Kruiisilaevad saastavad Euroopas rohkem, kui 1 miljard sõiduautot
veigo
veigo
20. juuni 2023 06:45

Koroonapandeemia on möödas ja reisimine on Euroopas suures osas taastunud pandeemia-eelsele tasemele. Samal ajal, kui Euroopa valitsused mõtlevad aktiivselt piiranguid lennureisidele, on tähelepanu alt üsna välja jäänud, et Euroopas on veel üks erakordselt saastav transpordiliik, milleks on kruiisilaevad.

Euroopas transpordi ja keskkonnaga tegutsevaid valitsusväliseid organisatsioone ühendava Transport & Environment (T&E) poolt avaldatud uuring tõi välja, et kruiisilaevade poolt sadamates tekitatav keskkonnasaaste ületas eelmisel aastal pandeemia-eelse taseme. Võrreldes 2019. aastaga kasvas eelmisel aastal kruiisilaevade sadamates peatutud aeg ja ühes sellega tarbitud kütuse hulk ligi veerandi (23-24%) võrra, mille tulemusena kasvas oluliselt ka mitmete väga toksiliste saasteainete eritus.

T&E analüüs näitab, et aastal 2020 eraldasid Euroopas ristlevad 218 kruiisilaeva rohkem vääveloksiidi ühendeid, kui 1 miljard autot. Seda on 4,4 korda rohkem, kui on Euroopas sõiduautosid kokku. Seejuures on harjutud kruiisilaevade randumist pidama turismi edulooks.

Euroopa sadamad, kus kruiisilaevad kõige rohkem õhku saastavad, on

  • Barcelona
  • Civitavecchia (Rooma)
  • Pireus (Ateena)
  • Palma de Mallorca
  • Lissabon

Barcelonas eraldasid kruiisilaevad ligi 3 korda rohkem vääveloksiidi ühendeid, kui kõik selle linna autod. Autodele kehtivad vääveloksiidi ühendite piirnõuded on 100 korda karmimad, kui samad nõuded kruiisilaevadele.

Kui 2019. aastal oli Euroopa kõige suurema saastega kruiisisadam Veneetsia, siis pärast 2021. aastal kruiisilaevade sisenemise keeldu on Veneetsia langenud 41. kohale. Kuid laevade keelamine ei pea tingimata olema ainus viis, kuidas saastet vähendada.

Alternatiiviks on sadamas saada mootorite asemel elektrit elektrivõrgust ja kasutada keskkonnasõbralikke kütuseid (mis vahel jällegi ei pruugi olla kaugeltki nii keskkonnasõbralikud, kui reklaamitakse). Kruiisilaevad kasutavad kütusena küll aina rohkem gaasi (LNG), mis on puhtam õhusaaste vaatest, kuid äärmiselt ebasõbralik kliimale, kuna mootorite eraldatav metaan aitab globaalsele soojenemisele üle 80 korra rohkem kaasa kui CO2. Uuringu koostajad võrdlevad naftalt gaasile üleminekut sellega, kui suitsetamine asendada alkoholi tarbimisega. Õhusaaste vähenemine on hea, aga mõju kliima soojenemisele on kohutav.

Euroopa kõige saastavam kruiisifirma on MSC Cruises, mille 19 laeva eraldasid 2022. aastal pea sama palju väävlit, kui Euroopa kõik 291 miljonit sõiduautot kokku. Järgnesid Costa Cruises ja Royal Caribbean Cruises.

Kui vaadata Tallinna sadamat, siis eelmisel aastal olime me Euroopas kruiisilaevade saastuse poolest 25 kohal. Meiega võrreldavad olid Korfu, Kopenhaageni ja Rostocki sadamad.

Mis muud, kui keelame need kruiisikad ära. Iga inimene võib soovi korral endale elamisse ümmarguse akna osta. Vaatabki illuminaatorist välja, vaatepilt on tuttav ja igapäevane, aga kokkuhoid missugune. Ei saasta mitte milligramm-liitrit. Ei saa ainult aru, miks reklaamitakse elektriautosid, mis on kõige saastavam transpordiliik.

5
1

Ma nii huvipärast küsin, mis teeb elektriautost kõige saastavama transpordiliigi?

1
0

To Ago.

Inimesi pidavat palju olema...

Teine AFK ei adu elektriautode vahet tava autodega....

Kokkuvõtvalt sobib NWOle kui inimesed virtuaalmaailma koliksid.

Aga ullikestele on ikka propagandistlikke "teaduslikke rapordeid" ette antud.

Euroopa rannikuturism on üks paremaid ja tõeliselt lõõgastav ⛵☉

2
3

Mingi kliimahullude kirjutatud artikkel?

Vaatasin huvi pärast kruiisilaevade mootorite võimsust - kuskil alla 100 000 KW on suurematel mootorite koguvõimsus. Oasis of the Seas 97 000 KW. Sõiduauto on keskmiselt 100 KW ehk üks suur kruiisilaev on umbes 1000 sõiduautot. Enamus kruiisilaevu on ikka väiksemad ja võib-olla 200 000 auto mõõdu annavad need 218 laeva kokku välja ehk miljardist jääb asi valgusaastate kaugusele.

Vääävliühendid mida kirutakse sõltuvad kasutatavast kütusest. Läänemerel ja mujal valges ilmas on minuteada suure väävlisisaldusega kütuse kasutamine laevakütuseks ammu keelatud. Sellesama Oasis of the Seas mootorid (Wärtsilä) võivad töötad nii raske kütteõliga, merediisliga või kerge kütteõliga (põhimõtteliselt sama mis autodel kasutatav diisel). Kerge kütteõli on neist kõige kallim ja seda kasutatakse rannikul, sadamaaladel ja neis piirkondades kus kohalikud saastenormid nõuavad.

3
3

Mõnus ja turvaline sotsialism rikastele ja superrikastele, verine kauboikapitalism meile ülejäänutele...

@ FD62 see su rehkendus hästi ei päde: ükski auto ei plärise 24/7 nagu tiksuvad suured laevad, kus masuudiga käitatakse põhimõtteliselt ööpäevringi elektrigeneraatoreid, seda nii merel kui kai küljes kõlkudes. Ja õnneks ka liikluses ei ole selliseid kõvatajaid impulsi jäävuse seaduse ja teiste liikuvale kehale mõjuvate loodusseaduste tõttu just eriti palju, kes autost sõiduajal – non-stop – lapats põhjas püsivalt 100kW välja pigistaks.

Ja energiat sellised kruiisilaevad neelavad – kõik see pärast-meid-tulgu-või-veeuputus tilulilu ju aint diiselelektril töötabki.

Mis puutub õhku paisatavasse saastesse, siis see on kosmosesse näha vaiksete ilmadega laevateede kohal. Kui autod sõidaksid linnas samasuguse saastaga ja samasuguste FILTRISÜSTEEMIDEGA kui suurlaevad, nagu sa väidad neid tegevat, siis elataks linnades nii tihkes tossus, et ei näeks näppu ka suhu pista.

4
0

Rehkendus on vägagi pädev sest nii nagu tavaliselt ei pigista keegi linnatänaval oma autost 100 Kw ei kasuta ka laev tavaliselt 100 000 Kw võimsust. Ja päris kindlasti ei kasutata selliseid suurusjärke kai küljes kõlkudes. Kaldaelektri kasutamine on täiesti tavapärane ja paljudel on ka päikesepaneelid lisaenergia jaoks mis lähebki valgustusele, liftidele jms ilutulestikule läbi akumulaatorite.

Võimalusel tõmmatakse ka kiirust maha, ega ka Tallinki Soome-laev ei lähe ilmaasjata 15 minutit enne õiget väljumisaega merele.

Masuudi kasutamine kai ääres on üsna omapärane väide :) . Kesse seal peamasinat käitab ja kui käitabki siis hais on selline et reisijad jooksevad ära metsa. Kaubalaevad vahest ja nemad moodustavadki enamuse ujuvkoosseisust mille jälg väidetavalt kosmosest näha on . Ometi on see kõige odavam transpordiviis ja kui ei meeldi võib veoautodega sedasama 40 000 tonni teise maailma otsa vedada. 1600 veoautot läheb vaja, igaühel 400 KW mootor. 650 000 Kw mis ületab suure kruiisika võimsuse pea 7 kordselt ja selline 40 000 tonnine kaubalaev on veel üsna väike.

No ma võin veel mitmeid nüansse välja tuua sest seda jama et 200 kruiisilaeva on sama kui miljard autot on raske kommenteerida.

3
0

@FD62 sellega olen nõus, et miljardit välja ei anna, suurusjärk on miljon ja see põhineb uuringutel, mis ilmutati mõnda aega enne kliimasae käimatõmbamist.

See, et (kruiisi)laevad Läänemere sadamates ennast enamvähem üleval peavad, võib uskuda. Maailmameri on aga suur ja lai...

Võtame kasvõi selle "innovaatilise" tahmaosakeste kogumissüsteemi (suletud tsirkulatsiooniga) –– idee oli hea, taheti kõige paremat, aga välja kukkus nagu alati. Möks, mis väävliühendite kinnipüüdmisel akumuleerub peaks ära antama sadamates, tasu eest muidugi, kuid kiusatus see löga kuskil ookeanil vette lasta on ikka väga suur. Keegi ju ei näe, järelikult ei tea, järelikult pole probleemi. Paberil kõik ilus ja läikiv ja innovaatiline.

Avatud tsirkulatsiooniga süsteemid kasutavatki loputamiseks merevett, nii et seal läheb sodi kenasti otse merre nii et siga ka ei näksi. Pea asi, et "õhk oleks puhtam".

Palju päikesepaneelid reaalselt ühe kruiisilaeva energiavajadust ära katavad? 1% kui hästi läheb...

Mis puutub kaubalaevade "odavusse", siis see on mõnusa konksuga teema –– kui poleks otseseid (näiteks märkimisväärselt odavam kütus) ja kaudseid (off-shore firmade ja mugavuslippude kasutamine, riikide otsesed maksusoodustused, -erisused, keskkonna mõttes madalamad standardid jne) subsiidiume, siis üsna suure tõenäosusega päris turumajanduslikus ruumis istuksid enamik kaubalaevu, hüpertraalereid ja kruiisilaevu kenasti sadamas ja ei liiguks kuskile.

Hispaania hüpertraalerite "võitmatu armaada" kohta on näiteks selline arvutus tehtud. "Fuelling overcapacity with taxpayer money" on märksõna, mida otsida.

Rääkimata juba Hiina röövlaevastikust, mis sõidab kommunistliku lööktööna tuimalt üle kõikidest rahvusvahelistest ja kohalikest seadustest ning kokkulepetest.

Ei kujuta hästi ette, et nii tavakodanik kui seadusesilm vaataks tuima kalapilguga, kui näiteks rekka, mis teel Warssavist Tallinnasse otsustab kuskil Panevėžyse ümbersõidul järsku piduriõli vahetada ja kasutatud ollus kallatakse lihtsalt teekraavi. Või siis mõni reisibuss keerab jaama taha parklasse ning mingid tüübid hakkavad liivapritsiga vana värvi maha rookima ning see lendab laias kaares naabermajade aknast sisse ja katab ilusa sätendava kihiga kodused kapsamaad... Aga subsiidiumitel põhinev kvääriturumajandus just sellisel printsiibil töötabki: mis lubatud Jupiterile, ei ole lubatud härjale. "Sõna on vaba", aga ainult valitud seltskonnale.

Tulud privatiseerime; kahjud, riskid ning kulud natsionaliseerime.

5
1

Elektriautod EI ole rohelised.

E.Lippmaa:

" ... elektriauto valmistamisel on vaid üks mõte: see suurendab süsihappegaasi emissiooni, kuna kasutab elektrit, mis on enim saastav energia..."

0
0

Jutt on ju ikka sellest konkreetsest artiklist mitte Hiina "röövlaevastikust" ja muust taolisest.

Miks ma peaks seda kirjatükki uskuma kui juba pealkiri valetab?

Märkusena, n.ö "päris turumajanduslikus ruumis" elab kaubalaevastik vägagi hästi ära ja on elanud aegade algusest saadik.

Igasugused riigimaksud, keskkonnastandardid, subsiidiumid jms pole mitte turumajandus vaid turumajanduse moonutamine. Turumajandus ongi Libeeria lipu all sõitev surmaküna filipiinlastest tekimeeskonna ja saksa tähti oskava ukrainlasest kapteniga.

0
0
Just nii palju maksab toidumürgitus, luumurd ja rolleriga kukkumine eestlaste lemmiksihtkohtades
Seesam
Sisuturundus
Just nii palju maksab toidumürgitus, luumurd ja rolleriga kukkumine eestlaste lemmiksihtkohtades
Kuidas veeta pikk nädalavahetus Gauja rahvuspargis
Gauja Rahvuspark
Sisuturundus
Kuidas veeta pikk nädalavahetus Gauja rahvuspargis
Lennupakkumised
Foorum
Reisikaaslased