USA terviseagentuuri Centers for Disease Control and Prevention (CDC) andmetel on sel talvel noroviirusesse nakatumise juhtumeid üle kahe korra rohkem kui 2024. aastal ja levik kõige ägedam pärast 2012. aastat. Noroviirused on väga nakkavad viirused, mis põhjustavad ägedaid seedetrakti vaevuseid, sümptomiteks iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja kõhuvalu. See suhteliselt tavaline talvine viirus levib peamiselt nakatunud pindade või esemete puudutamise kaudu.

Seni on reisimise puhul nakatumise vältimiseks tähelepanu pööratud peamiselt lennukite salongis toimuvale, kuid värskelt avaldatud uuringu põhjal väärivad samaväärset tähelapanu ka lennujaamad. Arvestades suurt inimeste hulka ja paljude poolt katsutavaid avalikke pindu tuleb ka lennujaamad lugeda noroviiruse kõrge riskiga levikukohtadeks. Samas tuuakse uuringus välja, et teatavad kohad lennujaamades on eriti suure nakatumisriskiga.

Üheks selliseks kohaks on lennujaamade mobiilitelefonide laadimispunktid. Uurijad panid tähele, et seal puutuavad reisijad sageli oma suud, mis on piltlikult kiirtee viiruse ülekandmiseks.

Kõrge nakatumisriskiga kohtadeks lennujaamades on ka poed ja lendude registreerimislauad (check-in). Huvitaval kombel olid registreerimise iseteenindusautomaadid tunduvalt madalama riskiga.

Kõige nakatumisohtlikumad kohad lennujaamas on aga restoranid ja teised söögikohad, kus reisijad puudutavad oma suud kõige tõenäolisemalt.

Uuringust selgub ka, kuidas on kõige tõhusam noroviirustega võidelda - selleks on pindade desinfitseerimine. Desinfitseerides pindu iga 2 tunni tagant, vähenes nakatumisrisk lennujaamas 83,2%. Seevastu kätepesu eriti ei aita – iga 2 tunni tagant käsi pestes väheneb nakatumisrisk vaid 2%. Palju efektiivsem on kanda maski, mis vähendab nakatumise tõenäosust 50%, kuna mask takistab käega näo puudutamist.

Õnneks vähendavad antimikroobsete omadustega pinnamaterjalid tunduvalt võimalust hankida bakter mõnelt pinnalt, kuigi nendesse pole investeeritud mitte igas lennujaamas.