Varem või hiljem hakkab reisimine taastuma ja hotellid, mis kriisiperioodi on üle elanud, saavad jälle külalisi vastu võtma hakata. Aga üsna kindlasti ei näe hotellikogemus välja samasugune, kui enne koroonaviiruse puhangut. Kuigi veel pole täpselt teada, mis ühes või teises hotellis täpsemalt toimuma hakkab (hotellid on lõppude lõpuks üsnagi erinevad), hakkavad teatavad ühised trendid juba välja joonistuma. Väike ülevaade võimalikest muudatustest:
- Inimestevaheline kontakt, mille üle paljud hotellid on väga uhked olnud, püütakse viia miinimumini. See tähendab, et hotellide üldkasutatavad ruumid kujundatakse ümber nii, et inimeste vahele jääks distants.
- Kõikjalt hakkab leidma desovahendite topsikuid.
- Miinimumini viiakse ka asjad, mida üldkasutatavates kohtades puudutada saab. See võib piirduda ainult desovahendi ja liftis korruse nupuga.
- Liftis sõitjate arvu hakatakse reguleerima.
- Einetamine hotellides muutub. Suure tõenäosusega kaovad vähemalt enamikest hotellidest mõneks ajaks buffet-hommikusöögid ehk Rootsi laud. Millega see asendatakse, sõltub ilmselt hotellist. Võimalik, et osad hotellid paluvad hommikusöögi tellimuse esitada eelmisel õhtul, võimalik, et hommikusöök pakendatakse karpidesse, mille saab kätte suurest külmikust. Igal juhul on selge, et hommikusöögi valik muutub väiksemaks. Samas on sellel see pluss, et toidu raiskamist toimub vähem.
- Juhul, kui hotellis einetamisvõimalused säilivad, tekitatakse laudkondade vahele suurem distants. Kuna umbes pooled lauad kaovad ära, siis hommikusöögi ajal võivad saali ukse hakata paratamatult tekkima järjekorrad. Kuna külastajaid on esialgu vähem, ei tohiks see siiski liiga suur probleem olla.
- Kas hotellide basseinid avatakse või mitte, on hetkel veel teadmata.
- Hotellitubadest korjatakse ära võimalikult palju seni tavapäraseks peetud asju – ajakirjad, kirjutusvahendid, veekeedukannud, tee- ja kohvipakid, lisatekid- ja padjad. Minibaarid ilmselt kaovad või suletakse.
- Toateenindus (söögi-joogi serveerimine tuppa) ilmselt ajutiselt peatatakse.
- Hostelites piiratakse külastajate arvu, tavapäraseid kommunaalkööke neis enam kasutada ei saa.
Kokkuvõtteks
Kuigi hotellid ja nende poliitikad võivad olla küllalt erinevad, on vast selge, et kui taas ootab ees majutus hotellis, tuleb seal hakata selgeks tegema muutunud reegleid ja piiranguid arvestades uuesti käituma õppida.
Tohutule söögivalikule keskendunud hotellid on kindlasti hädas, sest sadu roogasid pole võimalik a la carte pakkuda. Samuti kõrgehoonetes asuvad hotellid, kus on praegugi liftijärjekorrad. Minu arust suurima löögi all on hostelid - kas võõraid inimesi saab lähiaastatel samasse tuppa panna? Mis saab sedasi odava reisimise kontseptsioonist?
Ajakirjade ja muu träni kadumine tubadest on keskkonnale kasulik, samas ma ei usu, et tingimata on vajalik tekkide-patjade-hommikumantlite-veekannude jne kadumine. Neid saab ilmselt kas küsimise peale või ehk jäetakse need sinna kilesse pakendatult pärast desinfitseerimist, mis on küll keskkonnavaenulik.
Ilmselt just suured kõrgemate tärnidega hotellid hakkavad kõike kiletama ja pärast kliendi lahkumist ka kiletatud ja kasutamata asju tubadest ära korjama, võimalik, et seejärel uuesti pesema suurel kuumusel (kuigi keegi pole pakendit avanudki) ja uuesti kiletama.
Odav reisimine kui kontseptsioon/nähtus kaobki tõenäoliselt ära.
Kui lendude taasavamise hetkel võidakse teha tõesti palju soodustusi, siis üsna pea need kaovad ja piletihinnad pigem tõusevad. Esialgu annab lennufirmadele suurt kergendust ka kütuseturul toimunu.
Kõik regulatsioonid, mis seavad teenusepakkujale misiganes kohustusi makstakse alati kinni teenuse tarbija poolt.
Samas tekib/jääb muidugi ka majutusasutusi, kes lihtsalt vilistavad regulatsioonidele. Arvamus, etküllap kõik täidavad seadusi on soovmõtlemine ning sellist olukorda ei teki mitte kunagi. Loomulikult on see riigiti erinev.
Praegu toimuv on paanika suuresti paanika pärast (sest kuidas ikka x hetkel öelda, et puusse panime). Aga see on majandusele ropult kallis ning ei tasu end lõppkokkuvõttes ära. Seepärast olen üsna kindel, et varem või hiljem jõuavad kõik riigid nn Rootsi variandini ja inimesed lihtsalt põevadki seda tõbe kes kuidas läbi. Samas, inimeste endi võimalik hirm kuhugi reisida, on väga suure mõjuga ning täna täiesti teadmata ulatusega suurus. Ise küll ütlen, et nii kui see jama läbi saab, istun loetaud päevade jooksul lennukile.
Ma nüüd püüan mõelda Türgi suurtele rannahotellidele, kus toitlustamine Rootsi lauas üldiselt käibki, sest muud moodi oleks suure massi toitlustmine paganama keeruline ja aeganõudev. Mis alternatiivid seal üldse oleks?
Pooldan siin täielikult Raul_R loogikat ja seisukohta.
Ühel hetkel inimesed lihtsalt "väsivad" ära sellest koroonast. Esimestel kuudel, jah, oli ja on palju reegleid ja välistusi ja hirme ja teadmatust, aga mida aeg edasi, seda leebemaks need muutuvad.
Läheb see niimoodi ka lõpuks Eestis ja kogu maailmas. Nn. Rootsi mudel.
Inimesed lihtsalt kohanevad, lepivad teadmisega, et on uus viirushaigus. On, siis on. Arvestatav osa elanikkonnast põevad läbi selle varem või hiljem, sest lõpmatuseni varjendis istuda ei suuda keegi - või kui suudakski, siis mis elu see on?
Mõned inimesed kindlasti ka kahjuks surevad. Ka järgmistel aastatel. Nagu surrakse ka edaspidi grippi, kopsupõletikku või infarkti. Või paljudesse teistesse haigustesse. Koroonaviirus on lihtsalt üks nendest - ja sugugi mitte kõige letaalsem.
Sügis-talveks tuleb võib olla ka vaktsiin, paljud vaktsineerivad ennast. Võib olla leitakse lisaks ka mingi ravim ning haiguse levimus ja letaalsus langeb gripi tasemele. No ma loodan vähemalt nii.
Möllab ju ka "soojemas kliimas" näiteks malaaria või Dengue palavik (aastas üle 300 miljoni haigestunu ja sureb ca 1 miljon), aga ikka reisib igal aastal soojadele maadele miljoneid turiste.
Ka iga-aastane "tavaline" gripp nõuab maailmas umbes miljoni inimese elu. Kas keegi jätab reisimata gripiohu pärast? Kas keegi üldse mõtleb sellele reisiplaane tehes?
Läheb see lõpuks nii ka koroonaviirusega, pole kahtlustki. Võib olla jäävad paariks aastaks mõned erireeglid kehtima, näiteks distantsi hoidmine, lennujaamades kehatemperatuuri skanneerimine jms, aga aitavad need meetmed ju ära hoida ka teisi viirus- ja nakkushaiguseid.
Ja nõustun seetõttu ka Raul_R poolt öeldud viimase lausega.
Sattusin lugema analoogset lugu ka Flyertalkis.
Ja jäin mõtisklema, et ega need kõik asjad ikka kusagile kaduda ei saa, sest siis kaoks hotellidel ka "tärnid". Luksushotell ilma minibaarita, turn-down teenuseta, toateeninduseta, rikkaliku hommikusöögita, ei saa mitte kuidagi olla ei 5* ega ka 4* hotelliks.
Tegelikkuses nendes vähestes hotellides, mis täna töötavad, toimub ju kõik senine üsna täpselt vastavalt senisele standardile, ainsaks erandiks vast see, et buffet-hommikusöök on minu kogemsue põhjal püütud asendada tellimuspõhise hommikusöögiga.
Ehk siis jätkuvalt ma arvan, et inimesed (ja ka ettevõtted) pööravad osade arvates mõistlikule, kuid paljude arvates kaugelt üle võlli viiruse tõrjele selja pigem varem kui hiljem ning püüavad nii kiiresti kui võimalik naasta seisu business as usual. Sest muud võimalust äriliselt ei eksisteerigi.
Ainus, mis pigem jääb, on püüe mingilgi määral välja selekteerida tõbised reisijad -- peaasjalikult kehatemperatuuri mõõtmisega, millega paistis silma ka minu peamine hotell Hongkongis ca kuu tagasi, lausa igal korrusel ja erinevate osade vahel liikumisel, kui ka ehk leitaks mingi muu kiire meetod haigeid avastada.
Või läheb 100% Rootsi variandi peale ja lüüakse lihtsalt käega sellele senisele paanikas elamisele.
Näide ühest üpris pessimistlikust variandist:
