Vaatamata sellele, et Euroopa suuremad lennufirmad teatavad üksteise võidu suurepärastest majandustulemustest, võib lendamisbuum peagi läbi saada, hoiatab Saksamaa majandusleht WirtschaftsWoche. Kuigi koroonapandeemiast taastuti loodetust kiiremini, kasuminumbrid ületavad ootusi ja müügis on peaaegu samapalju istekohti, kui 2019. aastal, ei peegelda need numbrid siiski täit tõde.
Üheks oluliseks muutuseks võrreldes pandeemia-eelse ajaga on teistmoodi reisijate struktuur. Vähem hinnatundlikke ärireisijaid on varasemast vähem ja sedavõrd rohkem on puhkusereisijaid. Samas valisid puhkusereisijad suvisel kõrghooajal varasemast sagedamini lendamiseks premium economy või äriklassi ja see peegeldub ka lennufirmade majandustulemustes. Sügisel on puhkusreisijaid veerandi võrra vähem, kuid ärireisijate hulk ei kasva. Seega on lennufirmadel valida, kas lennukid ära parkida või langetada hindu.
Kuid samal ajal on juhtunud midagi täiesti vastupidist. Esiteks on Euroopas on 5% võrra rohkem lennukeid, kui 2020. aastal, teiseks on umbes 500 uues lennukis varasemaga võrreldes tunduvalt rohkem istekohti. Näiteks Wizz Airi ja Lufthansa 50 uues Airbus A321 lennukis on 230 istekohta, mida on 50 ehk veerandi võrra rohkem, kui vanemates A320 lennukites. See tähendab, et aastas tuleb iga lennuki puhul maha müüa kuni 100 000 täiendavat istekohta. Ja kuna Euroopa lennufirmad püüavad lennukeid maksimaalselt töös hoida, võib istekohtade pakkumine järgmisel aastal kasvada 14% võrra.
Kas miljoneid lisanduvaid istekohti suudetakse täita, on kahtlane. Prognooside kohaselt kahaneb Saksamaa majandus 2023. ja 2024. aastal ligi 1%. Varasemast on teada, et kriiside ajal kahaneb lennureisijate arv kaks korda samapalju. See tähendab, et 14% suurema reisijate arvu asemel on Saksamaal reisijaid 1,5% võrra vähem.
Majandusolukorra halvenemine tähendab ühtlasi seda, et heade sissetulekutega inimesed, kes ostsid sel aastal pileti sisuliselt igasuguse hinnaga, vaatavad ebakindluse kasvades oma kulutused üle. Lennufirmadele tähendab see, et tulevikus müüakse vähem ja pigem odavamaid pileteid.
Lennufirmade juhid näevad olukorda küllalt erinevalt. Kui Ryanairi tegevjuht Michael O'Leary hoiatab, et "pidu on läbi", siis Lufthansa juht Carsten Spohr rõõmustab, et "suvi ei taha lõppeda". Spohr ei näe märke, mis viitaks, et lähiajal võiks hakata halvemini minema. Lennukite, varuosade ja pilootide puudus, pudelikaelad lennujaamades ja inimeste jätkuv soov reisida on põhjuseks, miks Euroopas lähiaastatel ülepakkumist ei teki.
Ainult et Lufthansa aktsionärid pole seda optimismi ära ostnud. Lufthansa aktsia hind on võrreldes maikuuga ligi kolmandiku võrra madalam, kuna kardetakse reisijate arvu vähenemist ja kulude kasvu.
Lisaks võib Lufthansat ees oodata konkurentide hinnasurve. Mitte ainult Ryanair ja Wizz Air ei kasvata oma lennukiparki. Aasia suunalist liiklust kasvatavad nii Emirates kui Turkish Airlines. Turule on trügimas ka uued ambitsioonikad konkurendid nagu Riyadh Air Saudi Araabiast ja Air India. Kõik need lennufirmad on tellinud rohkem kauglennukeid, kui Lufthansal praegu. See tähendab, et oht ülepakkumiseks on küllalt reaalne.
Reisija vaatenurgast oleks lennundusturu muutumine müüja turust ostja turust muidugi teretulnud. Eriti tore oleks, kui lõpuks odavneksid lennupiletid ka Aasia suunal. Samas tuleb arvestada, et kui kirjeldatud protsessid ka aset leiavad, ei juhtu muutused üleöö. Eelnev jutt oli arusaadavalt Saksamaa-keskne, aga suuremat pilti on huvitav jälgida.
