Kas seda saab nimetada puhkuseks, kui varahommikul näitab termomeeter üle 30 °C ja keskpäevaks tõuseb temperatuur üle 40 °C? Just selline olukord valitseb praegu mitmel pool Hispaanias. Seejuures võib tunnetatav temperatuur küündida 50 °C kanti, hoiatavad meteoroloogid.
Hispaania temperatuuriprognoos 19. juulil kell 15:00. Allikas: AEMet
Kuum on ka kahel populaarsel Itaalia saarel – Sitsiilias ja Sardiinias, kus nädala keskel jõuavad temperatuurid 50 °C lähedale. Põhja-Aafrikast saabunud kuumalainel on potentsiaali ületada rekordtemperatuure paljudes linnades. Prognoositakse, et sel nädalal võib puruneda ka Sitsiilias aastal 2021 registreeritud Euroopa kuumarekord, mis on 48,8 °C.
Aga kuumus valitseb ka paljudes turistide seas populaarsetes suurlinnades nagu Rooma, Ateena, Madrid ja Barcelona. Itaalia tervishoiuministeerium hoiatab, et kuigi Roomas jagub vaatamisväärset küllaga, on päeval toimuvad ekskursioonid tervisele ohtlikud. Selle asemel soovitatakse ajavahemikus hommikul 11-st kuni kella 6-ni õhtul viibida konditsioneeritud siseruumis või vähemalt varjus. Temperatuurid Roomas võivad tõusta 44 °C juurde.
Kõrgeimad temperatuurid Itaalias 18.07.2023. Allikas: IlMeteo
Kõrgeid temperatuure on oodata ka Prantsusmaal, Horvaatias, Montenegros, Albaanias, Serbias, Kreekas, Küprosel, Bulgaarias, Rumeenias ja Türgis. Kuuma tõttu on Ateena akropol suletud keskpäevast kuni kella viieni õhtul. Ka Prahas võib temperatuur ulatuda 36 °C, mis on märkimisväärselt kõrgem termomeetri näit, kui sel ajal keskmiselt (22 °C).
Türgis on üle 40 °C tõusnud temperatuurid muutnud rannas olemise ebamugavaks. Päevitamise asemel eelistatakse olla külmas hotellitoas ja tavaliselt rahvast täis rannad on üsna tühjad. 15. juuli pärastlõunal mõõdeti Antalya kesklinnas +43.5 °C ja Antalyast veidi eemal populaarses puhkusepiirkonnas Manavgatis +44 °C.
Ilmahoiatused Euroopas
Ilmahoiatused Euroopas. Allikas: Eldoradoweather.com
Roosaga märgitud piirkonnad Vahemere ääres märgivad äärmuslikult kõrgeid temperatuure. Lätis, Leedus ja Soomes hoiatatakse metsatulekahjude eest. Oht on suurem Põhja-Soomes.
Suvine puhkus Euroopas on muutumas ebamugavaks
Tänavune aasta pole esmakordne, kui Euroopas registreeritakse rekordtemperatuure. Praeguse kuumalaine taga on kombinatsioon El Niñost ja Saharast pärit antitüsklonist, mille kõrge rõhk surus kuumuse Põhja-Aafrika kaudu Vahemere piirkonda. Aga paljude jaoks muudavad 40 °C ületavad temperatuurid mõnusa puhkamise võimatuks. Ühe või paar päeva kannatab välja, aga pidev kuumus muudab väljas liikumise raskeks. Või kas see ikka on puhkus, kui rannas olemise asemel tundub parem istuda suurem osa päevast konditsioneeritud hotellitoas ja vaatamisväärsused on kuuma tõttu suletud?
Nii tekibki suvist puhkust Vahemere äärde planeerides küsimus, kas kõrghooaeg juulis ja augustis on selleks parim aeg või oleks tulevikus mõistlikum reis lükata septembrisse-oktoobrisse, kui temperatuurid enam nii kõrgele ei ulatu.
Võin lisada et kohati on märksa tõsisem probleem kui liigne kuumus metsatulekahjud. Seda eriti Kreekas kus see hetkel väga tõsine teema. Sh ka rannikulähedastes piirkondades.
Jah, on küll. Praegu natuke vähem aga näiteks pühapäev-esmaspäev oli kohati ikka väga tuuline. Mõni liivarand meenutas rohkem kõrbelist liivatormi kuskil Saharas kui Vahemere äärset mereranda.
Tervise vaates on olulised ka kõrged öised temperatuurid, mis ei lase organismil taastuda.
Põnev, põnev.
Kui keegi viitsib kaardile pilgu peale visata (mis lennujaamast-lennujaama teleporteerumise ajastul üsna ununenud praktika), siis Sahara kõrbe eraldab Lõuna-Euroopast kitsaimas kohas tühine paarsada kilomeetrit merevett.
Kuidas see nüüd paljudele üllatusena tuleb, et südasuvine kuum õhk sõna ei kuula ja kõrbes ei püsi, tuleb ikka ja taas "üllatusena". Ja nõnda vast viimased 3-4 tuhat aastat, ehkki nii kliimakinnisideelist põlvkonda pole maamuna varem enda turjal kandnud.
Enne nimet' ajamärki ümbritsesid Vahemere basseini kliimat mahendavad tamme- ja seedrimetsad, mis leidsid oma lõpu söena ning laeva- ja paleeplankudena –– Lääne tsivilisatsiooni ehituskividena, selle sama tsivilisatsiooni, mis kinkis meile interneti, milles mõnus "tasuta" reivida ning küla- ja peavoolukanalimeedia kliimaapokalüpsise ratsanike altaritele oma tagasihoidlik almus poetada.
Asfalt, betoon, klaas ning 24/7 huugavate konditsioneeride väljalaskeavad kombineeritud Lõuna-Euroopa südasuvega >> eks see kombo pakub ka edasipidi üllatust, avastamist ja rasvastes trükitähtedes pealkirju.
marks 66 Jah, nii see on tõesti! Olen isegi korduvalt selgitanud neile kel vastav kogemus puudub, et päevase 37-38 saab hakkama (42-43 nats keerulisem), aga kui öine miinimum on 32-33 siis see teeb vahe põhjapoolsema Euroopaga kus päevased tipud võivad vahel samas suurusjärgus olla, kuid ööseks õhk enamasti ikka alla 25 taandub. Konditsiooner muidugi aitab (kellel on ja kes seda lubada saavad, elekter pole ka Vahemere ääres odav), aga ausalt öeldes pole selle läheduses magamine ka tervisele parim. Rahakotile niisamuti.
Aga inimene kohaneb muidugi kõigega. Eakamatel loomulikult raskem (ja ohtlikum).
Ei ole miskit uut siin päikese all, ilma üle kurtmine käis ka sadakond aastat tagasi (selle vahega, et taimetoit, ehk süsihappegaas ning muu kohustuslik teaduspõhine tuututamine jäeti nutulaulust välja): https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sakalaew19320728.2.37&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------
1932 aasta Sakala kirjutab, et Ida-Rootsis ning Põhja-Eestis mõõdeti 40 kraadi varjus!
Tõenäoliselt pole moodsa meedia ajaloo jooksul kirjutatud ühtegi artiklit teemal: "Käesoleval aastal oli 360 päeva normaalset ilma" ehkki seda võiks teha iga aasta. See lihtsalt ei müü ja mis peamine, ei joondu valitseva ideoloogilise õhustikuga.
Reisilistele aga soovituseks valida öömaja näiteks veneetslaste ehitatud vanalinnadesse -- need tüübid teadsid hästi, kuidas Vahemere sesoonseid tuulemustreid ära kasutada, mis suvel linna jahutavad, lisaks muudele arhitektuurilistele elementidele, mida modernsed klotsid sealkandis tuimalt ignoreerivad ning seetõttu kuumalõksu endast kujutavad.
