Pisut muljeid ja kommentaare, millest äkki on kellelegi kasu.

-saabusime Hanoi kaudu ja meil oli visa on arrival. Kui blankett enne ära täita, siis läheb piirivalveputkast läbipääsemine palju kiiremini. Meil kulus umbes pool tundi, aga selja taga olid inimesed järjekorras kindlasti ka üle tunni rohkem. Huvitaval kombel taheti ainult ühte pilti, kuigi varem oli juttu kahest.

• pangakaardid: automaate on vähegi suuremates kohtades nagu muda ja nii SEB kui Swedbanki kaardid töötasid probleemideta. Mõned automaadid annavad küll võrdlemisi väikse summa välja, sel juhul tasub valida näiteks Techcombank, mille piirangud ei olnud nii madalad. Kuigi automaatidega probleeme ei olnud, siis neid oli siiski kaardiga maksmisel poes, hotellis või söögikohas. Kaardiga saab küll sageli maksta, ent vahel kaardid andsid järjest veateadet ja selle vastu on hea siiski sularahavaru omada. Peaaegu kõik kohad on nõus dongide asemel vastu võtma ka dollareid (kurss ca 21000 dongi = 1 USD ja ca 27500 dongi = 1 EUR). Enamasti on ka EUR ok, aga dollar sealkandis siiski natuke tuttavam. NB! Päris paljudes kohtades antakse kaart tagasi kui on kiri Maestro, mitte Visa. See oli iseenesest üllatav, sest Swed jagab praegu Visa asemel Maestro kaarte, kuna neil olnud Visa kaardipõhjad otsas (ehkki sisult olla ikkagi Visa). Kui andsid Maestro asemel Visa, siis enamasti töötas.

• kui enne pole käinud, siis tasub arvestada väga aeglase liikumiskiirusega. 200 km maanteel võis vabalt võtta ligi 4 tundi.

• Kui rongisõidu eksootika pole eraldi eesmärk, siis pigem ikkagi võtta ka kohalikuks liikumiseks lennud. Vietnam Airlinesi lennukid on täiesti viisakad, ka odavlennufirmade omad polnud sugugi koledamad kui Ryanair. Rong on enam-vähem ainus võimalus ainult Sa Pa külastamisel, siis on targem võtta öörong, saab vähemalt pisut magada. Kupeed on nagu veneaegsed rongid ikka, meie inimese jaoks ei midagi väga šokeerivat, umbes nagu Moskva rong. Kui magada soov, siis võtaks pigem eraldi kupee, kohalikud armastavad üsna kaua lobiseda.

• mis puudutab hotelle ja lennupileteid, siis pole mingit mõtet kasutada ka kohalike reisibüroode teenuseid, netist võetud asjad toimisid alati. ainsana soovitaks mõne vietnami vahendaja teenuseid ehk ainult Ha Longi puhul - sinna on küll ka väga soodsaid pakkumisi, aga neid ei soovita võtta, alused on sageli päris kehvas olukorras ja viimasel ajal on ka mitmeid õnnetusi juhtunud. pigem soovitaks valida mõne parema mainega firma või laeva. Ha Longis on alati teema, kas olla seal 1 või 2 ööd. Maitse asi, minu arust on see 1 öö+2 päeva variant täiesti piisav. Sa Pa puhul on seda aga vähe, sest transport aeglane ja üheks ööks sinna minna on mõttetu. Olime seal 3 ööd ja see tundus enam-vähem piisav, jõuab käia paaris-kolmes külas ja pisut lõdvemalt võtta. Pisikese eeltööga saab seal hakkama ka igasuguse giidita (pakkujaid on muidugi lõputult). Linn ise on võrdlemisi ebahuvitav (peamiselt müüakse North Face´i piraatkaupa), aga matkad küladesse ja mägedes on kenad. Sapas on tihti tihe udu ja see võib plaanid nurjata - seetõttu on parem teha otsused alles kohapeal - meie saabumise päeval oli väga udune, aga nägime seltskondi, kes olid selleks päevaks tuuri broneerinud ning käisidki ringi udusupis, ehkki järgmine päev oli juba ilus.

• Teatud toidud korduvad igal pool, aga Kesk-Vietnamis (Hoi An) ja lõunas on söök siiski pisut parem kui põhjas, eks kliima mängib ka rolli. Igatahes nö foodie-turistile soovitaks eelkõige Hoi Ani ja Saigoni. Kindlasti on hää mõte uurida kohalike mereannikohti, need on omaette elamus (st kui ruumis on 400 inimest ja kõik ülejäänud peale teie on vietnamlased). Taksojuhilt küsides võidakse viia kuskile sõbra putkasse, tasub ehk pigem foorumitest uurida (Tripadvisori jms foorumid olid abiks).

• enamikes linnades leidus midagi huvitavat, aga suurematest linnadest tõmbaksin rasvase pliiatsiga maha Vung Tau. Pigem väldiksin ka Nha Trangi (väsinud puhkekombinaat) ja Mui Ne´d (vene küla, kui just veesport erihuvi pole).