Ei ole küll konkreetselt sellel saarel käinud, kuid Dhakas oli liikumine ja olemine suhteliselt vaevaline. Sealkandis on vasesus ikka vägaväga suur probleem ning kerjused lausa murravad jalust, oled sa kas mees või naine.
Mujal aasias üksi reisimine pole minu jaoks ka probleeme tekitanud, kuid ütlen ausalt - Bangladeshis üksi reisida oleks ikka suht ekstreemne.

Googel Earth programm annab väga hea ettekujutuse: väga väike saar, mõõnaga korraline rand, kogu võimalik maa põllumaa all, tundub rahulik, jms.

Ma ise ei oska kyll seda saart kommenteerida, aga kuna ku mees bangladeshist p2rit, otsustasin tema k2est natukene asja uurida. St Martini saar pidavat olema yks kaunemaid kohti bangladeshis. Ilus puutamata loodus, ei mingeid suuri hotelle ja v2ga rahulik paik. Saar on t2is suutremaid ja v2iksemaid j2rvesid ning koskesid.Rand on v2ga puhas ja valge liivaga. Aga yksinda Bangladeshi minemine yhele valgele euroopa naisterahvale pidavat olema hullumeelsus. Need on minu mehe s6nad.

Kaunist reisi ja p6nevaid elamusi!

Tere! Olen naine ja käinud St. Martinil. Ausalt, ma nüüd ajan uppi kõik reisibüroode, brošüüride ja enamike reisijate muljed, kuid minule see koht küll muljet ei avaldanud. Võib-olla on asi selles, et käisin seal aastal 2007 ja selleks ajaks oli Bangladeshi siseturism juba nii palju arenenud, et päevas läks sinna mitu praamitäit inimesi ja privaatsest paradiisisaarest oli asi kaugel. Vaikne seal küll ei olnud ja mitte üheski rannas ei olnud inimtühja paika. Valge liiv oli küll olemas, kuid koskesid ei näinud ühtegi. See saar iseenesest on väga väike ja ta oleks tõepoolest väga võluv, kui seal hooajal ei käik hordide kaupa nn päevaturiste (kümned ja kümned külastajad ei jää isegi mitte ööseks, vaid tulevad lihtsalt kohale, veedavad paar tundi ja lähevad siis tagasi). Asi võib olla muidugi hoopis teine kui minna hooajavälisel ajal.. Hooajaks pean antud juhul periooni novembrist kuni jaanuarini.

Mis puutub märksõnadesse naine, islam ja üksi reisimine, siis islam üksi reisimisel küll takistuseks ei ole, on aga hoopis muud asjaolud.. Keelebarjäär näiteks - näiteks selleks, et minna St. Martinile on vaja jõuda Cox's Bazarilt Teknafi ja sealkandis võib mõistlikku inglise keelt kõnelevaid inimesi leida vaid hotellidest. Noh, kuidagi saab ikka hakkama, aga üksinda olles ei pruugi see lihtsalt väga lõbus olla.. Välismaalasena, eriti naisena, on muidugi nagunii väga suur tähelepanu garanteeritud. Cox's Bazaril on raudselt kümneid inimesi, kes tahavad sinuga koos pilti teha - ja kui sa seda ühel juba teha lased, siis oioioi, mis järjekord tekib... Taaskord olukord, millest mitmekesi kergem välja tulla :)