Euroopa Liidus kaotati rändlustasud 15. juunil 2017. See tähendab, et EL riikides reisivad eurooplased maksavad nüüd rändluse telefonikõnede, SMSide ja andmeside eest sama hinda kui kodumaal. Leppega ühinesid ka Norra, Island ja Liectenstein, kuid mitte Šveits ega Türgi. Hoolimata Brexitist saab praegu rändlustasudeta läbi ka Ühendkuningriigis.

Alates 2017. aasta suvest on ligi 170 miljonit EL kodanikku saanud rahvusvaheliste reiside puhul saanud telefoniühendust kasutada ilma lisatasudeta. Andmed näitavad, et 2019. aasta suvel kasutati rändlust 17 korda rohkem, kui suvel enne rändlustasude kaotamist (suvi 2016). See näitab, et rändlustasude kaotamine päästis valla seni vaka all püsinud nõudluse telefoniühenduse ja andmeside kasutamiseks teistes EL liikmesriikides.

Veidi vähem on teada, et rändlustasude kaotamise kokkulepe sõlmiti esialgu viieks aastaks ja see aegub 30. juunil 2022. Vaatamata sellele, et Euroopa Liidus kehtivad praegu erinevad reisipiirangud, on Euroopa Komisjon asunud juba ette valmistama määrust, mis pikendaks lisatasudeta rändlust ("Rändle nagu kodus") Euroopa Liidus veel 10 aastaks.

Rändlusteenuse kvaliteet paraneb

Plaanitud määruse üheks oluliseks täienduseks on mobiilside võrguoperaatorite kohustus tagada välismaal viibides samasuguse kvaliteedi ja kiirusega mobiilsidevõrgu ühendus nagu koduriigis, juhul kui samaväärsed võrgud on olemas. Ühtlasi aitavad uued normid tagada hõlpsa juurdepääsu hädaabiteenustele ning suurendada teadlikkust puuetega inimestele mõeldud alternatiivsetest vahenditest. Lisaks tuleb nende alusel klienti paremini teavitada võimalikest tasudest, mis kaasnevad lisaväärtusteenuste kasutamisega rändluse ajal.

Ühenduse halvema kvaliteedi üle välisriigis viibides kurdab viimase Eurobaromeetri uuringu järgi kolmandik küsitletutest. 33% ütleb, et EL reisides oli nende mobiilne internetiühendus aeglasem, kui koduriigis, 28% märkis, et välismaal oli nende võrgustandard madalam, kui kodumaal (nt 3G ja mitte 4G).

Euroopa Komisjoni pakutavate uute õigusnormide eesmärk on tagada välismaal sama kvaliteetsed teenused kui kodus. See tähendab, et kui nende pakett hõlmab 4G ja üha enam ka 5G kiirust, ei tohiks ühenduse kiirus olla rändluse ajal selliste võrkude levialas väiksem. 5G-teenuste puhul peavad kliendid teadma, et nad saavad rändluse ajal kasutada teatavaid rakendusi ja teenuseid. Lisaks peaksid külastatava riigi operaatorid võimaldama mõistliku rändlusteenuste hulgiostutaotluse saamise korral juurdepääsu kõigile võrgutehnoloogiatele ja -põlvkondadele.

Ootamatult suurte kulude ja arvete vältimine

Rändluse ajal peaks reisijatel olema võimalik helistada muret tundmata lisaväärtusteenuste pakkujatele, näiteks tehnilisele kasutajatoele, lennuettevõtjate või kindlustusandjate klienditeenindusele või koguni tasuta infotelefoni numbritele, ilma et selliste teenustega välismaal kaasneda võivad tasud neid üllataksid. Uute rändlusnormidega nõutakse, et operaatorid annaksid klientidele piisavat teavet suuremate kulude kohta, mis neil võivad rändluse ajal lisaväärtusteenuseid kasutades tekkida.

Rändluse jätkusuutlikkus operaatorite jaoks

Uute eeskirjadega tagatakse, et tasuta rändlus ja suurem kasu klientidele oleks jätkusuutlik ka operaatorite jaoks. Kavas on veelgi alandada rändlusteenuste hulgihindu – hindu, mida operaatorid küsivad üksteiselt võrgu kasutamise eest, kui nende kliendid välismaale reisivad. Operaatoritevahelised hinnalaed kehtestatakse tasemel, mis võimaldab operaatoritel rändlusteenuste osutamise kulud tagasi teenida. Samal ajal säilitatakse stiimulid investeerida võrkudesse ja hoiduda konkurentsi moonutamisest külastatavate riikide turgudel.

Paar huvitavat nüanssi

Eurobaromeetri 2020. aasta lõpus läbiviidud uuringust selgub Eesti kohta kaks huvitavat nüanssi:

• Eestlased aktiveerivad välismaal viibides agaralt mobiilioeraatori poolt pakutud spetsiaalseid andmeside rändlusplaane ja
• vaid 8% eestlastest lülitab EL-s reisides lisanduvate kulude vältimiseks telefoni välja (võrdluseks: seda teeb 25% leedukatest).

[[poll:12]]