Viimasel ajal võib erinevatest uudistest ja arvamustest lugeda prognoose, et lähituleviku lennupiletite hinnad võiks madala naftahinna tõttu tuua reisijatele rõõmsaid üllatusi. Moodustab ju kütusekulu märkimisväärse osa lendamisega seotud kogukuludest, olles viimastel aastatel 19 ja 24 protsendi vahel (2019. a. 23,7%). Loogiline oleks, et nafta hinna märkimisväärne langus avaldub lennupiletite hindade langemise läbi.
Iseenesest oleks loogika õige, kui lennufirmad toimetaks nagu tavaline autoomanik – kui paak on tühi, sõidetakse tanklasse ja lastakse paak täis selle hinnaga, mida posti peal parasjagu näidatakse. Lennufirmad toimetavad aga märksa pikema perspektiiviga ning kindlustavad ennast naftahinna tulevaste kõikumiste vastu kütuse tulevikutehingute (fuel hedge) kaudu. Teisisõnu, eelnevalt pannakse teatavaks tulevikuperioodiks paika, mis hinnaga müüja kohustub kütust müüma ja lennufirma seda ostma. Loomulikult kasutatakse ka segavariante, kus osa (tavaliselt suurem osa) kütust ostetakse tulevikutehingute kaudu ja osa siis selle hinnaga, mida nafta parasjagu maksab.
Niisiis sõltub paljuski sellest, kui hästi oskavad lennufirmad nafta tulevast hinda prognoosida. Peab ütlema, et sageli mitte just väga hästi, kuid nüüd lisandub siia veel koroonaviiruse ja selle põhjustatud ülemaailmse vähenenud nõudluse mõju. Ning mõne lennufirma puhul on see mõju ootamatult suur.
Singapore Airlinesi näide
Eelmine nädal avaldas maailma üks parimaid lennufirmasid Singapore Airlines (SIA) oma pea 50 aastase ajaloo esimese aastakahjumi. 31. märtsil lõppenud majandusaasta kahjumiks kujunes 212 miljonit SGD ehk 137 miljonit eurot. Selles on loomulikult oma osa lennuliikluse märkimisväärses vähenemises selle aasta märtsis, kuid üks number väärib eraldi tähelepanu. Eelmisel fiskaalaasta jooksul tõid ebaõnnestunud kütuse tulevikutehingud SIA-le kahjumit 710 miljonit SGD ehk 460 miljonit eurot.
Singapore Airlines on üsna erandlik lennufirma selles mõttes, et nad nad panevad kütusehinna lukku erakordselt pikalt - kuni 60 järgnevaks kuuks. Seega toob igasugune ootamatu naftahinna langus lennufirmale kaasa kahjumi. SIA puhul võib Covid-19 põhjustatud hinnalangus lennufirmale kahjumit tekitada aastani 2025. Näiteks 2020. aasta veebruaris ja märtsis maksis naftabarrel SIA jaoks 76 dollarit. Kuigi nafta hind langes vahepeal nulli ja maksab nüüd alla 30 dollari, maksab SIA järgmised neli aastat selle eest hinda üle 50 dollari. See tähendab, et vähemalt mõnda aega maksab lennufirma kütuse eest oluliselt üle.
Juhtub teistelgi
Lufthansa prognoosis enne koroonakriisi algust Brendti 2020. aasta naftabarreli hinnaks 63$. Jaanuaris avaldas lennufirma, et kui naftahind peaks langema 45$ peale, ootab Lufthansat puhtalt kütuse tulevikutehingute pealt sel aastal kahjum 800 miljonit dollarit. Praegu kaubeldakse naftabarreliga 20-30 dollari kandis.
Ka Ryanair ei prognoosinud nafta hinna nii suurt langust ning märtsis lõppenud majandusaasta kasum vähenes tulevikutehingute arvelt 300 miljoni euro võrra.
No olgu, aga mida see kõik reisijale tähendab?
Reisijale tähendab see kahte asja ja kumbki neist pole hea.
Kokkuvõtteks
Kui me lennupiletit ostame, siis meid ei huvita, mis hinda lennufirma kütuse eest maksab. Samas mõjutab see pisike nüanss üksjagu, mis hinda lennufirma pakkuda saab. Ja see sõltub üksjagu sellest, kui hästi lennufirmad suudavad ette näha muutusi kütuseturul. Koroonaviiruse taolisi asju sellises ulatuses on aga väga raske ette näha.
Odavaid lennupileteid võib sellegipoolest oodata. Aga väga võimalik, et mõnda aega seeläbi pigem minimiseeritakse kahjumit, kui loodetakse kasumit teenida.