Hispaanias üheks veepuuduse teemaks, tüliallikaks on viinamarjaistandused, mis vajavad väga suures koguses vett.

@joico Mehhikos reaalselt elanud ei ole, aga sõpru seal palju, küsivad juba et kuidas Eestis olukord ning kas peavad madratsi ja toa juba valmis panema :-) 

Kes sealkandis tööd ja mõnusat kliimat soovib, siis mõelgu pigem Kesk-Mehhikole, näiteks Puebla või Queretaro. Nt Queretaro osariik - 2.3 miljonit elanikku, pindalalt 1/4 Eestit, ostujõuga korrigeeritud SKP 29.000 USD (Eestil 33.000). Kliima aasta läbi päikseline, aga mitte liiga palav, sellised 23-25c. Osariigis mitmed autotehased, Bombardieri tehas jne. Mehhiklased on läbi aegade olnud põgenike suhtes sõbralikud ja see üha populaarsem sihtkoht - 2013 registreeriti Mehhikos 1200 põgenikku aastas, nüüd juba ca 100.000: https://www.nbcnews.com/news/latino/final-destination-many-worlds-refugees-mexico-new-home-rcna1316 

Ühesõnaga piimajõed-pudrumäed just ei ole, aga kui keele ära õpid ning tööd ei pelga, saab kohapeal hakkama küll.

Kui väljaspoole EU d,siis kaugematest kohtadest Austraalia,Uus Meremaa.Aussis muidugi omad probleemid.Praegu kusagil Brisbaine kandis suured üleujutused,meil sellest ei räägita.Uus Meremaa on ka populaarne Ladina Ameeriklaste seas,kuna kodumaal neil suur kuritegevus,mida Uus Meremaal pole.

Oleme ka mõelnud,et äkki Uus Meremaale-meil lapsed seal praegu noorte viisaga.Loodame,et pole vaja muidugi.

Meil samad mõtted, kahjuks... aga kui päriselt peaks üks hetk edasi liikuma?

Europaat välistasime - just sama argument, et kui sõda siis mujal Euroopas väga turvaline ka ei ole.

Teine argument, et võiks olla inglise keelne riik: Iirimaa, UK; Austraalia+NZ; Jamaica ja Kuuba... olgugi, et meil on ka uhked magistrikraadid, aga ma olen samal arvamusel, et mingi aeg tuleb manageri asemel lihtsamast  tööst alustada ... 

Aga kui tõsiselt siis Uus-Meremaa oli meie listis nr 1.

:) loodan, et see jääb mõte tasandile

Hea teemapüstitus, OP :)

Keegi tõi välja vee teema. Soovitaks ka väga kliima ja looduskatastroofide aspektist vaadata. 

Mageveega on meil üle gloobuse juba väga kehvasti.

Annabel1, et Hispaania, Itaalias, ka Kreekas jm "lõunaosariikides" on kõrgem keskmine eluiga, ei sõltu mitte niivõrd riigikorrast, kui sealsete inimeste ellusuhtumisest. Nemad võtavad elu tervikuna märksa tšillimalt. Mis tähendab korras närve, kuigi väliselt võib nende temperamendist jääda petlik mulje, kui närvilistest inimestest, vehivad kätega jne. Tegelikult elavad nad end välja, mitte ei kogu sappi enda sisse, kindlasti näitab statistika nende puhul ka märksa madalamat depressiooni, mis meie kandi rahval on pea et rahvushaiguseks kujunenud. Ja joovad veini iga söögikorra juurde ning nende vahelgi. Ja kui on vein, keda see vesi huvitab:) Oskus vabalt võtta on siin märksõnaks. Aga see on pisut teine asi, kui riigi poolt pakutavad sotsiaalsed tagatised. Kahtlen, kas sinnakanti sattunud eestlane suudab enda iseloomu vastavaks kohandada, et pika eluea eeldustele kvalifitseeruda.

Kolida Uus-Meremaale?

Elada Albaanias?

Osta elamine Mehhikosse?

Kodanikud, tulge maa peale tagasi. Esmalt guugeldage, siis ostke lennukipiletid sinna ja katsuge aasta otsa elada.

No võtke World happiness report ja tabeleid on lademes. 

https://happiness-report.s3.amazonaws.com/2021/Appendix1WHR2021C2.pdf

Soome on juba aastaid maailma kõige parem riik ja ilma mingi naljata. 

Eesti on samuti suht soliidsel 40. kohal. Leedukad tunnevad end paremini kuid lätlastest ollakse ees. 

Lõuna-Euroopas on kas kallis või nii musta pigi täis et ei jõua elamist  jälgida, Varastavad lagedaks. 

Lõuna-Ameerikast on minuarust Uruguai üsna viisakas. Vist oli kontrollitava sissetuleku piir vähemalt  600 EUR et elamisluba kandikul kätte antaks. Erinevalt üsna sarnasest Argentiinast pole riik üle päeva pankrotis. 

Austraalia või Uus-Meremaa sarnaseid koroonakoonduslaagreid ei hakkaks ma üldse vaatamagi. Sama igasuguste Kagu-Aasia riikidega.

Kes ei tea, siis Hiinal ja Austraalial on samasugused suhted nagu Venemaal Euroopaga. Üsna sage ähvardamine käib ja Austraalia on sunnitud oma kaitsevõimesse investeerima.

Üks argument on veel, mida võiks arvestada. Suhtlemine sõprade-sugulastega. See ei tähenda ainult Facebooki ja messengeri. Kui tihti sa sealt Uus-Meremaalt Eestisse tuleksid? Korra aastas? Sagedamini kisub juba kulukaks. Nii ka mujalt. Mõned sugulased elavadki kaugemal ja nad tegelikult ei naudi seda hullult.

 Minge ja proovige esmalt kusagil kaugel kodust elada. Minul oli alati tuju minna aga kolmanda nädala lõpus kiskus koju. Ikka hullult kiskus. Kui olin jälle Eestis nädala kodus olnud, tekkis juba uuesti soov minna. Sai nii mitu aastat pendeldatud, Ja tuju ei muutunud.

Tere,

Mulle tundub, et praegu tehakse palju otsuseid paanikas, mis ei ole kuigi mõistlik. Hirmul ja paanikas inimene ei tee kunagi häid otsuseid. Igal pool on omad head ja vead ja kui vaadata praegust üldist seisu maailmas, on teravaid teemasid kõikjal. Ei ole olemas sellist kohta, kus end nüüd üdini turvaliselt võiksid tunda. 2 väikest last ka veel vastutusel. Turvatunne algab eeskätt ikka inimese enda seest. Kui sa oled sisemiselt hirmul ja tunned end ebaturvaliselt jne, siis kipub see kõik ka mujal sulle vastu peegeldama. Seega ma soovitan rohkem rahulikumalt võtta ja asju reaalselt rohkem hinnata. Sõda võib kõikjal tulla-ei osanud seda Ukrainat ka keegi ette ennustada nii. Haigeid inimesi on terve maailm täis. Kui sõda pole, on üleujutused, tulekahjud, maavärinad jms....mõnes riigis on jälle kuritegevus suur, samas võid ka nö turvalises riigis igasugu kuritegevuse ohvriks langeda-kõik on suhteline. Ei saa neid lapsi ju vati sisse ka panna, et viin nüüd ohu eest ära. Kõik ju otsivad tegelikult seda turvalist paika ja kui pea laiali tormama hakatakse ei tea kuhu, siis kokku satub totaalne kaos.  Kui su elu on praegu siin turvaline, siis ära allu oma hirmudele, et äkki juhtub see või too.....see kõik võib juhtuda igal pool. Ümber on ka lähedased, kes lapsi saavad vajadusel vaadata, mida mujal jälle pole.

QIF nõustun kõigega, mida kirjutad. Samas olen ise samas olukorras, kus Eestis juba on mõni kinnisvara, aga juurde siia soetada küll ei tahaks enam. Samuti ei tea, kas ma ikka sooviksin siia pikemaks jääda. Maimets (ilmselgelt selgeltnägijate tuleproovi üks osalejaid), alles eile kuulutas, kuidas koroona tuleb sügisel tagasi ja hullemalt jne. No ei taha oma lapsi süstida ega ka ennast mitte. Ei taha elada omas riigis represseerituna, meeletus hinnarallis, sõjaohus jne. Eks aspekte on tänasel päeval palju, mis inimesi siit riigist lahkumise peale mõtlema panevad.

Aga tõesti, teise maakera otsa joosta nüüd ummisjalu õige ei ole (lastega mehhikoss, ei aitäh). Eks rohi on ikka rohelisem seal, kus me ise parasjagu ei viibi. Kaldun arvama, et selline niiöelda parim "turvatsoon" välismaal elamiseks jääbki eestlase jaoks sinna norra/rootsi/soome ümbrusesse. Miks mitte ka island.

Kas teemaalgataja ise ka mõne variandi on leidnud? Või ongi eesmärk, et keegi teeb nö "musta töö" ära? Või mis kasu nendest kõrgharidustest on, kui enda oskus infot leida on null?

Ei tea kuidas Aafrika oleks? mehhikoss? Arutame nüüd ... Pliis, piinlik võiks ka olla ja kõrghariduse eest võiks raha minna tagasi küsida. Selgeltnägija ka ütles ... et lame aju on nuhtlus?

Siis tuleb jääda ikkagi Eestisse. Asub Euroopas, suurlinnu siin pole, ei ole saarel, maapiirkonnad on kindlasti turvalised. Riik külvab raha helikopterilt nii peredele kui ka isegi meid okupeerinud ohvitseridele. Haridustase on hea, kui vaid lapsed ise suudavad õppida-kulbiga kellelegi pähe ei panda. Toit on küll kallim kui keskeuroopas.  Kuid eestlase probleem on jätkuvalt ülekaalulisus. Samuti on Eestis veel piirkondi, kus saab hakkama riigikeeles.

Võibolla siin on teile huvitav pakkumine: https://edition.cnn.com/travel/article/islandia-lets-buy-an-island-micronation/index.html

https://www.letsbuyanisland.com/our-new-island-coffee-caye/