Niisugune mure et siin poodides ei muuda aatikat, et liha on ja tahtmine oleks teha saslokki.
Oo Norvik, üllas mägede poeg! Viimane aeg oleks sul sealt alla tsivilisatsiooni tulla. Maailm on väga palju sellest ajast, kui inimeste hulgast lahkusid, muutunud.
Sain jah lopuks Kalinka vene poes mis asub Las Americas. Eile tegime ara paris hea neli paeva oli marinaadis.
Jumal tänatud! Eesti rahvas oli aatika pärast juba paanikas. Nüüd võime oma eluga jälle rahulikult edasi minna.
Uus laar liha juba laagerdub. Ja pott tulel keeb nelja liitri vino tintoga, kui keema laheb siis suhkrut sisse ja jooma.
Mul ka süda rahul et norvik äädika kätte sai, soojas kliimas kipub liha jah ruttu pahaks minema :) aga tõsise nõuandena soovitan järgmisel kord vaadata hoopis supermarketi kodukeemia osakonda. Vähemalt Belgias ja Prantsusmaal müüakse seal kontsentreeritud, 10% äädikat, hispaania keeli vinagre blanco destilada.
Kasutusotstarbeks on sel vannitoa puhastamine, et koostiselt on tegu 100% natuaalse veiniäädikaga, millega hädajuhul saab ka liha sisse teha.
Väike aatikaväline küsimus norvikule. Miks te punast veini suhkruga keedate ja siis seda keevalt joote? Kas mingine eriti karm mägede poegade samakas?
See ju vana hea krambambuli, eriti kui sorts rummi sisse panna ;) võib seda teha ka Saksa kombe kohaselt, mitte lihtsalt suhkrut sisse panema, vaid poti kohale sõela sisse panema suhkrupea, selle mõne kangema (üle 50%) napsiga üle valama ja põlema panama, nõnda et suhkur karamelliseerub ja veini sisse tilgub.
Keemistemperatuuril ju piiritus aurustub, mis te seda suhkruvett ikka joote. Hõõgveini tehes tuleb kuumutada mitte rohkem kui 70 kraadi.
Eriti seda alkot kulub palju nuud karnevali ajal. Teine sats saslokki sai ka eile ara soodud ja kolmas juba valmimas.
Väga tubli, et võtad vaevaks eestlaste joomakultuuri ka laias maailmas tutvustada. Loodetavasti annate õhtuhämaruses neile senjooridele ka ikka kõvasti pasunasse. Nii, nagu meitel kombeks on. Kultura, see ei ole mingi haltuura!