Saksamaa majandusväljaande Capital käsutuses oleva informatsiooni põhjal valmistub Lufthansa lähipäevil välja kuulutama maksejõuetust. Tegemist on protseduuriga, mis võimaldaks lennufirmale saada pankrotikaitse (Schutzschirmverfahren). See oleks pankroti kergem vorm, kus Lufthansa tegevus jätkuks samade juhtidega, kuid kohtu poolt nimetatud halduri kontrolli all, kes esindab kreeditoride huvisid. Pankrotikaitset rakendatakse, kui ettevõtte põhitegevus on kasumlik, kuid lühiajalises perspektiivis ei suudeta oma kohustusi täita.
Paralleelselt jätkab Lufthansa Saksamaa valitsusega riigiabi saamiseks, kuid siin kipuvad Lufthansa nägemus ja Saksamaa valitsuse soovid kardinaalselt lahknema. Saksamaa valitsus sooviks vastukaaluks toetusele saada Lufthansas hääleõiguse (sellest sai pikemalt kirjutatud siin). Lufthansa on sellele täielikult vastu. Ka Austrias ja Belgias soovitakse vastavalt Austrian Airlinesi ja Brussels Airlinesi tegemistest rohkem kaasa rääkida, kuid läbirääkimised pole seni tulemusi andnud.
Lufhansa ja poliitika
Tundub, et Lufthansa on Saksamaal sattunud poliitiliste tõmbetuulte keskele. Kui CSU (Kristlik-Demokraatlik Liit) ei näe vajadust riigil omada lennufirmas otsuste blokeerimisõigust, siis nende koalitsioonipartner SPD (Sotsiaaldemokraatlik Partei) seda jällegi kindlalt soovib. Ja Saksamaa rahandusministeerium on SPD kontrolli all.
Lufthansa olukorra teeb veelgi keerulisemaks asjaolu, et suurte ja riigile oluliste firmade päästmiseks loodud 400 miljardi euro suurust stabiliseerimisfondi WSF, kust raha Lufthansale tulema peaks, pole suudetud tööle saada ka kaks kuud peale selle asutamist. WSF toetus peab omakorda saama nõusoleku Brüsselist, kus viimasel ajal on selles osas küll väga kiiresti töötatud.
Aeg hakkab otsa saama
Lufthansa likviidsus ulatus aprilli lõpu seisuga 4 miljardi euroni, kuid see sulab kiirusega 1 miljon eurot tunnis. Lisaks tuleb arvestada, et sellest rahast poole ehk 2 miljardit ei kuulu otseselt Lufthansale, vaid on piletiostnute poolt antud krediit, mida ostjatel on õigus tagasi nõuda.
Seega on Lufthansa sundseisus. Likviidsus sulab, kuid läbirääkimised poliitikutega venivad ja toetusfondi töö pole käivitunud. Capitali allikate põhjal võib Lufthansa maksejõuetuse välja kuulutada juba järgmise nädala keskel, ettevalmistused selleks on juba suures osas tehtud.
Massiivsed tagajärjed
Lufthansa maksejõuetus paneks Saksamaal veerema hoomamatu suurusega lumepalli. See mõjutaks otseselt Lufthansa 70 000 töötajat Saksamaal, kuid kaudne mõju oleks sellest oluliselt suurem. Pankrotikaitse all vabaneks Lufthansa muuhulgas pensionikohustustest, mis ulatuvad 7 miljardi euroni. Sel juhul peab pensionid katma pensionikindlustusfond PSV, mis seaks selle ootamatult ränga koorma alla. Nagu Saksamaa senine ajalugu näitab, tähendab mõne suurfirma pankrott pensionikindlustusmaksu vältimatut tõusu.
Mida see kõik meile tähendab?
Lühemas plaanis ei tohiks muutuda mitte midagi. Alates juunist tihendab Lufthansa lennugraafikut märgatavalt, kuid lennuplaanid kipuvad kõikidel lennufirmadel muutuma väga sageli. Lufthansa lennufirmana ei kao aga kuhugi.
Kui Lufthansa palub pankrotikaitset, siis toob see omanikeringis kaasa muutused, kui võlgnevused konverteeritakse osaluse vastu ja süstitakse sisse uut kapitali. Aga ka see lendajat ei tohiks puudutada.
Kuid kindlasti jätkub mõneks ajaks parajalt ebakindlust. Kui Lufthansa maksejõuetus peaks teoks saama, siis kulub aastaid, et selle kõikvõimalikud järellainetused maha rahuneksid. Järgmine nädal saab olema huvitav. Toimuvad asjad, mis veel paar kuud tagasi oleks olnud mõeldamatud.
Jah, Lufthansa on selles osas Saksa sotside, kes nõuavad otsustusõigust firma tegevuses nö ohver (mis lõppkokkuvõttes tähendab just suuremat koormust riigile endale, aga seda sotsid ei adu vist pea kunagi).
Nagu meistki enamik teab, ei ole riik mitte kunagi hea omanik mitte millelegi. Sest riik teeb otsuseid vastavalt poliitikute tahtele. Või ametnike tahtele/survele.
Riigi ja ametnike arusaam efektiivsest toimimisesst on aga üldjuhul kas vägas erinev või lausa vastandlik ärilisele toimimisele.
Ehk siis kui riik hakkab kamandama lennufirmat, tähendab see lennugraafikuid eeskätt vastavalt poliitikute eelistustele (mis riik kui palju sõber on jne) ja palju muud jaburat.
Lufthansa on olnud riigiettevõte. Mälu järgi ütlen, et privatiseeriti 1994. Inimestest, kes enne seda fimas töötasid -- eks neid ole üsna vähe, kuid mõnega olen ka mina lendama ja rääkima sattunud, ei igatse seda riigiettevõtte aega tagasi keegi.
Nagu Veigo ilusti lahti kirjutas: meile, resijatele ei tähenda pankrotikaitse alla minek suurt midagi. USA lennufirmad on vist peaaegu kõik alates 2001. aasta lõpust vaat'et pool aege vaheldumisi "Chapter 11" kaitse all olnud. Riik, kes om a suurfirma aga sellise kaitse alla surub, saab eendale vaid kuhjaga probleeme kaela. Eeskätt majanduslikke, kuid ka poliitilisi. Jõudu, mis muud!
Huvitav saab olema, kuidas lahendatakse Austrian Airlinesi ja Brussels Airlinesi analoogsed olukorrad. Ka seal on teemaks liinivõrk. Või pigem aja jooksul kogunenud solvumine, et Lufthansa jaoks on need kaks firmat olnud selgelt tagaplaanil. Eriti kibedad on ilmselt belglased, kes mäletavad liigagi hästi, kuidas mitte ammu plaanis Lufthansa Brussels Airlinesi Eurowingsiga liita ehk sisuliselt kaotada.
Raul_R, ei ole vaja oma äärmiselt piiratud pseudolibertaarset arusaamist majanduse toimimisest peale suruda siin foorumis. On riike, mis olnud suurepärased edukate firmade omanikud ja arendajad. Jaapan, Singapur, Lõuna-Korea, ajalooliselt mitmel korral ka Saksa riik. Samamoodi on olnud erakordselt halbu "äriliselt toimijaid", kes on edukaid firmasid hävitanud ja petnud nii lihttöötajaid kui riiki: Enron, Lehman, JCPenney, Hertz jne jne.
Lufthansa on käitunud kogu viimase kümnendi Kesk-Euroopa turul ülbe monopoolse koletisena, nii et selle pankrott, aktsionäride rahast ilma jäämine ja suures osas riigi omandusse minek on täiesti perfektne lõppmäng sellele firmale. Kapitalism oma parimal kujul, loodetavasti on tulemuseks monopoli katkimurdmine ja uute, paremini juhitud lennufirmade teke, kes saavad ka muuga peale HONide meeleheitliku ümmardamise hakkama.
:D
Snoop, ma juba hakkasingi kartma, et järsku on juhtunud midagi...
Pean ütlema, et teenuse tarbijana ei ole mind vist küll mitte kunagi huvitanud, kuidas elavad teenusepakkuja aktsionärid või kuidas teenusepakkuja juhtimine toimib. Samuti ei tunne ma huvi selle üle, kui palju ja mis alustel seal palka makstakse. Ei ole minu asi. Eeldan, et sunniviisiliselt seal inimest tööl ei hoita ning sel juhul peaks iga töötaja tegema oma tööd ju igal juhul nii hästi kui saab.
Mind huvitab eeskätt see, et mina selle teenuse, mille eest enda teada raha maksin, kätte saan.
Mida ma püüan teenust tarbides, eriti kui plaanin seda ka aedaspidi teha, jälgida, on enda suhtumine, et see oleks ka teenuse pakkujale win-win olukord.
Et ma teenusepakkujale oleks ühtepidi kasulik firmale ning meeldiv teenindatav neile teenusepakkuja töötajatele, kes minuga otseselt kokku puutuvad.
Ei usu küll mina, et seal tekib tegelikkuses mingi taasriigistamine. Pigem on selle pankrotikaitse alla minek ka teatava survestava efektiga -- näidates, et sotsialismust harrastama kippunud riigile läheb kogu lugu lõpuks palju kallimakski.
Riigid selle "supi" kokku keetsid, nüüd maksku kinni ka.
Sest viirus ei pannud ühtegi riigipiiri kinni ega kehtestanud ühtegi piirangut. Riigid oma enamuses kehtestasid. Samuti on riigid kehtestanud, eriti Euroopas, ettevõtlusele hulka sotsiaalseid kohustusi. Ükski äri ei saa valmis olla sellele, et riik keelab tarbimise. Keelas, maksku kinni.
Olen Veigoga nõus, et meile, reisijatele ei muutu väga suure tõenäosusega peale mõnede sõidugraafikute ja mõnede hinnakombinatsioonide mitte midagi. Ei kao ära LH.
Ja kui selleks ka 1% tõenäosust peaks olema, mis mingil x hetkel ka natukenegi realsieeruma hakkab, siis eks algab teiste firmade poolt Suur Võidujooks sellele LH kliendile. Ehk siis HON saab ikka kenasti hoolitsetud -- Snoopile teadmiseks, et selliste statusmatch pakkumine, ilma et seda kuskilgi avaldataks, toimub kogu aeg. Ma arvan, et ega ka SEN-e nö külma kätte jäeta. Tegemist ei ole (eriti HON puhul) seltskonnaga, keda tavaoludes mõnel lennufirmal oleks tõenäoline n.ö. üle meelitada ei hinna ega tootega. Ehk siis väga margitruu kliendiga ning kui tema üle meelitamine peaks õnnestuma, siis ka väga kasuliku kliendiga. Aga veelkord, ma ei usu, et asi selleni läheb.
Mis mulle tänases päevas nalja teeb, on Ryanairi ärplemine. Sest Ryanair ja temataolised firmad omavad minu poolt vaadatuna nii LH, kuid ka ükskõik millise teise rahvusliku firmaga samapalju ühist kui siga ja kägu. Aga ma ka ei usu, et Ryanairi ärplemine mõne suure Euroopa lennufirma päästmist kuidagigi mõjutab. Saksamaa puhul nägime alles mõned päevad tagasi nende kõrgeima kohtu otsust, kus just Saksamaa seadusti ülimuslikkust Euroopa ees kiita võeti. Ei juhtu selle riigiabiregualtsioomnidegagi midagi. See on ainult väikestele keelatud. Ja võimalik, et ka siin on konks, sest nagu teame on Läti AirBalticu puhul EL riigiabireeglid alati "ära tinistatud".
Tõesti, huvitaval ajal elame, kodanikud!
P.s. Just soetasin mõned LH lennupiletid.
@Raul_R
Suur Võidujooks Air Balticu, Ryanairi või Easyjeti poolt ;)
Parim pakkumine on aknaalune istekoht.
Raul_R: mis status matchi puutub, siis oled sa ikka väga naiivne: neid on kogu aeg olnud iga alliansiga ja kõikidele, kes vähegi viitsivad Photoshoppi kasutada või kuskil staatust omavad, selleks ei pea ülemaksev Suur Egopauk olema. ülejäänud pikk targutav sõnavaht ja moraalilugemine ajas haigutama...et margitruu ja kasulik klient võrdub mu jaoks lüpstava lambaga, tead sa juba niigi.
Natuke fraasist, et riik on alati halb peremees. Kas ikka on? Viga on ikka selles, kes juhtima saab ja kui libeda lepinguga. Kui nendel niinimetatud juhtidel oleks lepingus ka täpsemalt kirjas vastutus ja sanktsioonid, siis oleks need ettevõtted ilmselt olulisemalt edukamad. Milline lehma lellepoeg trügiks juhatusse, kui on reaalne oht nuheldud saada?
Kui hurraaga ettevõtte teinud eraisik võtab tööle küündimatu tegevjuhi, siis ka pikka pidu pole.
Riigi puhul on pigem küsimus selles, kui palju ta lennufirma igapäevategevusse sekkub või ei sekku. Mitte miski asi (no koroonaviiruse ehk välja arvatud) ei takista riigi lennufirmal edukas olemast, kui on korralik äriplaan ja saab rahulikult toimetada. Kasvõi Finnairi enamusosanik on Soome riik.
Kohe, kui hakkab peale riigi sekkumine, kipub asi jamaks. Kagu-Aasia riiklikud lennufirmad (Thai, Malaysian, Garuda) või tänaseks pankrotis SAA on selle musternäiteks.
To Veigo
Väljendasin end veidi ebatäpselt — kuri on karjas just siis kui riik hakkab äri tegema ehk juhtimisse sekkuma. Omanik võib olla kes iganes.
To Snoop
Eks me selles lamba osas oleme jah erineval positsioonil. Mina lennufirma reegleid skeemitada ei püüa ja loen seda pigem varguseks. Aga see selleks.
Status machide osas jah, neid on kogu aeg. Mõnda käivad lihtsalt vahel lausa lennufirma esindajad ise moosimas. Kõige naljakam oli minu jaoks kui ühe muidu soliidse firma kohaliku esindaja käest enda kontoris siis küsisin, et miks ta arvab, et palju lendan ja vastuseks sain, et “ütleme, et unes nägin”. Status match ja photoshop... ei tea. Mina kasutan muu hulgas Estraveli Amadeus baasil olevat iseteeninduskeskkonda, kuhu saan enda poolt hallatavatele isikutele ka FFP profiilid luua. Ja juba see süsteem ei lase sisestada ühele inimesele teise inimese FFP numbrit. Annab veateate, et isik-number-staatus do not match. Ehk siis ju on asi edasi arenenud ning lennufirmad jagavad omavahel läbi Amadeusi või ka millegi muu infot, kas antud FFP number kuulub konkreetsele inimesele või mitte ja milline on staatus. Osadel firmadel näitab FFP number ära ka staatuse. LH puhul esimesed 3-4 numbrit:
9920 - lihtliige
9922 - FTL
222 - SEN
333 - HON
Pika numbri kehtivus on kontrollitav numbri kontrolljärgu järgi ja ajaline kehtivus ning vastavus nimele ju siis ka kuskil kuidagi online.
Omaette küsimus muidugi, kui palju ka konkreetsed töötajad kuskil lennufirmas neid jälgi ajavad.
Samas, nn trikitavast reisijast ei ole tohiks loogiliselt võttes huvitatud olla ükski lennufirma. Kasu on ikkagi kasumit tootvast reisijast.
Raul_R oeh, Photoshopi all pidasin silmas, et kui keegi väga tahab status matchi saada, pole tal just raske endale konkureeriva alliansi kuldkaart valmis meisterdada ja see matchiks saata.
Endal pole vajadust olnud, sest kogu aeg on mingis alliansis kuld ikka olnud.
Kuna hiina huijarid on nii massiivselt kõike võltsima hakanud, siis viimasel ajal on muidugi kõik firmad hakanud status matchile peale kaardi koopia ka flight statemente nõudma, mida on veidi keerulisem valmis teha, aga siiski, no biggie.
To Snoop
Täpselt seda mõtlesin minagi Photoshopi all, et mõni joonistab endale lennufirma X kuldkaardi ja siis läheb sellega lennufirma Y status matchi küsima.
Aga kuna on olemas lennufirmade ja alliansside ülene andmebaas (nagu kirjeldasin), siis karta on, et see enam läbi ei lähe. KUI lennufirma Y peaks võtma vaevaks esitatud X firma kaardiandmed sealt läbi lasta.
Arvutis valmis joonistada võib peaaegu kõike.
Ja ega muidugi ei tea ka, kas ja kui palju viitsitakse selliste kontrollimistega tegeleda.
