Euroopa Liidus kehtivad lennufirmadele riikide poolt antava abi suhtes üsna karmid piirangud, kuid alates märtsi keskpaigast koroonaviiruse pandeemia tõttu Euroopa Komisjon neid piiranguid leevendas. See võimaldab riikidel raskustesse sattunud lennufirmasid päästa. Kuid nagu kirjutab Al Jazeera, süvendab see kahtlusi, et riigid, mille rahakott on sügavam, saavad sellisel viisil Euroopa ühisturul ebavõrdse eelise.
Euroopa Liidus on seni heaks kiidetud 1,9 triljoni euro suuruses abipakette raskustes ettevõtetele, kuid see pole riikide lõikes kaugeltki võrdselt jaotunud. Rikkamatel ja väiksema võlakoormaga riikidel on suuremad võimalused erinevaid abiskeeme pakkuda ja seda ka tehakse. Nagu selgub Euroopa Komisjoni andmetest, moodustavad Saksamaa abipaketid 52% Euroopa Liidus seni heaks kiidetud erakorralisest abist, kuigi Saksamaa SKP on umbes veerand EL sisemajanduse kogutoodangust. Teisel kohal on Prantsusmaa ja Itaalia. Kummagi riigi arvele langeb 17% abipakettidest. Siit võib igaüks ise edasi arvutada, mis ülejäänud riikide osa on.
Riikide erinevatest võimalustest ja erinevatest prioriteetitedest tingitud otsustel on aga suur oht muuta senist olukorda Euroopa lennunduses. Tekib reaalne oht, et suured Euroopa ja rikkamad riigid pakuvad oma lennufirmadele abi ulatuses, mis proportsionaalses võrdluses on väiksematele või väiksema SKP-ga riikidele kättesaamatu. Saksamaa abi Lufthansale ja TUI-le või Prantsusmaa abipakett Air France’ile võivad konkurentsiolukorda Euroopas üksjagu muuta ning viia turgude ümberjagamiseni.
Eriolukorra ärakasutamine konkurentsieeliste tekitamiseks ei meeldi muuseas näiteks Ryanairile, kes on lubanud vähemalt 30 miljardi euro suuruses riiklikud abipaketid lennufirmadele kohtus vaidlustada. Loomulikult lähtub Ryanair eelkõige oma huvidest, aga probleem võib olla silmapiiril, kui näiteks Lufthansa asub mõne aja pärast üles ostma raskustesse sattunud konkurente, mis tavaolukorras poleks võimalik.
Lõdvemad riigiabi reeglid kehtivad Euroopa Liidus veel vähemalt suveni ja näis siis, mis selle kõige tulemusena sünnib. Igal juhul on rikkamatel riikidel hetkel eelis, mida Euroopa ühisturul on seni püütud vältida.
No õiglaseid lähenemisviise annaks ju hulgim välja mõelda: rahvastikuarv, SKP, senised reisijakilomeetrid.
Ryanairi protestimine... no esiteks leidis ka kellega end võrrelda : Lufthansa, AirFrance/KLM. Ryanairil on nendega samapalju ühist kui on ühist seal ja käol.
Riikide kohtusse kaebamine kellegile antava riigiabi osas... üldjuhul ei saa Y kohtusse kaevata seda, et X aitab C-d.
Tahab kangesti, kaevaku oma peakontori asukohamaa kohtusse, et riigiabi enda arvates piisavalt ei saa.
Samas jääb faktiks, et kõik lennufirmad on võrdsed, kuid osad on veidi võrdsemad. Piisab Alitalia näitest.
Eks see nii ole alati olnud ja jääbki olema.
Sellest, et suurriikide firmad (no Itaalia ka meiega võrreldes suur riik) on _eriti võrdsed_ on nagu isegi loogiline veidi.
Mis valemiga on lätlastel need EL instantsid õnnestunud läbi aegade Airbalticu osas “ära tinistada”, on aga müstika.
Iseenesest on meile ju kasulik, kui Läti maksumaksja meie reisimist osaliselt kinni maksab. Nende finantsid vist jäävadki müstikaks.
Aga võib arvata, et nii aasta lõpus või järgmisel aastal hakkab Euroopa lennunduse kohta tulema igasuguseid huvitavaid uudiseid.
