Elu on lühike, reisid põgusad, kõiki söögikohti ei jõua läbi katsetada isegi koduümbruses. Nii et üldistuste tegemine on riskantne. Aga minu kõhutunne ütleb, et igal pool, kus britid on kanda kinnitanud, on köök nö retsitud. Ükski hiinlane (korealane, indialane vm) ei julge enam maitsestada, kui teab, et asub briti asualas. Austraalia, USA, Kanada, Uus-Meremaa jt briti alad paistavad mu meelest silma erakordselt halva toidu poolest, mine sa hiinakasse või pizzeriasse.

USAs lähen Mehhiko restorani. Aasias katsun leida Korea või Tai restorani.

Aga Itaalias, Kreekas või Hispaanias tuleb minna kohalikku söögikohta.

Eks võõramaa köök pakub muidugi kõige ehedaima elamuse kui seda selle asukohamaal nautida. Samas, ega peale autentse atmosfääri see muud lisaväärtust ei anna.

Kui valmistatavad road on koka koduköögist ja ta teeb tööd südamega siis vahet pole kus toidueksootikat nautida.

Viletsat hiina toitu pakutakse kuhjaga ka hiinas kuid samas saab suurepärast hiina toitu igas linnas kus suurem hiina kogukond.

Pigem on probleem tõesti selles, nagu Berliner ütles, et eksootilised toidud disainitakse ümber valge inimese maitsemeelt silmas pidades ja nii kaotavad need oma sära, alles jääb vaid nimi.

Anglosaksi maades olles ei lähe ma kunagi kohalikku kööki pakkuvasse kohta vaid ikka mõnesse eksootilisse restorani. Mujal kindlasti valin kohaliku. Atmosfääri silmas pidades.

Siiski on London ja teised metropolid, kus eksootiline kogukond suur ja rahvusköökide valik seetõttu ülirikkalik, parimad gurmeetamise kohad. Nurgataguses indiakas, kus põhilised kliendid naaberkonna hindud, saab oma autentse vürtsilaksu kuhjaga kätte. Viimati õhtustasin Londonis Korea ja Liibüa restoranides ning seal pakutav oli suurepärane.

Ka Luksemburgis on eksootiliste restoranide valik väga lai. Kuna konkurents tihe siis kõik pingutavad hoolega. Tulemused viivad reeglina keele alla.

Kui eksootiline kogukond aga on väike, nagu näiteks Eestis, kliendid enamasti võhikutest valged ja kus mõni kokk kokkab ühel nädalal india, teisel hiina ja kolmandal tai restoranis siis pole sellest head tulemust oodata.

Mina olen tähele pannud, et näiteks Itaalias on väiksemates linnades ja odavamates kohtades paremad toidud. Näiteks kõige õudsam pasta, mida ma söönud olen, oli Genovas ja veel sellises restoranis, mis Tripadvisori arvustuste järgi pidi väga hea olema, aga mina ega mu sõbranna kumbki ei söönud oma toitu lõpuni. Sitsiilias oli nii, et läksime Palermos korralikku pizzeriasse, kus pitsa oli muidugi hea, aga oleks oodanud midagi erilisemat. Samas teinekord läksime enam-vähem geto linnaosas kuskile tänavaputkasse ja ma sain sealt sellist paninit, et ma ei ole ilmselt siiani oma elu jooksul mitte midagi paremat söönud. Samamoodi olid väikeste külade/linnade restoranides lihtsad toidud väga-väga head (nt aglio e olio või väga lihtne koorene šampinjonipasta). Samuti oli minu jaoks väga eriline kogemus see, kui Gela linnas läksime restorani, kus pakuti peamiselt mereande, aga kuna mina neid ei söö ja olime antud hetkel ainsad kliendid, siis kokk küsis, et millised toidud mulle meeldivad ja tegi spetsiaalselt minu jaoks eelroa ja pearoa, mida menüüs ei olnud :) Panin nüüd vist teemast natuke mööda, aga mõtlesin, et jagan oma kogemust.

Berlinis on minu meelest väga head Lähis-Ida / Araabia söögikohad. Filipiinidel on kehv nii kohalik söök kui ka nende ettekujutus näiteks Itaalia toidust. Malaisias on väga head India restoranid.

Sõltumata asukohast on vist alati hea Liibanoni köök. Londonis on Liibanoni restorane palju, aga väga heal tasemel on näiteks ka üks Nairobis asuv Liibanoni restoran.

Võib ka Liibanoni restoraniga ämbrisse astuda. Käisin just Tais Pattayas liibanoni restoranis. Kahtlus ärkas siis, kui silmasin kuldkettidega araablasi köögis väikseid tai poisse karjatamas. Oli halb ja poole kallim kui ümbruskonna söögikohad.

Muidu on vist Veigol õigus. Mujal on liibanoni söök alati tundunud õige ja hea.

Malaisias Georgtownis Little India linnaosas parim india köök. Üleüldse sai Pinangis nii hästi süüa, et arvatavasti teen sinna ühe söömistuuri veel:). Erinevate rahvusköökide mix kus ka britid esindatud ning tulemus on võrratu.

Errrmmm... seda et, Liibanoni köök on põhimõtteliselt dekoratiivsemalt presenteeritud Egiptuse köök :P aga see selleks siis.

Ilmselt peab kohapeal olema märkimisväärne võõrkogukond, kes oma kööki toetab ja seda kokkadega varustab, samuti "valvab" kontrolliva tarbimise kaudu, et asi ikka ehe püsib. Üks imporditud kokk seda ka alati ei suuda, ja kui veel asi kohalikust toidust oluliselt erineb, siis... Üksiku restorani puhul võib ka olla, et asi algas kõrgel tasemel ja hästi, lihtsalt vahepeal on kogu personal või olulisem osa sellest (nt kokk) välja vahetatud ja edasi minnakse puhtalt kohalike abil, aga äri peab ju jätkuma!

India köögi puhul olen küll kuulnud, et just inglaste tõttu sellest üldse asja saigi, kuna kohandati nende maitsele. Miskist CNNi programmist vist jäi kõrva taha. Et autentne india köök ei kannatavad üldse kriitikat, nii rasvane ja räpakas. Ka tai puhul tundub mulle, et väga autentne tai on ikka väga edasiarenenud maitsele :P

Aga siis et: tere tulemast Kairosse, nautima Liibanoni kööki Egiptuse hinnataseme juures! B-)

Mulle meeldib lõunamaise toidu maitsete bukett, kuid lõpptulemus sõltub siiski kokast. Ühes ja samas asukohas kõrvuti restoranides üks ja sama toode võib olla täiesti erineva maitse ja teostusega. Olen võtnud rusikareegliks, et ükskõik kui meeldivalt restorani ei kutsutaks, lähen vaid sellisesse, kus juba on rahvast ees söömas. Inimtühja restorani ei lähe, ükskõik kui klantsid toidupildid sissekäigu juures reklaamiks väljanäitusele pandud. Mida vähem külastajaid, seda kauem toiduained köögis seisavad ning seda viletsam on üldreeglina ka toit. Võõrsil armastan süüa pigem sellistes restoranides, kus ka kohalikud söövad - küllap igapäevased kunded ja pikemaajaliselt puhanud turistid juba teavad mis hea ning nii see enamasti ka on.

Toidu kvaliteet sõltub antud kultuuri kogukonna suurusest. Peruus on näiteks oma versioon Hiina toidust sest sinna oli ammu päris palju hiinlasi rännanud. Mulle maitses see rohkem kui Peruu enda köök. Malaisias on väga hea India (ja Hiina) köök sest nii indialased kui ka hiinlased on väga arvukas vähemus.

Ma elan Sydneys Chinatowni külje all ja ma olen siin ikka nii head Yum Cha'd saanud et see on täiesti võrreldv HK või Shanghaiga. Samuti on Jaapani toit väga väga hea (ma ei ole küll Jaapanis käinud).

Peale Liibanonis käimist on aga Liibanoni köök mujal enamasti pettumust valmistanud :)

Nii hiinakad kui tai söögikohad Helsinkis on suht maitsetud, st et pipraga on tohutult kokku hoitud. Sest ei tohi kohalikku inimest ära ehmatada. Ukraina kohas pelmeenid olid väga head ja suhtumine ka 5+. Kahjuks pelmeeni kõrvale viina ei pakutud :) Mehhiko koht oli hea aga mu puudub võrdlus emamaaga :) Liibanoni koht oli üks mõttetumaid siin, mitte millegagi ei eristunud tavalisest Helsinki kebabiputkast. Itaalia pitsa kohas asjatasid poisid, kes omavahel mingis serbo-horvaadi keeles suhtlesid ja täitsa söödava asja valmis said. Jällegi puudub mul võrdlus Itaaliaga aga samasugust pitsat saab siin enamuses pitsakohtades

1000V püstitatud teema meeldib mulle täiega, sest eestieestlasena satud ju ikka Soome ja Helsingisse. Alati on seal küsimus: kus süüa? Soome hinnapoliitika on viinud sinnani, et söömine on luksus. Seetõttu maksab iga suupiste kõvasti eurosid. Madalam keskklass väljas ei söö. Aga mina välismaalasena pean midagi leidma. Selgituseks: rootsi köök (ehk siis lanttalaattikot (kaalikavorm) jm soome toidud) mulle ei istu. Soome köök on rootsi köögi koopia. Kahjuks on selle järele paindunud ka kõik eksootilised söögikohad. Aidake leida midagi, et ma ei peaks oma 15euroseid maitsetuid praade kogu aeg tellima ja hiljem kahetsema.

Berliner - kui sa üliväga nõudlik ei ole, siis Mannerheimitiel (vist 20), natuke Mäksist edasi on Southern Fried Chicken. Selle keldrikorrusel peavad hindud pizzeriat kus 7.50€ eest saad nelja sorti pitsat, päevasuppi ja kuut sorti salatit sisse vohmida nii palju kui mahub. Hinnas on ka klaas limpsi või vett. Helsinki kohta väga hea diil. Toit on seal aus ja kõhu saab kuhjaga täis.

Kogemus näitab, et kui oskad kokata on mõistlikum ise toit valmistada. Mõned ülestähendused: Makedoonias Ohridi linnas keskklassi restoranis toit ja vein alla keskmise. Marokos restoranis üsna maitsetu, hostelis kohalike kodune tajine enam vähem. Seda proovisin ka ise valmistada ja marokolased olid väga rahul, kuskus aga läks aia taha. Egiptuses keskklassi restoranide toit alla igasugust arvestust, paremad olid kiirtoidu restoranid. Ungaris Budapestis rahvusrestoranides keskmine kvaliteet,ühtegi maitseelamust ei meenu, gyrost võis leida päris head, ainult kohta peab teadma, itaalia stiilis pitsa ühes kohas oli väga maitsev, hiinakad on odavad kuid maitsetud, india köök jäi samuti tagasihoidlikuks.