Küsiks, kuidas te suuremate laste kooliskäimise lahendate? Nad jääksid ju kaheks kuuks koolist eemale. Reisi osas jätaksin Bali hoopis kõrvale, selle asemel võiks minna Borneole peale Singapuri või Malaisiat. Väikese 1-aastasega saab liigutud küll. 

Tänud Kollane-uurime ka seda varianti! :)Lapsed on jah 1veerandi koolist ära, koduõppel.. :)

Olin kolm kuud lastega Aasias selle aasta alguses. Käisime Shanghai, Hua Hin, Kuala Lumpur ja Bali. Lapsed 9 ja beebi reisi alustades 4,5-kuud vana.Kirjutan oma kogemusest.Läksime alguses reisile neljakesi - mina, laste isa ja lapsed. Isal oli puhkus neli nädalat ja seejärel jäin lastega kahekesi kuni sõbrannaga kokku sain ja veetsime koos kolm nädalat. Suurem laps oli koduõppel ja ise tegin 0,4 koormusega tööd. Need olid minu "elu tingimused" ja sellest ka kindlasti erinev kogemus. Me olime Shanghais viis päeva ja seejärel lendasime Taisse ja seadsime ennast kuuks ajaks sisse Hua Hini, renditud korterisse, kus oli olemas pesupesemise võimalus ja bassein kohe hoovis, mere äärde viis minutit jalutada. Mulle väga meeldis seal - inimesed ei olnud pealetükkivad, toit ja kliima on imelised. Tai mulle üldiselt meeldib ja olen käinud seal ka varasemalt (Koh Lipe, Phi Phi ja Phuket). Sealt edasi lendasin lastega juba üksi Balile, seekord siis neljandat korda. Elasime hotellis ja see oli juba tiba keerulisem. Polnud võimalik ise süüa teha ja pidi mitu korda päevas käima midagi otsimas . Lisaks vaja pesu pesta, seal väikeses ruumis pidime mahtuma nii õppima kui ka töötama. Reisimine on tegelikult väsitav - paki asjad, võta lapsed kaenlasse ja mine koguaeg kuskile (sõit väsitab, lisaks on ikkagi väike stress võõras kohas olemise pärast) siis tõmbad paariks päevaks asjad kotist välja ja uuesti sama ringiga pihta. Ja niimoodi kaks-kolm kuud?Mis ma tahan öelda on see, et olenevalt reisi eesmärgist tuleb planeerida - kas tahate pageneda kliima eest või võimalikult palju näha? Minu esimene eesmärk oli võimalikult palju näha (plaan oli suurem kui tulemus), kuid kokkuvõttes ma nautisin kõige rohkem neid etappe, kus ma olin pikemalt ühes kohas. Kuna see ei ole tavapärane kahe nädalane puhkuse reis siis "tavaelu" vajab ka elamist. Lisaks koduõpe ei olnud nii kerge nagu ma arvasin. Laps käis kolmandas klassis ja materjal on iseenesest lihtne, kuid selle edasi andmine hoopis teine tera. Muidu mul tüdruk saab koolis väga hästi hakkama ja kodus küsib väga harva abi, seega arvasin, et see saab üsna lihtne olema, kuid päris nii see ei olnud ja meil oli päris palju tüli sellepärast. Meie jaoks toimis kõige  paremini ühe aine korraga õppimine, mitte nagu koolis, et üks patükk matat, teine eesti keelt jne. Tegimegi ükspäev järjest mitu peatükki ühte ainet. See on asi, mida ma oleksin tahtnud enne teada ja kohe alguses rakendada.Nagu mainisin siis olen käinud ka:Tai  - Phuket, Phi Phi, Koh Lipe;Malaisia - Johor Bahru, Tiomani saar, Langkawi, Penang, Kuala LumpurIndoneesia - Bali + Gili TrawanganSingapurKui on huvi mõne koha vastu siis küsi.Kui valida Kuala Lumpuri ja Singapuri vahel siis:*Kuala Lumpur - odav, hea toit, arenev, kultuur ja religioon. *Singapur - kallis, suur linn, moodne, palju tegevusi lastele ja kohti, mida vaadata.Seal kandis kindlasti kasuks appid Grab ja Grab food. Mina kasutasin neid kõige rohkem. Ostke kohalik SIM kaart ja siis saab koguaeg kaarti vaadata jne.

Aasias talvitumine pole kõige kaelamurdvam tegevus, sest 250 USD (221€) eest kuus saab soovi korral terve maja rentida. Tõsi, see ilmselt on mõned kilomeetrid ideaalsest asukohast eemal. Interneti eest keegi raha ei küsi ja telekas on alati hinna sees.  Mingit arvestatavat haridust selle raha eest siiski ei saa.Ma nüüd Kuala Lumpuri elamiseks küll ei valiks. 

Greete- ikka isa ka kaasas! :) Tööd ei plaani esialgu teha, küll aga peavad lapsed õppima.. Hea meelega ootaks Bali ja Kuala Lumpuri kohta veel infot.. kas olite paiksed või vahetasite öömaju/asukohti? Pigem planeerisite pikemalt ette või vaatasite jooksvalt? Olite suurlinnas või väiksemates kohtades? Kuidas viisaga? Jne.. võib ka mulle otse kirjutada.. :)

Ma uuendasin oma kommentaari, sest lugesin uuesti teemat ja siis sain aru, et isa ka tuleb. Siis on kindlasti kergem nii koduõppe kui reisimise endaga tegeleda.Balile saab ilma viisata 30-ks päevaks. Balil ma olin alguses lastega Kutas (kõige turistikam Bali piirkond), siis läksime Ubudi. Balil olen olnud veel Pemuteranis (põhjas) ja käinud Gili Trawanganil.  Kuna olete koos isaga siis mina otsiks mingi vaiksema piirkonna kuskile vee lähedale. Tuleb jälgida hooajalisust, sest vastavalt sellele koguneb prügi randadesse (vihma hooajal on lääne poolsed rannad prügiga kaetud nt).Malaisia ja Singapur on mõlemad viisavabad 90-ks päevaks. Kuala Lumpuris olime linnas, airbnb'st rentisime korteri. Seal ikka suurlinna elu, kõrged majad, rooftop basseinid jne. Nagu eelkõneleja ütles siis pikemaks peatuseks seda kohta ei valiks. Nii Singapur kui Malaisia on sellised lühema peatuse kohad.Ma pole suurem asi planeerija ja kõik käib jooskvalt. Minnes oli mul üheotsa pilet (no tglt Shanghaist oli ka pilet edasi ostetud, sest muidu ei pääse riiki transiitviisaga) ja ööbimist kõike vaatame alati jooksvalt. Lisaks ei broneeri ma pikalt ööbimist, sest Aasias võib väga petta saada - pildid ja tegelikkus ei lähe kokku. Seega alustuseks võtan mingi koha ja kui ei meeldi siis astun tänaval lihtsalt kohtadesse sisse ja küsin tube näha jne. Kui meeldib siis pikendan.

Mind väga huvitavad ka kogemused/mõtted/ideed, kuidas koduõpe pikematel reisidel toimib kui laps on juba üle 10 aastane. Olen kuulnud, et paljudes koolides ei lasta õpilasi üldse reisidele kooli ajal või vaadatakse sellele väga viltu. Meil on laps olnud koolist ära kõige pikemalt 10 õppepäeva ja 6. klassis oli juba üpris aeganõudev ja keeruline saada kogu vajalik õppetöö tehtud ja hiljem kõik tööd õpetajatele järele vastatud. Kui laps puudub koolist 2-3 kuud, siis kuidas toimib hinnete andmine ja koolis tehtavate tööde esitamine? Täitsa põnev on kuulda kogemusi nendelt, kes lastega pikemalt reisil olnud ja just vanemate lastega, kes ei käi enam algkoolis.

Need  pikad koduõpped ja laste kuuks-kaheks või suisa terveks veerandiks koolist ära võtmised reiside tõttu on kujunenud koolidele päris suureks uuema aja peavaluks.  Küsimus on vastutuse hägustumises ja määratlemata lisatöös - kuigi lapsevanem kinnitab koduõppele võttes, et vastutab sellel perioodil ise õppimise eest, on kooli tagasi jõudes(kooliaasta lõppedes, kooliastme lõpu vajalike  oskuste ja teadmiste läbimises)vastutajaks siiski ikkagi kool, kes peab siis vahepeal katkenud ühise sõiduga kiirelt uuesti edasi minema ja käigu pealt suutma teha kontrolli, diagnostika, vajadusel järeleõppe ja  vahepeal äraolnu kooli ree peale tagasi aitama. See ei ole lihtne õpetajatele ega pruugi lihtne olla ka lapsele.

Ma tänan kõiki kommentaarideja mõtete eest! Greete- tänud kogemusi jagamast. Õppimise osas hea tähelepanek, samuti öömaja planeetimisel tõesti vast korter parem mõte või siis selline koht, kus on ka söögi tegemise võimalus.. põnev ju küll väljas süüa, aga vast tõesti "väsitavad" kohalikud toidud ära ja tahaks vahepeal ka midagi kodusemat! :) Kui esialgu oli mõte, et liigume rohkem ringi- nädal siin ja nädal seal, siis nüüd vaikselt mõtlen, et tõesti võib- olla peaks rohkem paikne olema.. päris keeruline nii ette mõelda, võimalik, et see kõik kujuneb jooksvalt kohapeal.. küll aga tahaks jõulud ja aastavahetuse sealkandis veeta- tõenäoliselt Krabi, Koh Lanta vms piirkonnas! Greete- Sa käinud ka Penangil ja Langkawil- neid saari pigem soovitad? Koh Lipe tundub ka põnev.. Balil oleme käinud ja seal tahaks minna Ubudi ja Nusa saartele- seal meeldis väga :)

Sai just talvel käidud nii Langkawil kui Penangil, küll lühemal turismireisil ja ühe peaaegu 2-aastase lapsega. Käidud-nähtud ja linnuke kirjas, aga tagasi ei läheks, eriti veel pikaajaliseks peatuseks. Need kaks saart erinevad teineteisest nagu öö ja päev - Langkawi on mandrist kaugel ja sellepärast arengus nö ajast maha jäänud - vaikne ja rahulik puhkusesaar, kus aeg kulgeb oma tempos, väga suuri vaatamisväärsusi (peale Sky Bridge'i) pole, meie külastuse ajal novembris oli ka turiste vähe, saar oleks justkui vähe asustatud, rannad ka täiesti tühjad. Muljet ei avaldanud ja juba nädalaga kiskus igavaks. Penangi lennates oleks nagu teise maailma sattunud - kõrged pilvelõhkujad, tohutu liiklus, hiiglaslikud shoppingcenterid, enamik inimesi elavad 30-40-kordsetes hiiglaslikes kortermajades, millel pole otsa ega äärt. Eelmisele chillile olekule täpselt vastupidine nähtus, rahulikku puhkust siia veetma ei tuleks ja lastega ei tundu ka mõnusa äraolemise koht. Kuna Penang on mandriga ühendatud, siis on seal arengutase ja elutempo midagi suurlinna sarnast. Pikemaks peatuseks ja lastega tundub kõige mõistlikum lahendus võtta suund ikkagi Tai poole - seal on tagatud väikelastega peatumiseks vajalikud harjumuspärasemad euroopalikumad standardid (nt arstiabi kättesaadavus, toidutegemise kvaliteet jms - kui just päris pärapõrgusse ei lähe), seega hea hüppelaud Aasia ellu sisseelamiseks. Kui seal juba jalad alla saate ja olukorraga harjute, siis on lihtsam kohapeal ka kuhugi edasi lennata - Bali vms. 

Värskendan taas teemat natuke.. meil edasi-tagasi piletid ostetud phuketisse ja tagasi.. sealkandis oleme kokku 2kuud.. nüüd vaja veel välja mõelda, et kus siis täpsemalt siiski olla?! Mõte on algselt mõni päev phuketis olla ja siis edasi krabi/ko lanta.. aga edasine lahtine.. kui ma nüüd õigesti aru saanud, siis ilma viisata saab korraga tais olla 30?!? Seega on valikus kas teha viisa või siis käia vahepeal siiski kuskil "ära" nt. Malaisia.. Olen väga tänulik kui keegi jagab veel oma kogemusi-mõtteid või ehk keegi veel minemas sel talvel?!? See öömaja valik tundub ka keeruline.. ehk kellelgi mingeid häid soovitusi ka selles osas? Aitäh :)