Eks semiootikutel, psühhoanalüütikutel ja kultuurikriitikutel jätku lahkamist sajanditeks, et mis värk nende falliliste ehitistega ikkagi on, et need on osutunud nõnda ligitõmbavaks nii valitsejatele, kui turistidele. Admeanalüütikutele ja statistikutele on ka näsimist, sest korrelatsioon on silmnähtav: mida lähemale jõuab tsivilisatsiooni hävitav kliima-apokalüpsis (mis peaks Helsinki ülikooli Teoloogia audoktori, Greta Thunbergi 2018 juunis Twitteri postituses avaldatd prognoosi kohaselt selle aasta jaanipäevaks kohale jõudma), seda kõrgemaks ja jämedamaks ehitatakse pilvelõhkujad.

Samas on see naftanisavabadele riikidele niššivõimalus (sh ka Eestile): turundada ennast maana, kus pilved on (veel) lõhkumata ;)

Loe ja kuula ka JMKE "Monument": https://www.youtube.com/watch?v=gZiZYGuty1Y

@ snoop

Kui rajad rohkem põlde, istandusi ning loomafarme ja tõmbad/lubad riiki rohkem turiste kui su veevarud võimaldavad, siis ei tohiks apokalüptilised põuad erilise üllatusena tulla.

Vahemere piirkonna riikide sõltuvus turismist on kahe teraga mõõk, ühtepidi on tegu "kerge rahaga", teistpidi lööb reaalsus aeg-ajalt lahtise käega näkku, olgu selleks siis prügiuputus randades, elektrivõrgu ja reovee ülekoormus või magevee puudujääk torustikus.

Tänaseks ei peaks olema erilise uudisväärtusega asjaolu, et kaasMaalasi tõmbavad kollektiivsed inimkatsed. Kui kutsuda linnakesse, mille vee- ja elektrivarustus ning prügimajandus on rajatud paarisadat tuhandet inimest silmas pidades mõned miljonid külalised ning seda justnimelt eelkõige kuivaperioodil ja nõnda iga aasta ning aasta-aastalt üha rohkem, siis varem või hiljem joonistuvad realiteedid vastiku teravusega välja. Kui see juhtub – ja juhtub see varem või hiljem – siis juhtide rumalad ja lühinägelikud otsused tuleb kuidagi märkamatuks pakendada ning kliimamuutused sobivad selleks suurepäraselt.

Kui Nõukogude Liidu Potjomkini külad reaalsusega kohtusid, siis standardsüüdlaseks olid Lääne imperialistlikud ambitsioonid, tänases Euroopa Liidus on selleks kliimamuutused, kuna need on mugavalt käepärast – sest kliima muutubki, on alati muutunud ja jääb muutuma ka edaspidi.

Ja väike sneak preview maailmalõpu apostlitele: süvenedes vähegi inimkonna ajalukku selgub, et tsivilisatsioonid on kadunud maamunalt kliima järsu jahenemise tulemusel, mitte soojenemise. Kui keegi teab mõnda vastupidist juhtumit, siis jagage lahkelt, loeks huviga.

PS! ahjaa, mis puutub Hispaania veepoliitikasse, siis sellele võib anda küll Sajandi Lühinägeliku Tiitli. Euroopas tuleb enamvähem iga teine-kolmas maasikas ja tomat Hispaaniast. Vaevalt keegi vesist maasikat matsutades sügavalt juurdleb selle tõiga üle, kuidas riik, mille poole territooriumist moodustab poolkõrb suudab Euroopat sellise koguse gemüüsega varustada.

Vastus on maetud mulla alla, sõna otses mõttes ning teinekord kohe mitmemeetriste kihtidena. Tulevaste põlvede arheoloogidel saab olema põnev nuputada, mis pagana kilekiht see on, mis dateeritakse sinna 2000 AD kanti ja mis levib tuhandete hektarite ulatuses. Nuputamist on palju, sest kirjalikud materialid võimaliku tekkeloo kohta puuduvad. Puuduvad seetõttu, et täna hoiavad nn maailmapäästjad ja nn ajakirjanikud säält ennast eemale – ei ole soovitav torkida ja ringi nuhkida, võib vastu nokka saada.

Küll aga võid lennukiga Lõuna-Hispaaniast üle lennates leida meeldiva viisi kuidas aega surnuks lüüa lihtsate matemaatiliste arvutustega. Heida pilk aknast välja neile silmapiirini laiuvatele kasvuhoonetele ning kalkuleeri, kui suure maaala hõlmab see kileprügi, mis igal aastal tuimalt maha maetakse, kui katteid uuendatakse. Kuna lend veel kestab, mine mõttemänguga edasi ja püüa ette kujutada, mis juhtub vihmaga, mis langeb paksult plastikuga reostunud pinnasele – kas see imbub mulda ja sealt edasi põhjavette, kust saaksid inimesed seda kaevudest põldudele ja linnadele ammutada või osutub plastikmuld hoopis veepiduriks, mis suunab vihmavee jõkestesse ja kraavidesse ning sealt edasi sillerdavasse Vahemerre?

See on tõeline "kasvuhooneefekt", mis aga ei jõua esikaanele. Ei jõua isegi lehesabasse, ristsõnade ja horoskoopide sekka. Ja seda hoolimata asjaolust, et kirjeldatu kehtib mitmete teiste kuiva käes kannatavate Vahemere riikide kohta.

@Agur On sul mingit linki, mis selle enesekindla väite "põud tuleb plastikust mulla all, mitte kliimasoojenemisest" teaduslikult ära tõestaks?

@Snoop >> meeleldi

Põuad, mis kukutasid Pronksiajastu võimsad tsivilisatsioonid tulenesid kliima järsust jahenemisest, mitte soojenemisest –– see on (ajalooline) fakt. Ja nagu ülalpool mainit' – tegemist ei ole erandiga.

On mõistetav, et intuitiivselt on kerge seostada põuda üks-ühele kliima soojenemisega, kuid see lähenemine on liialt lihtsakoeline ja seepärast vohav lapsajakirjandus seda ka agaralt ülelamendades ekspluateerib. Kui aga natukenegi asjasse süveneda, siis maailmalõpu meeleoludes pealkirjad hakkavad kõlama tühjalt nagu tünni kukkunud munga kaeblemine.

Okupeerimata siin järgmised 5 kilomeetrit ekraani, juhin tähelepanu tõikadele, mis meedia kliimaräpis enamasti välja jääb. Esmalt unustatakse ära, et rohkem soojust tähendab rohkem aurumist, rohkem aurumist tähendab rohkem sademeid. Küsimus on nüüd selles, kus need sademed maha langevad (ja millal). Tulevad nad maha merel või rannikul või kaugel sisemaal. Ja siin ei ole ühte vastust, mida taguda nigu suurt trummi –– täna on nii, homme naa. Sest kliimamustrid on pidevas muutumises. See teadlane, kes kuulutab, et tema nüüd täpselt teab 100% kindlusega kuhu turbulentsi järgmine looge ilmub, põeb pehmelt öeldes megalomaaniat ja peaks konsulteerima arstiga, mitte naiivseid lapsajakirjanikke poolikute ideedega varustama. Kliima ei kujune njuutonlikus süsteemis, selle komponentide vektoreid ei ole võimalik ennustada nagu piljardikuulide liikumist laual –– vastupidi, tegu on deterministliku mittelineaarse süsteemiga, kus juhuslikkusel on väga suur roll mängida. Turbulentsi mudeldamine on heraklese töö ja atmosfääriprotsesside kõige iseloomulikumaks tunnuseks on just turbulents. Seepärast pole ka ime, et ÜRO kliimapaneelile saadetud sajad keskmise temperatuuri prognoosid hargnevad laiali nagu lehvik –– võtmeküsimus on, mis põhjusel paneeli teadlased "hääletavad" just nende mudelite poolt, mis näitavad ülespoole trendi. Selle küsimusega ei ole vaevunud ükski faktikontrollija tegelema.

Kliimamudelite puudusest on kirjutatud terve rida artikleid, mis kõik vabalt saadaval. Kuid juba koduste vahenditega on võimalik saada meteorooloogiliste mudelite (mida võiks nimetada lausa täpistööks võrreldes kliimamudelitega) puudustele jälile. Piisab empiirilistest vaatlustest –– mudel vs reaalsus. Purjetajana olen sellega ennast lõbustanud 2 aastakümmet, nii praktilistel põhjustel kui parandamatu geograafina professionaalsest kretinismist. Selle pika vaatlusperioodi tulemuseks võib tõdeda kahte asja:

* ilmamudelid on muutunud täpsemaks, eriti tuule suuna osas (aga mitte niivõrd tuule tugevuse osas)

* täpsus on jäänud ikka piiratuks 2-3 ööpäeva ulatusse, edasi enamasti vähemal või suuremal määral lappama

Nimetatud puudused ei tulene mitte sünoptikute ebapädevusest –– kohe kindlasti mitte! Puudused tulevad mudelite sisemistest puudustest ja piirangutest.

Kuid tulles nüüd mudelitemaailmast tagasi reaalsusesse, põua manu.

Soovitan kahte lihtsat teaduslikku katset:

1. aseta mullale kile ja kalla sellele vett ning vaatle, kas vesi A) imbub pinnasesse või B) voolab minema

2. aseta pinnale suuremat sorti svamm ja kalla vett ning vaatle, kas vesi A) imbub svammi kuni selle küllastumiseni või B) voolab minema; kui variant "A" siis jälgi, mis juhtub siis kui vee kallamine lõpetada; kas svammist valgub vett välja mingi aja jooksul või kaob see vesi müstiliselt kuhugi ja svamm jääb peale vee kallamist kõrbkuivaks.

Variant 1. illustreerib piirkonda, mille muld on plastikuga tapetud. Teises mudelis tähistab svamm metsa või märgala, olgu selleks siis soo, raba, jõelamm, -delta, loodevöönd vms.

Mis nüüd vihmaveega juhtub, kui raiuda maha mets, et selle alt näiteks elektriautodele liitiumit ja vaske kaevadndada või "kliimaneutraalset" sojadiislit toota? Või kuivendada jõelamm, et sinna plastikkasvuhoonete geoloogiline ladestu rajada?

ÜRO kliimalehelt võime lugeda, et vahemikus 1970-2015 hävitati 35% looduslikest märgaladest ja alatest nullindatest on hävitustöö järjest kiirenenud. Iga aasta hävitatakse 15-18 miljonit hektarit metsa.

Tähelepanelikul vaatlejal tekib õigustatud küsimus: kuhu siis see alla sadav vesi peaks pidama jääma, et põuad ei süveneks?

PS! Ja erinevalt kõrge abstraheeritusastmega kliimamudelist on "svamm"-mudeli paikapidavus tuhandekordselt tõestatud: kus iganes lähistroopilises (millesse jääb ka Lõuna-Hispaania), troopilises või ekvatoriaalses kliimas mõni mets hävitatakse või märgala kuivendatakse, ei asendu see haljendava lilleaasaga, vaid seal hakkab laiutama poolkõrb või kõrb, parimal juhul savann või üleüldse betoon ja asfalt... ning meediast saame lugeda pealkirju apokalüptilistest põudadest.

PPS! Snoopi palutud lingiks sobib üks nendest tuhandeist –– näiteks artikkel ÜRO kliimapaneelilt, mis kohe esimeses lõigus teatab:

"Wetlands, amongst the world’s most economically valuable ecosystems and essential regulators of the global climate, are disappearing three times faster than forests."

https://unfccc.int/news/wetlands-disappearing-three-times-faster-than-forests

Sama sentiment kehtib ka metsade kohta, google märksõnad: "deforestation and climate" või midagi põnevamat nagu: "urban heat island effect".