Kreeka terviseminister Vasilis Kikilias teatas 24. augustil uutest meetmetest koroonaviirusega võitlemisel ja tervishoiusüsteemi kaitsmisel. Uued meetmed rakenduvad alates 13. septembrist 2021 ja kehtivad kuni 31. märtsini 2022.
- Vaktsineerimata reisijad, kes soovivad kasutada lennukit, praame, bussi või rongi, peavad 48 h enne reisi tegema meditsiinikeskuses 10 eurot maksva antigeeni kiirtesti (5-12 aastastel lastel enesetest) ning laadima tulemuse Kreeka valitsuse veebilehele gov.gr. Transpordivahendis kontrollitakse testimist Covid Free mobiiliäpiga (Android, iOS).
- Siseruumides asuvatesse kohvikutesse, baaridesse ja restoranidesse lubatakse ainult täielikult vaktsineeritud või viimase 6 kuu jooksul Covid-19 läbipõdenud inimesed. Kontroll jällegi Covid Free mobiiliäpiga, Covid Free äppi EL digitõendi üleslaadimisel on kasutajatel väga erinevad kogemused – kellel õnnestub ja kellel mitte.
- Siseruumides asuvatesse muuseumidesse, kinodesse, teatritesse ja näitustele pääsemiseks on vajalik kas vaktsineerimis/läbipõdemistõend või teha 48 h enne antigeenikiirtest. Seejuures on igal sellisel kohal õigus otsustada, kas lubada siseneda ainult vaktsineeritud inimestel, kui soovitakse opereerida täismahuga või ka testitud vaktsineerimata inimestel, kuid piirates inimeste arvu. Jällegi, kontrolliks on Covid Free äpp.
- Alates 13. septembrist peavad kõik avaliku- ja erasektori vaktsineerimata töötajad kord nädalas tegema antigeeni kiirtesti (10 eurot) ning laadima tulemused üles gov.gr lehele. Turismi- haridus ja meelelahutustöötajad peavad testima kaks korda nädalas.
- Maskide kandmine on kohustuslik kõikides siseruumides, erandiks on restoranid.
Kreekas on nakatumine praegu ajaloolises tipus ja vaktsineerimistempo jääb Euroopa Liidu keskmisele alla.
Allikas: Ourworldindata
Kreekaga sarnased nõuded avalike kohtade külastamiseks kehtivad veel teisteski Euroopa Liidu riikides. Ülevaate leiab siin.
segregatsioon oma parimas vormis :-))
nakatumise “ajalooline tipp” tähendab aga 3 korda väiksemat nakatumisnäitajat kui see on praegu Israelis, mida on toodud teistele riikidele eeskujuks, kui kôige hoogsamalt vaksineerinud riiki ;-)
numbrid vastavalt 316 ja 906
Täna vôib juba peavoolumeediast lugeda, et vaktsiinid kaotavad toime kiiremini kui seni ennustatud.
Aga tundub, et enamus euroopa riike ongi vôtnud suuna panustada valeledele hobustele, nii et seda tsirkust jätkub tôenäoliselt aastateks, kuni viimaks taibatakse raha ja resurss suunata toimivate ravimite ja ravimeetodite väljatöötamisse ning lôpetatakse meditsiinisüsteemi “optimeerimine” — maakeeli alarahastamine. Värskes kommentaaris viitas TÜ rektor tôigale, et juba enne pandeemiat töötas Eesti haiglates ôdesid vaid kolmandik sellest mahust, mida tervishoiusüsteemis tegelikult vaja läheks.
Aga see on sümptomaatiline enamustele riikidele: peita süsteemsete puudujääkide eest pea liiva alla ning selle asemel keerata kruvisid ja viia läbi mastaapseid inimkatseid toimeainetega, mis ei ole enne massidesse jôudmist läbinud kliiniliste uuringute kolmandat faasi.
Igatahes selge on, et ees ootamas taas “pônevad” ajad,
@Agur Kõrvalekalle algteemast, kuid tahtsin öelda, et huvitavad mõtted. Mina samuti olen imestanud, miks ei panustata vähemalt ravimitele. Üle maailma töötatakse covidi ravimeid välja suure kiirusega, kuid riiklikult panustatakse vaid lühiajalise toimega vaktsiinidele. Kas sellise valiku idee on tõesti meeleheitlik püüd praegust majandussüsteemi vee peal hoida nii kaua kui vähegi võimalik? Meil on vaja pikaajalisi lahendusi ajutise ebamugavuse hinnaga, mitte vastupidi. (pigem retoorilised mõtted)
Sonam, ehk tood sii hulgim näiteid viirusevastastest ravimitest peale Tamifly?
