Käisime nö omal käel (mitte pakettreisina) Keenias selle aasta detsembris ja viibisime seal 18 päeva. Lendasime Turkish Airlines'iga Nairobisse läbi Istanbuli. Lisaks Nairobile käisime Maasai Mara safaril, Nakuru ja Naivasha järve ääres, Mombasas ja Diani Beachil. Ehk on kirja pandud mõtted kellelegi abiks oma reisi planeerimisel :) See ei ole kindlasti seljakotireisija vaade asjadele, aga mitte ka üliluksusliku reisi planeerijale.
Loodan, et on kellelegi abiks. Võib ka julgelt täiendavaid küsimusi küsida. Vastan hea meelega.
to jaanusm
Väga julged, et võtsite Mombasast Diani Beachile tuk-tukiga teekonna ette. Osad eestlased on lausa liinibussiga seigelnud sinna. Nähes seda eluolu kohapeal ei kahetsenud kordagi, et kasutasime taksot. Diani Beachil kohapeal on muidugi tuk-tukiga ringi liikumine ok.
Kel aega rohkem ja Ukundasse lennukiga ei lähe, siis Mombasast Dianisse on kõige soodsam minna Likoni praamiga üle, kohe sadama juures on kaootiline bussipeatus, kus tuleb küsida Ukundat või Dianit. Juhatatakse. Mõni matatu sõidab ka Dianisse, aga enamasti pannakse Ukunda teeristil maha, kus Dianisse jõudmiseks on valida järgmise matatu või motika vahel. Ma ei ütleks, et see kõik eriti seikluslik oleks. Tavaline Keenia transport. Enamasti orgunnitakse muidugi midagi Mombasa lennujaama vastu.
Sõltub harjumustest. Kui inimene on harjunud sellise Euroopalikuma transpordisüsteemiga, siis võibolla esialgu tundubki taoline transport ja eluolu üks suurem seiklus.
Olin ise algul samamoodi veitsa kõhklev taoliste seikluste ees, aga peale esimest kogemust sai nö asja käppa. Ainult ühe korra olen conductori / piletimüüja käest tünga saanud rahaliselt, aga kuna hindu teadsin, siis tal ei läinud see trikk läbi.
Tol ajal polnud muud moodi ringi sõitmine rahaliselt kah võimalik, niiet variante polnud :D Esimese matatu või siis dala-dala kogemuse sain Tansaanias.
Üks asi selle Keeniaga veel.
Seni, kuni Nairobi ja Mombasa vahel kiirteed pole, ma seal bussiga või millega iganes asjaga ei sõidaks, vahet pole, mis hinnaga leiad. Kui ma olin seda vahet nii neli korda bussiga ja korra autoga sõitnud, siis otsutasin, et see tee pole minu närvikavale, eriti pimedas. See on hullumeelne kuubis liiklus. Iga kord nägin tee ääres mõnda täielikku vrakki. Võtke Jambojet või Kenyan Airways ja lihtsalt lennake. Boonusena näete pilvede pealt Kilimanjarot - Mombasasse/Ukundasse lennates paremal, vastupidisel suunal vasakul.
Tervikuna ütleks, et minu jaoks oligi kogu selle reisi juures kõige suurem tilk tõrva meepotis ja reisimulje rikkuja just see liikluskaos, mis on eelkõige tingitud veokite rohkusest, mis täidavad kõiki Mombasa sadamasse minevaid ja sealt tulevaid teid, sh too Nairobi-Nakuru maantee, mida peab kasutama, kui Maasai Marasse safarile autoga minna. Siin päris head kaadrid seal maanteel toimuvast pühade eelsel ajal, kuhu me ka kahjuks sattusime. Päris nii hull ei olnud, aga ka mitte väga palju parem. https://youtu.be/QezvT8-jSHE?si=zmGG74gvuJdZmLDJ
Keenia kahe suurima liiklusega tee (Nairobi-Mombasa, Nairobi-Nakuru) puhul oli idee, et võetakse hiinlastelt laenu ja hiinlased ehitavad raudtee Mombasa-Nairobi-Kampala (Uganda) ja laen tasutakse Ugandasse suunduvalt transiidilt saadavate tasudega.
Nojah, see Mombasa-Nairobi saigi valmis, aga sealt edasi ehitamiseks raha enam pole ja Mombasa-Nairobi ehitamiseks võetud laen tahab tasumist. Ehk siis üsna pekkis olukord, aga seletab veidi, miks Keenia peamaanteede liiklus hullumeelne on. Teine asi on muidugi veokafirmade vastuseis rongitranspordile.
Rail Baltic Keenia moodi - saavad aru, et raudtee lahendaks probleemi, aga see võtaks väga paljudelt harjumuspärase lobi ja siis on paha-paha...
Matatuga on mul Mombasa lähedal juhtunud selline lugu, et mind on sealt maha tõstetud kuna politseikontroll oli ees. Väideti et valgetel pole tegelikult lubatud sellega sõita, mingu ma jalgsi nendest mööda, ootavad mind ära. Ära mind ei oodatud ja kõmpisin 3-4 km. järgmise asustatud punktini.
Masai Maras käidud ja ninasarvik ka nähtud. Ja kindlasti tasub lennata safarile. Nii mugav ja kiire.
@isaac Matatujuht sai sõnumi, et ees ootab politsei, kes kontrollib matataus sõitjate arvu. Reeglite järgi ei tohi nad rohkem sõitjaid võtta, kui on istekohti. Nairobis seda enamasti isegi jälgitakse, sest vahelejäämise võimalus on suht suur. Mujal Keenias väga mitte. Isiklik rekord on, kui matatus oli 25 inimest (osad küll lapsed) ja mind võeti Naivasha lähedal laupäevasel turupäeval tee äärest ikka peale - sest kohti ju oli. Huvitaval kombel polnudki "väga kitsas". Sel korral tõsteti välja lihtsalt sind suht absurdse ettekäändega. Mitte ükski seadus ei keela mzungudel matatuga sõita.
Saan aru, et kuskil metsavahel on siis täiesti reaalsus maha tõstetud saada.
Ma olen Keenias sõitnud "väga metsavahel" ja usu, seal on väga, väga teised probleemid. Ma olen võidelnud kohalike odadega vendadega seal kuskil päraperses paar korda nädalas käiva pisikese veoauto peale saamiseks. Noh, kasuks tuli minu suur kasv - 173 cm ja lihtne nahaalsus.
Suured tänud põhjaliku ülevaate ja soovituste eest!
Oleme kuu lõpus minemas Keenia-Sansibari reisile.
Milliseid kogemusi/soovitusi on jootrahadega Keenias? Kas üldse ja palju jätsite safaritel? Näiteks, sellel Masai Mara 3. päevasel 1 inimese kohta.
Sellest on nüüd küll juba palju aastaid aga siis sai jäetud umbes 40 dollarit päevas.
Kui ma esimest korda kohalikega jagasin sõidukit ja giidi, siis kui jootraha teema üles tõstsin nendega safari lõpus, siis keegi ei tahtnud sellest midagi kuulda ja sajatasid täiega, et tänu turistidele on see teema nii pekki läinud jootraha teemaga. Aga kamba peale mingi sümboolse summa siiski panime kokku, kuigi minimaalse, mingi 250KES per person ehk siis lõpuks sai juht/giid kokku vb mingi 15 dollarit, aga väidetavalt oli väga õnnelik selle üle.
Viimasel tripil andsin 10k KES ja juht oli väga õnnelik selle üle. Igati äge vend oli ja tahtsin anda miskit tänutäheks hea töö ja ägeda olemise eest.
Ma ei saa aru mis kuradi vajadus on Euroopa turistidel mingeid ulme tippe taskust välja õngitseda, kui on juba safari/tuuri mille iganes eest makstud igati soliidne summa.
Samuti, tip'i peab ikkagi välja teenima. Ngorongoro safaril Tansaanias oli juht üks ülbe värdjas, samas suutis meid kraatrist vaatamata tugevale sajule tervena välja vedada (samal ajal paar autot eelnevalt olid libisenud ja ümber kukkunud kraavi), ja tänu sellele andsin sümboolse jootraha lõpus. Oleks normaalsem vend olnud käitumise poolest, oleks rohkem andnud.