Baltimaade suurim ja üks vanimaid rahvusparke – Gauja rahvuspark – kaitseb ürgset loodust 90 000 hektari suurusel territooriumil, tutvustab külalistele lätipäraseid traditsioone ning enam kui 500 kultuuri- ja ajaloomälestist.
Gauja rahvuspargi loodus on kujunenud 350 miljoni aasta taguses minevikus, kui jääaja liustike sulamine ja liikumine tekitas orud ning efektsed liivakivipaljanditega kaljud. Loodusvaated kaunistavad Gauja rahvuspargi territooriumil asuvaid linnu – energilist Valmierat, romantilist Cēsist ja Läti väikest Šveitsi, Siguldat.
Sajanditetaguses minevikus valisid silmapaistvad inimesed maastikulised künkad ja maalilised ning avarad pargid kõige sobivamateks kohtadeks imekaunite mõisate ja losside, tähtsate külaliste vastuvõtmise, ratsutamisparkide, kuninglike jahikäikude ning jalutusradade jaoks.
Mõisates ja lossides jätkub uhke, mõisnikulik elu, mis võimaldab külalistel unistada ajaloolisest luksusest, puhata lossidesse sisse seatud disainerapartementides, nautida kodu- ja välismaiste kunstnike kultuuriüritusi romantilistel suve- ning valgetel talveõhtutel.
Bīriņi loss on inspireerinud oma pererahvast ja külalisi alati Shakespeare'i vääriliste armastuslugudega. Muistsetest parkidest ja metsadest ümbritsetud uusgooti stiilis hoone asub künkal, millelt avaneb vaade kaunile Bīriņi järvele. Bīriņi lossi sisustuses domineerib renessansi periood – avarat vestibüüli ehib uhke tammepuidust trepp, ruumides on kõrged laed ja maitsekad kahhelahjud. Lossi atmosfäär ja õhk on muistsuse vaimust tiined!
Nautige külaskäiku Bīriņi lossi, minnes lossiparki jalutuskäigule, ööbides lossi hotellis aristokraatlikes apartementides, maitstes lossi restoranis rikkalikku maitsebuketti ja nautides lõõgastavat SPA-d. Teistsugust vaadet Bīriņi lossipargile ja aedadele pakuvad väljasõidud, suvel tõlla või talvel saaniga, mida veavad truult lossi tallis elutsevad hobused, ning paadisõit pargi järvel valgete veerooside vahel.
Mālpilsi mõisa elegantne meeleolu on tõeline miljöö imekauniks ja muretuks puhkuseks. Mālpilsi mõis on silmapaistev 19. sajandi klassitsismi stiilis arhitektuurimälestis, kus laotuvad avar barokkstiilis park ja maalilised loodusvaated, tiigis vuliseb purskkaev ning õitsevad vesiroosid. Kõik, mis on mõisa ruumides näha, on kunstiteos, originaalsed sisustuselemendid algse mõisa elust. Ärgates pärast mõisnikulikku und satiinlinade vahel, rõõmustab hommik vaatega purskkaevu rahulikult voolavatele vetele ning gurmeerestorani peakoka loodud kehakinnitused kutsuvad naudinguist tulvil maitsete maailma.
Krimulda mõisa külastades üllatab külalisi hingemattev vaade Gauja ürgorule ja efektsele serpentiinteele. Ürgoru mõlemat kallast ühendab ainus köisraudtee üle Gauja jõe. Lievenite vürstisugukonna rajatud jalutusrajad viivad neid reisijaid, kellel pole kiiret, tervislikule jalutuskäigule liivakivikaljude ja maaliliste vaadete juurde.Krimulda mõis on suurepärane sihtkoht veinisõpradele. Siin saavad Läti marjadest peened mõisaveinid Cremon ja peened liköörijoogid.Mõisa peosaali täidab romantilistel kontsertidel Läti ja välismaiste kunstnike muusika.Krimulda mõisa avaras pargis omakorda saab vaadata ka Krimulda lossi varemeid (13.–17. sajand), mida loetakse Krimulda koha alguseks.
Turaida muuseum-kaitseala toob igal aastal kokku suure hulga külastajaid ning igaüks, kes näeb Turaida lossi ja uurib väljapanekuid, rändab kaugesse minevikku, mis ulatub isegi 13. sajandisse. Igal aastaajal saab Turaida lossi peatornist vaadata täies hiilguses mitmepalgelise Gauja ja tema ümbruskonna ilu, võimaldades silmata ümbruskonna ürgsust, mis on sama rikkumata kui lossi peremeeste jaoks keskajal.
Turaida lossi kõrval moodustab harmoonilise maastikuvaate mõisahoonete ansambel, kus külastajatele pakutakse võimalust külastada autentset 18. sajandi puukirikut ja sepikoda, kus sepaametit näitab tõeline asjatundja, uudistada sauna ja erinevaid mõisa majandamise töökodasid.
Turaida muuseum-kaitseala avaral, 43,6 hektari suurusel territooriumil on loodud ka Rahvalaulu park ja Daina mägi. Lugusid Läti ja Turaida ajaloost rikastavad maakiviskulptuurid, mis on pühendatud läti rahvalauludele – sajandite jooksul edasi pärandatud suulisele rahvaloomingule. Neisse kodeeritud jutustus pajatab lätipärasest maailmavaatest.
Barokkstiilis Ungurmuiža mõisakompleks jätkab väärikalt parun Balthasar von Campenhauseni perekonna 18. sajandi elustiili alalhoidmist. Ungurmuiža mõisas minge jalautuskäigule iidsete tammedega parki, nautige loodusteed teemajas, piknikku mõisapargis ja eriti maitsvat kehakinnitust mõisa restoranis, kus peakokad saadavad lauda Campenhauseni perekonna retseptide järgi valmistatud roogi.Ungurmuiža mõisa hoones on leidnud kodu kunst – vanad ja restaureeritud seinamaalingud ning tänapäeva kunstnike näitused täiendavad harmooniliselt üksteist, lisades jumet lõpmatule ja kõikehõlmavale maalingumaailmale.
Mõisa need külalised, kelllel kiiret ei ole, saavad idüllilist külaskäiku pikendada, ööbides Ungurmuiža härrastemaja külalistubades. Kui koidab uus päev, kutsume uurima Ungurmuiža mõisa ümbruskonda, sõites rattaga ja SUP-lauaga maalilisel, metsast ümbritsetud järvel.
Liepasmuiža mõisas Liepa mäel Rauna jõe ääres on iga sõõm puhast metsaõhku imbunud läbi kultuurist ja kunstist. Hooned, mille uhkuseks on nende autentsus, kutsuvad tundma ja läbi elama sajanditaguse ajaloo lugusid. Mõisa sisehoovi raamistavad varjulised suured tammed ja pargi teerajad kutsuvad kiirustamata jalutuskäikudele. Jalutuskäikudel saab avastada parki paigutatud kunstiteoseid, vanu mõisatiike ja looduse vaikusega täitunud vaateid. Uuenduse läbinud valitsejahoones sukelduvad mõisa külalised mugavate suletekkide alla ja aristokraatlikku puhkusesse.
Lisaks krahvide ja parunite lossidele ning mõisatele on Gauja rahvuspargi uhkuseks veel kaugemas minevikus ehitatud olulised keskaegsed lossid. Gauja jõe kallastel asuvatesse linnadesse, Valmierasse, Cēsisesse ja Siguldasse, ehitati kunagi keskajal Liivi Ordu lossid.
- sajandil ehitatud Valmiera Liivi Ordu loss on Liivi Ordu esimene kindlustus Gauja paremal kaldal ning on linna laastamise järel säilinud tänapäevani lossivaremetena. Lossivaremete külastamine manab silme ette vaatepilte selle muistsest vägevusest – tugeva eeslinnuse, vägeva kaitsemüüri, vallide ja kraavidega lossi. Lossivaremete küngastelt avanevad kaunid vaated Gaujale ja Valmiera ajaloolise keskuse hoonestusele ning lossivaremete territooriumil ootab huvilisi Valmiera muuseum.
Lossi müüridesse on paigaldatud nüüd ka uus näitus "de Woldermer" ning see interaktiivne näitus räägib lossi põnevast ajaloost, Valmiera linnast ja hansakaupmeestest.
Cēsise lossikompleksis külastage keskaegseid lossivaremeid, Cēsise uut lossi, kunstinäituste maja, põhjala loodusmuuseumi ning maastikulist Pilsi ja Maija parki.Ajalooliselt romantiline lossikompleks jutustab enam kui 10 sajandi jooksul toimunud sündmustest ja taaselustab muistsete käsitööliste kohalolu.Cēsise keskaegne loss oli kunagi Liivi Ordu pealoss. Keskaegse lossi külastus on tõeline elamus – külalised on kutsutud külastama käsitööliste töökodasid, lossi keskaegset köögiaeda, muistset ehtesepikoda, lossi lääne- ja lõunatorni.Sealsamas kõrval asub suursuguse Cēsise uue lossi imekaunis interjöör ja väljapanek jutustab krahv Carl Gustav von Sieversi suguvõsa ajaloost ning Läti riigi kujunemisest. Omakorda peetakse sealsamas Pilsi pargis tukastavat Riekstukalnsi mäge, kus kunagi asus puitlinnus, kus olevat elanud Cēsise iidseimad elanikud võndlased, Cēsise linna tekke hälliks.Maija pargi uhkuseks on graatsiline mustade luikede paar – Katrīna ja Grāfs. Kunagi rajas krahv Silver Maija pargi koos Pilsi pargi ja jalutusradade ning maaliliste tiikide ja rohetava haljastusega.
- sajandil ehitatud Liivi Ordu Sigulda lossi lossivaremetes saab jalutada iidsetel müüridel, ronida tornidesse, silmitseda Gauja ürgoru maalilisi vaateid ja käia vabaõhulava üritustel. Lossivaremete vägevad maakivimüürid peidavad endas palju ajaloolisi sündmusi ja lugusid. Meeliköitev on ette kujutada, kuidas Liivi Ordu rüütlid siin kunagi oma võitlusoskusi lihvisid.
Omakorda ehitas 19. sajandil vürst Kropotkin Liivi Ordu Sigulda lossi vahetusse lähedusse Sigulda uue lossi ja külgnevad käsitööliste hooned. Sigulda uus loss ei ole jäänud mitmesugustest aja keerdkäikudest puutumata. 20. sajandil peeti Sigulda uut lossi kõige uhkemaks kirjanike lossiks Euroopas ja pilte uhkest lossist avaldati isegi Prantsusmaa peentes kunstiajakirjades.Kutsume lossikvartalis vaatama ka käsitööliste ja kunstnike loovaskeldusi. Siin on võimalik uudistada töö- ja disainiteoseid ning koos meistritega kaasa lüüa.
Aeg kunsti, muinasaja ja aristokraatiaga täidetud puhkepäevadeks Gauja rahvuspargis, mis asub vaid 1-tunnise sõidu kaugusel Eesti-Läti (Valga-Valka) piirist.
Enter Gauja on kujundanud Gauja rahvuspargi külalistele mugava kodulehe ja mobiilirakenduse. Laadige rakendus alla SIIT ja kavandage oma individuaalne marsruut ning tutvuge turismiobjektide laia valikuga.
Tänavu tähistab Gauja rahvuspark asutamise 50. aastapäeva. Jälgige päevasündmusi aadressil Entergauja.com.
