Sellest projektist on puudu oluline asi - laenu pole vaja võtta, küsid EAS`ist või kuskilt sarnasest kohast raha, pead oma majutusasutust 5 aastat ja kogu kupatus on sinu...

Niipalju kui mina tean, siis sellised EAS-i projektid on ammu minevik. Nii naguVäíkeLotti kirjeldas asjad käivadki, ainult ühe väga olulise momendi unustas ta ära. Nimelt see pool miljonit tuleb ka pangale tagasi maksta enne investeeringu amortiseerumist.

Kodumajutuse puhul kus 1-2 tuba ilmselt personali kulu pole. Kui tegu taluga kus tube veidi rohkem - isegi ütleme kõigest 3-10 siis ilmselt on juba keegi palgal kas kliente teenindamas või muid talutöid tegemas.

Minu kommentaaride tuum on olnud see, et kui taasiseseisvumise alguses käis külas üks abielu paar pikendatult nädalavahetusel mõtlesid nad järgmine suvi, et tulevad koos lastega Eestisse ja veedevad siin pikemalt aega tehes nii meie majandusele head. Peagi sai nendele selgeks, et majutusasutuste hinnatase võrreldes riigi üldise majandusega on paigast ära ja nad läksid kuhugi mujale.

Ma julgen väita, et olukord pole muutunud - lihtne majutus on elatustaset arvestades endiselt liiga kallis ning kvaliteet majutuse hind pigem paigas. Ma olen suhteliselt kindel (kui sellist statistikat peetakse), et kui võta % elanikkonnast kes saab endale lihtsat siseriiklikut majutust lubada on see näitaja enamik Euroopa  riikides kõrgem kui Eestis ja % kes endale 5* majutust lubada saab suhteliselt sarnane.

Personalikulu pole?
Üks ehitusmees seletas mulle kunagi päris huvitavalt. Vaata mees, sa saaks selle parketi panemisega ise väga hästi hakkama. Aga, see võtaks sinul 5 h aega, minul ainult 3. Mina küsin 20 € tunnis, sina teeniksid sellel ajal vaat et poole rohkem oma tööd tehes. Kui ise paned, oled näiliselt asja tasuta saanud, kui mina panen, oled poole odavamalt saanud.

Kui parketipanemine just su hobi ei ole, on asjal iva sees.

Miks ise majandamisel ei peaks iseenda aega väärtustama? Kui selline sebimine meeltmööda on, siis on ju alati võimalus tasuta majutust pakkuda läbi couchsurfingu.

Asja juures on üks lisapunkt, mida kiputakse unustama. Iga võetud töömees on sinu privaatruumis, sa pead temaga arvestama, temaga tegelema ja koera kinni panema. Või kui ei pane, siis selgitama teistele, et tegelikult ründas töömees esimesena koera ning töömees ise on süüdi.

Sellist äri võiksid teha inimesed, kes ei pea nii suurt laenu võtma. 
Teiseks peaksid sellise äriga, kodumajutus, tegelema inimesed, kes saavad ise hakkama ja ei pea selleks lisatööjõudu tingimata palkama.
Näide reaalsest elust. 

Perekonnal on piisavalt suur maatükk, kas nad on selle ostnud või pärandusena saanud, seda ei tea. Mida nad tegid. Ehitasid oma krundile palkmaja, mida nüüd üsna edukalt rendivad. 

Lisatööjõudu palgata ei ole vaja. Oma prekonnaga saavad hakkama. Voodipesud vahetatud ja maja puhastatud. Toitlustuse puhul ei hakka nemad vaeva nägema. Kui soovid, aitavad tellimusega.

Kas nad on sellega rikkaks saanud? Ei ole aga saavad hakkama väga hästi.

Neid näited on Eestist küll, kus alustatakse ettevõttega, mille toimimisest teadmisi ei ole. Restoranid, mida juhitakse asjatundmatute poolt. Ühe alustava restorani omanik võiks ise olla ka võimeline köögis vajadusel tööd tegema. Paraku palkavad nad kruvi seina panemiseks ka töömehe.

Parketi paneku jutt on mingil määral õige. Iseküsimus kas TV vaatamise eest meile palka makstakse. Võite parketti panna kuu aega ka, kuid mõelge, mis te selle säästetud rahaga osta saate. Kogemus olemas, naabrimees kutsub järgminekord appi. Sealt saab kvaliteetaega ja võibolla ka rahalise tasu.

Kui keegi sooviks Kihnus puhata täiesti mõistliku hinna eest, võib mulle kirjutada :) [email protected]

@isaac

Kogu see tekst oli puhas iroonia. Lihtsalt igavusest kirjutasin selle pikemalt lahti.

Mehisk tabas selle hästi ära, aga jääb ikkagi endale kindlaks :)

Mina kavatsesin oma sigalas sel suvel just hindu tõsta, rahval raha laialt käes, igasugu toetused tulevad, milles probleem? Paljudel oli ka sääste ja nüüd kui välismaale suurlinnadesse ei saa, maksavad maal seda mida küsitakse. Samuti läheb mul kallimaks toitlustus 2+2 reegli tõttu.

Meie ikka aegajalt ööbime perega ka kuskil Eestimaal, kuid need on 99% SPAdega kohad. Olen nõus sellisel juhul minu jaoks siiski üsna soolast hinda maksma, kuna SPAd on head ja lastele vaheldus.

Kui nüüd SPAd on kinni, kuid hind on siiski sama, siis kaob minu jaoks see põhiline väärtuse komponent ära. Loodust, lambaid, rahu ja vaikust saan õnneks oma kodus igapäevaselt nautida ning ei näe mõtet 200.- + eurot maksta perega ööbimise eest. Kahekesi minnes on hinnad isegi talutavad, kuid nii kui sul on kas kaks suuremat last või veel hullem rohkem lapsi, on majutus Eestis ikka kallis. 

Kui me väljaspool Eestit reisime, siis valime samuti mingi majutuse, kus pikemalt peatume (no kodu) ja siis teeme sealt kuni 100km raadiuses väljasõite. Sama lähenemist kasutame ka Eestis, kõik mis on kuni 100-150km raadiuses, ei näe mõtet lihtsalt ööbimise eest suuri summasid maksta.

Kuna omame ka Lõuna-Eestis suvekodu, siis Eestis reisimisel on majutuse kasutamine enamuses üsna mõttetu, kui just mõnda väga head lisatingimust (SPA, eriline õhtusöök, lisategevused lastele jne) pole. Kui aga nüüd majutajad midagi lihtsalt magamisvõimalusele lisaks mõtleksid, perele ka head hinda pakuksid, siis meie naudiks küll kodust eemal ööbimist.

@sis153

Asi ongi ju selles, et "loodust, lambaid, rahu ja vaikust" saad Sina ka kodus nautida. Lisaks veel suvekodu Lõuna-Eestis.. Isegi kadedaks teeb.

Paljudel, eriti just linnainimestel - nagu minagi seda olen -, seda  "loodust, lambaid, rahu ja vaikust ning suvekodu Lõuna-Eestis" ei ole, seega tuleb mul see teenus sisse osta. 

Arvestades praegust segast aega, reisipiiranguid ja kohaliku turismisektori täielikku hääbumist, olen mina kindel siseturismi pooldaja. Olen üks esimesi, kes piirangute kaotamisel Muhumaale läheb. Miks just Muhumaale - see on mul pikaaegne traditsioon. Sest just seal ongi minu "lambad, rahu ja vaikus". Väike turismitalu lammaste, hobuste, kanade ja põrsastega. Ja heinalakaga. 

Seal ei ole SPA-d, restorani ega uhkeid massaažikabinette, aga seal on midagi, mis mind õnnelikuks teeb.

Ja ma olen valmis selle eest maksma. Vabalt.

Ostsin just Saaremaale praamipiletid. Minu arust võiks alustada sellest, et praamipiletite hinnad lastakse alla. Kütus on ju oluliselt odavnenud.
Kui need juba odavamaks saaks, oleks ma nõus kohapeal ka majutuse eest täishinda maksma. Perele 43 € edasi tagasi on päris korralik summa.

Aga kuna Sa siiski ostsid, siis hind valuläve ei ületanud:) Ja miks peakski üks äriettevõte kõrgenenud nõudluse tekkel hooaja alguses hinda alla laskma?

Pileti hinda ei määra see äriettevõtte, vaid riiklikud struktuurid, sest enamus firma tulust tuleb dotatsioonist.

Jah, reedel minna ja pühapäeval tulla on tõesti kallis, sama palju läheb kütusele ja ongi juba pea 100 läinud kui natuke ringi ka sõidad.

Ja mingit kõrgendtud nõudlusest hetkel jutt ei käi, praamide graafikud on poole höredamad kui tavaajal.

Kui enamus pereliikmed on pikka kasvu ja kaasas on veel lemmikloom, kuivab Eestis öömajade valik üsna kokku. Paljudel vooditel on otsad ehk pikem kui 1.75 seal magada ei saa, pikakasvulistele peredele turismitaludes kohti enamasti ei ole. Pikki teismelisi ei mahuta kuidagi mitu ühele diivanvoodile, nagu kipuvad majutusasutused tihti pakkuma. Lisaks olen Eestit iga nurga pealt poole oma elust näinud ja seetõttu Eestis puhkama ei kipu. Kui ilmaga samuti ei vea, siis 200 - 400 eurot öö eest toas lisandväärtuseta istuda on liiast. Eesti majutusasutuste valik on suurematele peredele peaaegu olematu.