Olin organiseeritud reisibüroo töötajate reisil aastal 2022 seega kõike ei oska vastata aga Seitse järve olid küll väga kaunid - iseasi, kas nad päeva otsa auklikul kruusateel olemist väärivad.

Piiriületus toimus meil Jartepa piiripunktis ning pidime terve toiminguga iseseisvalt hakkama saama. Väljusime on Uzbeki bussist ja võtsime oma kohvrid kaasa. Piiri teritoorium oli ilmselt umbes kilomeeter ja selle sees olid mitmed kontrollid/templite saamised enne, kui Tadžiki poolel uuesti tarastatud alast välja saime, kus meid uus buss ja giid vastu võttis.

Iskanderkuli järve juures tegid osa meist plaanivälise hosteli inspektsioonkülastuse - oli normaalne aga mõtlen terve selle järve juurde tulekut, et ka see on mööda sisuliselt olematut teed ja tuleb ka samat teed pidi uuesti väljuda seega mõtleks kaks korda, kas mõlemaid teha ja kaldun arvame, et sellisel juhul on minu sümpaatia Seitsme järve orule. Iskanderkulis väike matk kose juurde oli tore aga kas see kõike seda väärt oli on küsitav. Majutus oli meil Sarytagis (kodumajutus).

Reis toimus maikuus ja oli selgelt veel hooaja väline seega Iskanderkuli järv oli ka suhteliselt unine.

Haft-Kul nn Seven Sisters on väärt külastamist. Kuna ületasin piiri Jartepas, siis Panjakent oli esimene plaanitud peatus. Haft-kuli kodumajutused on Whatsappi kaudu kättesaadavad ja väga lihtne oli orgunnida end sama auto peale mis külaelanikke Panjakenti ja Haft-kuli külade vahel sõidutab - olime küll 9kesi maasturis, aga noh elamus seegi ju? Ööbisime neljanda järve lähedal kodumajutuses ja kogu see elu-olu on lihtsalt muljetavaldav. Elukaaslasega jalutasime mööda ainsat (see eelmainitud auguline kruusatee) seitsmenda järveni ja tagasi, ~20km. Väärt jalutuskäik, need vaated on siiani minuga kaasas. Tagasi Panjakenti saime samal viisil, hetkel ei mäleta palju me maksime kohtade eest, aga suur see summa ei olnud.

Panjakent on hea baas Artuchi baaslaagri külastamiseks, sest sealsed matkad on ühed Tadžikistani parimad. Kulikaloni järved, Chukurak lake/pass jne. Eelmine aasta kirjutasin ühes teises foorumis selle kohta nõnda:

"Public transport:

Marshrutka 33 leaves from here: 39.4978610, 67.6140422

This is the new apartment building, it's usually parked in the parking lot in front of that building. Has a 33 ARTUCH sign on the window.
Costs from 35-50 som/pp and all the way to Yakkakhona Village.
If you want to get to the Base Camp, its usually 200 som extra. I negotiated and got two seats from Panjakent all the way to the Base Camp for 200 somoni (100som/pp) total. To Yakkakhona itself would've been 35 som/pp. Those Marshrutkas depart there maybe 2-3 times a day. Mine left 11:30, but I know theres one at 2PM as well.

Coming back:
*Either let the base sort it out and pay insane amount.
*Walk down (piece of cake walk even with a big pack) and when you reach Yakkakhona start asking about marshrutkas, they'll point you to the right spot. I got told the right spot is past the school where the big new wooden bench is. GPS: 39.3237287, 68.1066483

Anyway, got picked up by the marshrutka from that spot on a Sunday 1PM. Paid 50 som/pp and didn't care to start haggling for couple cents, shit spot with shit connections and very happy to pay that money.

Good luck to everyone, hope that helps.
PS! Base camp itself very rudimentary but hikes make up for it. Some of the most beautiful scenery I've seen. "

Üldiselt ringi liikusime erinevate marsade ja taksodega. Dushanbes on kõik taksod BYD elektriautod ja ma ei ole kindel kas Yandex Taxi seal toimib - see BYD riiklik taksofirma kasutab eraldi äppi. Dushanbe on mu jaoks veits hägune, sest Artuchist alla tulles jäin haigeks ja olin neli päeva Dushanbes kutupiilu.

Tänava peal olev kingsepp parandas mu matkasaapad ära, liimis-õmbles-paikas ja see on minu parim suveniir Tadžikistanist - iga kord jalga tõmmates näen seda parandustööd ja mõtlen tagasi Tadžikistanile. Minu lemmik STAN.

Tere! Kuidas te olete plaaninud liikuda Taskendist Penjakenti? Mitu ümberistumist selleks vaja on?

@Bioloog

Minu tentative kava näeb ette, et sõidan Taskendist maismaad mööda Khujanti. Olen seal, siis orgunnin maismaad mööda transpordi Dušanbesse. Khujandist peaks Dušanbesse saama ka lennukiga (Somon Air) teisipäeviti, reedeti ja pühapäeviti. Hetkel neil juulikuu kava veel ei ole - aga kui ka juulis on lend olemas, siis ei välista ka lendamist. Maikuus on lennu hind 29 eurot.

Olen mõnda aega Dušanbes, siis orgunnin sealt transpordi Penjakenti. Ja kui olen ka seal mõnda aega olnud, suundun Penjakendist Samarkandi ja sealt tulen tagasi Eestisse.

Ehk siis meie plaan on teha Khujand, Dušande ja Penjakent nö vahebaasideks, ja siis liikumine on nende kolme sõlmpunkti vahel.

Lennupiletid on meil olemas Turkish Airlines´iga Turkistani (Kasahsatn) ja tagasi Samarkandist (Uzbekistan) (nn multi-city ehk open-jaw piletid).

Sarnaselt T.P.-ga kiidan taevani plaani külastada võimalusel Fan'i mägedes Artutshi baaslaagrit.
Sealt saab teha giidiga või ilma matka selle lähedastele Kulikoloni mägijärvedele. Sõnulkirjeldamatud vaated ümbritsevale loodusele ja 5K+ tippudele. See on kõik vaid tagajalgade töö, ronimisoskus pole vajalik. Kui tahta seal ööbida, saab ööbimisvarustuse rentida baaslaagrist.
Ja soovi korral võib matkata ka veidi edasi, üle Alaudini kuru jälle imelilusa Alaudini järve äärde, siis tagasi Artutshi.

Olen seal eelmise sajandi 80ndate lõpust 91-ni paarkümne mäetipu otsa roninud.
Ka praegu on see kant eesti matkajate- mägironijate poolt vist lausa igaaastaselt külastatud, võin huvi korral leida kontakte, et värskemat infot saada.

7 järve kohta ei oska midagi öelda, pole sealkandis käinud, ju seal polnud vist midagi huvitavat ronida.