Foorum
Reisikaaslased