Covid-19 räsib Lufthansa Grupi lennufirmasid rängalt. Nende 760 lennukist on 700 maa peal, reisijate arv võrreldes eelmise aastaga seisab parimal juhul 1% peal ning iga tund põleb püsikulude katteks raha 1 miljon eurot. Esimese kvartali kahjum ulatub 1,2 miljardi euroni, teine kvartal tuleb sellest veelgi hullem. Sellises olukorras vaadatakse riikide (Saksamaa, Austria, Belgia, Šveits) toetuse poole.

Abipaketid Lufthansa grupi lennufirmadele on kõigis mainitud riikides arutusel olnud, kuid Lufthansa pole kaugeltki rahul sellega, et riigid seavad omapoolseid tingimusi. Lufthansa ja valitsuste vahelised läbirääkimised kipuvad meenutama pokkerilauda, kus Lufthansa üritab panuseid bluffimisega tõsta. Saksa väljaanne Spiegel ongi äsjase Lufthansast rääkiva loo pealkirjastanud Lufthansa maksejõuetuse bluff. Milles on siis asi?

Saksamaa soovib Lufthansas osalust ja vetoõigust

Saksamaa valitsus on sõnastanud tingimused, mis juhul oleks valitsus valmis Lufthansat 10 miljardi euroga toetama. Raha tuleks kolmel viisil:

• 5,5 miljardit eurot "vaikiva osaniku" vormis, mille eest oodatakse garanteeritud intressitulu 9%.
• 1 miljard eurot täiendavaks kapitaliks, mis annaks Saksamaa valitusele Lufthansas 25,1% suuruse osaluse
• 3,5 miljardit eurot laenu riikliku KFW panga poolt.

Lisaks ootab valitsus kahte kohta Lufthansa nõukogus ning arvesse võetaks ka seda, kui Austria, Belgia ja Šveitsi valitsused peaks omalt poolt toetama sealseid Lufthansa tütarfirmasid, milleks on vastavalt Austrian Airlines, Brussels Airlines ja Swiss. Ühtlasi soovib föderaalvalitsus vetoõigust, et tagada Lufthansa otsuste vastavus Saksa riigi huvidele. Ja see on midagi, mis Lufthansa tegevjuhil Carsten Spohril harja väga punaseks ajab. Seetõttu on Lufthansas kaalutud protseduuri, mis võimaldaks lennufirmale saada pankrotikaitse. Tegemist oleks pankroti kergema vormiga, kus Lufthansa tegevus jätkuks kohtu poolt nimetatud halduri kontrolli all, kuid võimaldaks mõnda aega kreeditoride nõudeid mitte täita.

Kui veidi irooniliseks minna, siis tegemist oleks ainsa pankrotis 5 tärni lennufirmaga. Teine irooniline moment: Lufthansa väärtus on hetkel 3,7 miljardit eurot ehk põhimõtteliselt saaks Saksa valitsus abipaketi rahaga Lufthansa kolm korda ära osta.

Hetkel pole midagi siiski otsustatud ja läbirääkimised Lufthansa ja Saksamaa valitsuse vahel jätkuvad. Pankrotijutud on siiski üksjagu vaiksemaks jäänud, sest Lufthansale oleks tegemist ikka väga korraliku mainekahjuga.

Analoogne käitumisviis ka Austrias

Üsna ülbe mulje jätab Lufthansa ka Austrias - juhul, kui Austria riik ei paku finantsabi, on Lufthansa valmis laskma pankrotti ka Austrian Airlinesi. Jutt käib umbes 800 miljonist eurost.

Ei saa öelda, et Austria valitsuse ja Lufthansa suhted kõige soojemad oleks. Omal ajal müüdi Austrian Airlines Lufthansale 500 miljoni euro eest, kuid poliitikud on Lufthansa suhtes olnud üsna kriitilised, viidates, et peale mitte kõige uuemate lennukite liisimise pole Lufthansa Austrian Airlinesi rohkem investeerinud.

Sellest veelgi suuremaks patuks peetakse aga seda, et Lufthansal õnnestus Austria valitsust panna langetama lennupiletitele kehtivat maksu poole võrra, ähvardades vastasel korral lõpetada kauglennud Viinist ning seades kahtluse alla Austrian Airlinesi tuleviku tervikuna. Vastutasuks maksulangetuse eest lubati märkimisväärseid investeeringuid Austriani lennukiparki ja uusi kaugliine. Lufthansa võttis maksulangetuse rõõmuga vastu, kuid mida ei järgnenud, olid uued lennukid ja uued kaugliinid, kuigi Viinil oli nüüd tänu madalamale maksule Frankfurdi ja Müncheni ees märgatav konkurentsieelis. Austria kantsler Sebastian Kurzil on see asjaolu ilmselt hästi meeles, sest ta kuulus sel ajal valitsusse.

Nii kantsler kui teised valitsusliikmed on Austrian Airlinesist rääkidest rõhutanud, et tegemist pole mitte Austria rahvusliku lennufirmaga, vaid Lufthansa tütarfirmaga. Nii ametiühingud kui Austria opositsiooniparteid on viimastel nädalatel nõudnud, et Austria abiga peab kaasnema õigus lennufirma otsustes kaasa rääkida.

Austria valitsus on rõhutanud, et nad ei kavatse alluda väljapressimistele ning pole välistatud, et Austrian Airlinesi päästmise asemel pannakse raha hoopis uue lennufirma loomisse. Sellel plaanil on nii plusse kui miinuseid. Ühest küljest oleks tore selline lennufirma, mis arvestab asukohariigi huvidega senisest rohkem, kuid edukaks tegevuseks oleks ikkagi vaja partnerit ja kauglende toitvat lennuvõrku. Ega Euroopas peale IAG ja KLM/AF muid võimalusi ju polegi. Igal juhul pole Austria valitsus Austrian Airlinesi iga hinna eest päästma ja Austriani pankrott oleks Lufthansale suurem probleem, kui Austria riigile.

Šveitsis on toetus otsustatud

Šveitsis otsustas valitsus Lufthansa tütarfirmasid Swiss ja Edelweiss toetada 1,3 miljardi frangi (1,2 miljardi euro) suuruse krediidigarantiiga. Otsus vajab veel parlamendi kinnitust.

Belgias küsiti 290 miljonit eurot

Belgias küsis Lufthansa Brussels Airlinesi toetuseks 290 miljonit eurot, millest 200 miljonit oleks laen ja 90 miljonit pigem toetuse vormis. Belgia valitsus keeldus, kuna see raha oleks läinud sisuliselt otse Lufthansale. Ka Belgias soovitakse raha vastu saada osalust Brussels Airlinesis. Nagu Austrias, on Lufthansa ka Belgias Brussels Airlinesiga üsna ülbelt ringi käinud, hoidudes investeeringutest. Mitte väga ammu oli plaan Brussels Airlines liita Eurowingsiga, mis poolehoidu Lufthansale kuidagi ei suurendanud.

Kokkuvõtteks

Arvestades olukorda, on Lufthansa käitumine küllaltki riskantne. Praegu pole justkui see aeg, kus hakata valitsustele midagi dikteerima ja ähvardama. Valitsuste toetust erinevate maksupoliitiliste ja teiste otsustega läheb Lufthansal ilmselt vaja ka edaspidi, eriti, kui tulevik on sedavõrd ebakindel. Praegu mõjub Lufthansa kui elevant portselanipoes, uskudes, et neid lihtsalt peab toetama (too big to fail). Kuna mäng käib samaaegselt mitmes lauas, võib bluff kohati isegi edukaks osutuda, kuid kokkuvõttes võib ikkagi omast võttest selili lennata.