Tere Kendra kas sa oskad öelda kui palju maksab laevapilet Guiriast Port of Spaini ja kaua laev sõidab sinna.

Tere, põhimõtteliselt ma varastega mingeid diile ei tee, kuid loodan, et varastad vaid oma külmkapist ja näit. õlle kõrvale. http://www.bugbitten.com/guide_blogs/destination/Venezuela/Guiria/2690.html

Caracase kesklinn, mida vaadata tasub on väiksem, kui Tallinna vanalinn:-) Caracase cable car'iga sai mäe otsas ära käidud: ausalt öeldes erilist muljet ei jätnud. Kui Puerto Colombiasse kavatsed minna, ürita reede peale tuunida bussisõit. See oli ikka päris raju, mis seal bussis toimus: vana selline ninaga fordi buss, mis oli noori täis, kes läksid nädalavahetust randa veetma. Bussijuhid on oma bussidele korraliku tümaka sisse kruttinud, mis on loomulikult sellistel puhkudel põhja keeratud, samuti on võimalusel põhjas ka gaasipedaal. Huvitavaks teeb asja see, et sõit toimub üle mägede, parem kui on väljas pime. Kui oma alkot pole, siis ära muretse, pakutakse. Catatumbo osas, kes seda vaatamas käisid, eriti rõõmsad ei olnud. Meridas, kui jõudu on, tasub võtta mägimatk, näiteks kolmepäevane. Angel Falls osas, kui vett on vähe pole erilist efekti. Parim selles regioonis Roraima jalgsimatk, ajaliselt Sulle kahjuks vist ebasobiv, 5-6 päeva. Me olime kohal ühe kuu ja jäi aega puudu, selles valguses, tundub Su programm päris ambitsioonikas:-)

Tere! Lugesin eelnevat postitust ja tuli meelde üks meie reisil kuuldud lugu Caracasest. Trekking Roraima Tepuy matkal oli meil üks pakikandjatest esimesi päevi ametis. Giid ja pakikandjad rääkisid õhtuti lõkke ääres legende ja muud mudru ning siis see esimesel reisil olev pakikandja rääkis, et elas ja teenis leiba taksojuhina Caracases. Seal aga läks elu nii hulluks, et ta oli sunnitud kogu perega kohe ära kolima. Üks näide tema jutust elust Caracases. Takso valge turistiga ootab ristmikul foori lubavat tuld. Üks natuke eemal aega parajaks tegeva jõugu liige märkab taksos valget rahakotti, astub takso kõrvale ja tulistab läbi küljeklaasi turisti. Taksojuht (me ei saanudki teada oli see tema) annab pagasnikust turisti seljakotigi pätile, sest kui ta seda ei tee, siis ei pruugi see ei temale ega tema perele midagi head tähendada...

Terv, Aare

Meie Venetsueela reisi kava oli selline: 1. päev lennukilt ööbussiga Ciudad Bolivari. Kohe avamisel ostsime 3p Canaima-Angel Falls tuuri. Soovin tugevat närvi pisikeste lennukitega, meie omal ei töötanud isegi mõõdikud. Pakkisime endid mehed-naised eraldi lendudele, et lastele kodus jääks vähemalt üks vanem alles. Aga midagi ei juhtunud. Kui seal pakutakse võimalust jääda tasuta 1p kauemaks "küla vaatama" siis ettevaatust. Tegelikult on tagasilennud siis üle bookitud ja raiskate asjatult mitu päeva. Peate kindlasti saama tagasi ööbussi väljumise ajaks, muidu kaotate lisaks tasuta päevale veel 1p. Nii et lennukite- busside tagasiminekuaegdega alati arvestage.

Edasi võtsime caracasest 3p lennu Los Roquese arhipelaagile. Saab võtta snorgeldamistuure, paremates kalavaatamise kohtades on ka teisi rannalisi mõned üksikud, kes on tulnud jahtidega, kuid muidu jumalast mahajäetud koht. Ilusad kalad, ilusamad kui Mehhikos. Kaugema saare peal oli ka kilpkonnakasvandus. rand oli nii ilus, et lausa igav hakkas. Tagasi caracases rentisime auto, et Meridasse ja Henry Pittieri sõita, sest nagu siin juba keegi mainis, maailmas ei ole olemas odavamat bensiini ja paksema asfaldiga teid. Kaardi pealt on näha, et teed on mägised. Nii et kindlasti minge ringiga ja mitte otse mägedest, kaotasime palju aega 40 km h, kuigi vaade muidugi oli vaieldamatult ilus. Tee äärest sai osta keraamikat, laamakarvadest karukesi, kohalikku kitsepiimast dulce de lechet, rippkiikesid ja muud prahti. Merida iseenesest ei ole mingi tõmbenumber, kole ta ei ole, kuid noh.. üliõpilaslinnake. Kui käisime, siis ka Teleferico ei töötanud, kuigi selle pärast saigi mindud. Henry Pittieri rahvuspark on vaieldamatult väga ilus ja ka rand oli seal ilus, suurte lainetega, aga sinna saamiseks tuleb sõita mööda kõige võikamaid mägiteid ja seetõttu kulub aega. Coro oli kena nagu kõik sedalaadi linnad, mitte päris võrreldav San Cristobaliga Mehhikos. Düünid on nagu üks suur liivahunnik linna serval, kuhu tasub minna hommikul varakult, enne kui koolilapsed bussidega kohale jõuavad. Ma ise Los Llanosel ei käinud, kuid need, kes käisid, olid väga rahul. Kui on kohalik tuur koos söökidega, siis poisid teevad head tööd, värsked kanad-kalad lõkkel küpsetatud, et turist nälga ei jääks. Kuna lennukitega dzunglisse palju pagasit ei saa vedada ja samuti paadimatkal ei ole lisaraskus teretulnud, siis kästi meil Ciudad Bolivaris seljakotid hotelli bambusriiulile jätta, üllataval kombel oli pärast kõik alles. Samuti jäi kaasavõetud pagasist osa Canaimas lihtsalt varikatusega majakese laua alla (kasutasime Tiuna tours, kas nad veel töötavad, ei tea) ja ruttu paati 3p varustusega, nii et pakkige oma asjad kohe sobivate kogustena. Dzunglis oodati tippi sularahas kohalikele laagripidajatele ja paadipoistele, nii et varuge pisut peenemat, metsas pole seda kuskil juurde ka enam trükkida.

Margarita saare kohta räägiti meile väga halvasti, ses mõttes kindlasti valige enne Los Llanos kui Margarita. Ise ma Los Llanose tuuril ei käinud, aga need, kes käisid, olid super rahul, kõigil muidugi ka pildid ala madu kaela ümber. Kui Mehhikos oli näiteks turiste tuubil paatidega krokodille vaatama minek, siis seal oli krokodilli juures ka "krokodillivalvur" tööl, kott puu otsas- no Venetsueelas sellist asja küll ei ole, seal see krokodill ongi otse loodusest ja kindlasti mitte kommerts. Venetsueelas on imeilus loodus. Nii et keskenduge loodusele.

Meie reisi highlightid olid lisaks jõetuurile ka juhuslikud mägikülad, kuhu jäime pimeda tulles lihtsalt ööbima. Ei olnud neid kirjas kuskil raamatus, kuid ööbisime suursuguses posadas, küla ainukeses, ja perenaine tegi kiiresti valget leiba ja imehead suppi. Serpentiinidel sõit oli ka unustamatu, seal on kombeks iga hukkumiskoha juurde panna väike mausoleum või ristike.. no mõnel pool oli neid ikka hirmutavalt tihedasti.

Kuidas selle laevaliiklusega sealkandis tänapäeval on? kaalusime ka laeva, et oleks odavam, kuid need olid seal kõik rahumeelsed kaluripaadid, mis oleksid loksunud mitu päeva. Kahjuks ajakava ei võimaldanud laevasõitu.

Tavakasutaja: kuidas autorent oli - kust võtsite, palju maksis ja kas probleeme ka esines (nt kuskil taheti altkäemaksu vm)?

Nüüd, kus reisini on 3 kuud jäänud, saime ka lõpuks kava paika. Suur tänu siin eespool soovitustele ja mõtetele. Selline ta sai:

1. päev saabume 15.25 ja kohe ööbussiga Meridasse
2. päev Merida (äkki ikka Telerifico töötab) 3.-6. päev Los Llanos, õhtul Maracay bussile (19.15) 7.-8. (reede-laupäev) päev Henry Pittier NP
3. (püha)päev läbi Caracase Ciudad Bolivari ööbussile. Lendu ei leidnud. 10.-12. päev Angel Falls 13.-17. päev Isla Margarita. Munapühad. Sinna laevaga, tagasi lennukiga.

Suureks kurvastuseks tuleb T&T jätta mingiks teiseks korraks :(. Lennupiletid on haige hinnaga ja ehku peale paadile kah loota ei tahaks.

2 päeva Henri Pittier on liiga vähe, sõit Maracayst on juba 1,5h. Pigem jäta Margarita ära ja ole HP kauem, või vastupidi.

Maracayst lähevad Ciudad Bolivari otse ka bussid, mööda kiiremat savanni-maanteed (pole vaja läbi Caracase minna).

Caracasest Ciudad Bolivari saab lennukiga ka, pilet pole kallis. Lendab RUTACA. Mina palusin ühel kohalikul sellil pileti ära tellida, sest ei netist ega miski reisibüroo kaudu ei õnnestunud ( ehk oma lollusest ).

Kuna linnasid ei armasta, siis on plaan kohe peale saabumist Caracasest edasi lennata, lend väljub 18.40 ja peaks minema iga päev ( muidugi tuleb hilinemisega arvestada, aga ikkagi olen Ciudadis samal õhtul ).

Ööbussid Brasiilias olid VÄGA mugavad, istmed sai täiesti pikali lasta. Aga see oli Brasiilias. Venetsueela busside kohta olen siin lugenud ja ka muidu kuulnud et need just kiita tingimuste poolest pole.

Plaan on minna Kavaci koobastesse ja metsa mõneks päevaks Siis 4 päeva Angel Falls ja Canaima Siis Orinoco Deltasse 3 päevaks Siis Kariibi mere rannikule Rio Caribest läände. Lennud nende pisikeste lennukitega ostsin kõik ette ära et ei oleks mingit mahajäämist kuskilt. Kuna minu graafikud hästi ei sobinud alati pakutavaga, siis mõni lend läks kalliks. Paat õnnestus üürida privaatne nii Angelis, Canaimas kui Orinocos. Maapealsed sõidud kõik taksoga - ehk siis juhiga autoga.

Kui lähed 3 kuu pärast, siis on karta et Angel Fallsi paadiga ei saa. Veebruar-Märts-Aprill pidi tavaliselt vaheaeg olema kui veetase madal.

Kas keegi Orinoco Deltas on käinud ?

Kuna oled 5 päeva Margarital, siis soovitan seal saare mõlemale poolele tiiru peale teha. Pooli ühendab korralik sild, samuti Sääre tirbi taoline maakitsus, mis osutus vähemalt rolleriga läbimatuks. Idapoolne saar on tõeline turistide meka, üks rand ilusam kui teine ning tee viib läbi kalurikülade ja mägise maastiku. Läänepoolne saareosa oma tühjuse ja kuumusega meenutab pigem kõrbe, mille keskel kõrguvad mäed. Soovitan soojalt enne sinnaminekut end väga tugeva päikesekreemiga sisse määrida. Kuna ma hispaania keelt ei valda, siis ma motikalaenutust ei leidnud (kui seal neid üldse ongi) ning leppisin rolleriga. Liikusin ringi üksinda ning kõrbesaare külakestes vaadati mind nagu ilmutust :) Kui sõidate mandrilt saarele laevaga, pange end soojalt riidesse, sest kohalikel on kiiks konditsioneerid maksimumi keerata. Prrrr!

Tänud viimaste kogemuste eest! Pühapäeval mil soovime Ciudad Bolivari sõita, ei välju lennud. Seda ütles ka üks kohalik reisibüroost kellele Angel Fallsi asjus kirjutasin. Aga uurin Maracay-Ciudad Bolivari bussi kohta, siis saab Henry Pittieri randades pool päeva kauem olla :)

Orinco Deltas ei ole käinud. Mille poolest soovitad?

Vaata postitust Orinoco Delta Venetsueelas! :) Ja videot kiika ka! http://www.youtube.com/watch?v=kFeXnwMHHbo

x

Minu reisikava:

14.01 -16.01 Caracas 16.01 - 19.01 Puerto La Cruz & Mochima NP (ja võib-olla rannikut mööda edasi Läände) 20.01 - 27.01 Margarita 28.01 - liigun Ciudad Bolivari või liigun Caracasesse ja sealt ööbussiga Ciudad Bolivari (oleneb kas uued reisikaaslased saavad lennukipiletid või mitte Ciudad Bolivari) 29.01 Ciudad Bolivar 30.01 - 01.02 Canaima & Angel falls 01.02 - ilmselt peaks sõitma Ciudad Guyanasse (rohkem autorenti) 02.02 - 04.02 autorent 48 h (maantee 10 kosed jne kuni Santa Elena de Udrin ja tagasi) 04.02 - ööbuss Meridasse 05.02 - 07.02 tegevused Merida lähedal, matkamine jne 07.02 - 10.02 Los Lhones trip 10.02 - 13.02 autorent Meridast või kust saab, et sõita mägedes ja võib-olla ka rannikule 13.02 - 21.02 - rannapuhkus Lääne-Venetsueelas, Coro, Morrocoy NP, Henri Pitter NP.

Kui keegi samas kandis, siis võib kontakti võtta: haaletaja(ät)gmail.com

Samuti kui keegi soovib täna öösel Helsingi lennujaamas veini juua (üksinda kole igav ju :) ).