Tere, reisihuvilised
Plaanis minna 15-22.11.09 St Luciale. Kas keegi oskab veel viimase aja infot öelda, mis oleks oluline teada. Kuidas on arenenud infrastruktuur, kas on võimalik saare peal ringreise planeerida ka vaid kohalikku bussitransporti kasutades. Mis hinnaklassis on söök-jook-majutus (kui seda on võimalik kalkuleerida). Igal juhul annan vabad käed vastajale.
Ja tänan ette konstruktiivse info eest.
Jane
Tänan ka mc-d vajaliku info eest! Kuna aga endal pakkimine juba vaikselt käib ning kohvri mahutavus on piiratud siis küsiks veel juba kohalolijatelt, et midagi kindlasti võiks Eestist kaasa võtta (peale riiete ja hügieenivahendite)? Nagu ma aru said siis oleks vist vihmavari vajalik aga kas elekripistikud telefonide, läpaka jms laadimiseks on samad või on vahejubinaid seal soodsalt müüa? Ning järsku soovitab keegi kus saab teha soodsat reisikindlustus? Seesami jaoks oli St Lucia grupis terve maailm ning tõenäoliselt ohtlik piirkond sest sellist hinda nagu nemad küsisid pole varem kunagi küsitud.
Pistikutega on siiamaani saanud kenasti hakkama, kuna majutustes kõiksugu variandid olemas. Riiete osas on tagantjärele tarkus, et piisaks vaid kahest-kolmest paarist lühikestest pükstest ja mõnest T-särgist, pikki pükse jms pole üldse vaja. Erilisi promenaade siin ka pole, et naisterahvad peaksid uhkemaid riidetükke kaasa võtma, ning kuna ööpäevaringselt on temperatuur praktiliselt sama, siis pidzhaamad-öösärgid ka tarbetud:) Jalatsitest piisab plätudest ja mingitest kinnistest jalatsitest, millega matkal mugav.
Mainima peaks aga sääseprobleemi - need elukad on siin salakavalad, sest oma imepisikeste mõõtude tõttu ei panegi nagu tähele, et keegi kallal käiks, aga kuplad on punased ja sügelevad koledasti. Rannas on näha päris palju plekiliste keredega sääseohverid. Sääsetõrje osas on igaühe maitseküsimus, kas ja mida kasutada, aga kuplade ravitsemiseks võiks küll midagi võtta, mis sügelust leevendaks, nt teepuuõli vms.
Vooditel on reeglina peal ka võrgud, saare põhjaosas kasutasime neid öösel, lõunapool peatudes aga mitte, sest siin on sääsed tigedad just enne vihma ja päevasel ajal.
Kindlustuse pakkumised võtsime IIZIst, 5-liikmelisele perele läks 3 nädalat maksma suurusjärgus 2500 krooni, ei mäletagi, kes konkreetne valik oli.
kel on erinevad pangakaardid pankadest, uurige järgi mida pangad pakuvad. SEB on näiteks Visa Gold deebetkaardile võimalik juurde osta aastane reisikindlustus 44.48(696eek) kogu perele.
Veel üks asi - St Lucial kaardiga maksmisel ja pangas raha vahetades on siiani alati küsitud ID-kaarti näha, kuigi praktika näitab, et ka autojuhiload ajavad asja ära.
Norsu - tean, et Swedi Master Gold pakub tasuta reisikindlustust mida senini olen ka kasutanud sest neid hüvitamistingimused üsna head, kuid kahjuks on neil nõue, et sama kaardiga peab olema reisi eest ka makstud (kahjuks unustasin seekord ning maksin teisest pangast)seega seekord pangakaardiga kindlustust saada pole enam võimalik. Seesam pakkus 17 päevaks St Luciale 80 EUR inimese kohta mida pean aga liiga kalliks sest Mauritiusele saime rohkem kui poolevõrra soodsama pakkumise ca kaks aastat tagasi ning ka eelmine aasta Tenerifele sõites oli mõistlik kindlustuse hind. Loodan, et mõni reisifirma suudab siiski ka seekord pakkuda alla 50EURst hinda, kuid kõikide läbikammimine võtab ikka aega, mida hetkel kahjuks ei ole :( Sääskede vastu on meil Mauritiusel ostetud Mosquito repellent (mida meil kordagi vaja ei läinud kuid pidi kohalike sõnul olema väga tõhus)ning loodetavasti see siis töötab ka St Lucia pahalaste vastu. Vietnamis viibimise ajast on jäänud omamoodi kogemus hiigelprussakatega võitlemisest, seega loodan et nendega vähemalt St Lucial enam rinda pista ei tule.
Paneks siis omalt poolt ka mõned tarkuseterad kirja. Meie elame Castries, korteris. Elamine väga ok, pererahvas lahke ja hoolitev ning kõik vajalik olemas. Maja mäe otsas ja kauni vaatega, alla käib õnneks liinibuss, ise ei viitsiks küll ronida, päris järsk ja käia pole teeservas ka väga turvaline. Need liinibussid siin on tegelikult päris vaatamisväärsed. Esimesed neli päeva sõitsime nendega ringi, toimib hästi ja hind soodne. Igasugu värvikat kontingenti võimalik vaadelda. Castriest Rodny Baysse sõit maksab 2.25 (9 EEK)buss nr. 1A .Bussid käivad ca 5 min järel. Linnas seisavad kõik jorus ja ootavad. Kui üks täis, hakkatakse kohe järgmist pakkima. Kuhu suunda sõit läheb, saab aru nr. järgi. Numbrile lisandub veel täht, mis näitab täpsemat kohta. Kokku on 5 suunda. Täna rentisime auto. Ette polnud bronnitud, jalutasime lihtsalt Rodney Bays kolm kohta läbi ja valisime sobiva. Koos lubade, igasugu taxide ja kindlustustega maksis see kokku 320 USD. Nädalaks on muidugi soodsam, kuid ei ole kindel, kas niipalju viitsib siin ringiratast sõita. Esimese ringi ümber saare tegime täna ära. Pererahvas küll hoiatas, et mingi osa teest veel läbipääsmatu, kuid polnud hullu. Kohati on küll päris katkiseid kohti, aga sõita saab. Homme võtame mõne koha põhjalikumalt ette. Mingeid päevatrippe pole siin mõtet osta, omal käel leiab kõik ülesse, mis huvi pakub. Inglise adapter on mõistlik kaasa võtta. Kui majutuskohas ei juhtu olema, on jama. Pimedas vist pole ka eriti mõtet ringi kolistada, vähemalt pealinnas küll. Ühel õhtul proovisime. Vähemalt neli inimest küsis mureliku näoga, et kas oleme eksinud ja soovitati olla ettevaatlik. Sellepeale sai isu otsa ja tulime koju tagasi. Muidu on linnas lahe vaadata igasuguseid kentsakaid kujusid ja kohaliku elu kulgu...
Soovitan Swedbanki reisikindlustust. Swedbanki reisikindlustus oli meil kahele inimesele kaheks nädalaks 980 eeki.
Minu soovitus reisikindlustuse osas on Lonely Planeti vahendatav Worldnomads - 2 nädalat 50€, perekindlustus 98€ (2in+lapsed): http://www.worldnomads.com/. Terviseprobleeme tekkimisel on hüvitamise protseduur lihtne ja kiire, oma kogemus 4 päeva dokumentide e-posti teel saatmisest raha ülekandmiseni.
Well, prussakavaba pole ka St Lucia - paaril esimesel ööl ärkasime selle peale, et pöidlasuurune prussakas ronis mööda jalga. Eile tabasime ühe hiidprussaka aga köögist. Ütleme siis, et suhteliselt ebameeldiv, kuid mis teha, nende kodu on siin.
Viieliikmelise seltskonnana olime Lucial 6-21 jaanuar. ÖÖBIMINE 10 ööd põhjas, Gros Isleti külje all (http://www.holiday-rentals.co.uk/p180331?cid=E_OWNERINQUIRY_DB_O_20101010_propertyurl_text_LPROP), 4 ööd lõuna pool, Mamikus (http://paradisestlucia.homestead.com/). Majutust otsides oli peamiseks kriteeriumiks hind, võimalus meid ära mahutada ning söögitegemise võimalus (et võimalikult odavalt läbi saada ja raha pigem vaatamisväärsustele jätta). Esimene oli selline suht mõnus kortermaja, mille kortereid välja renditi. Korteris 3 tuba (2 magamistuba), 2 vannituba-WCd (suurema seltskonna puhul sealsete palavate ilmadega ülimõnus), köök (pika-suure elutoa ühes otsas). Täielik oma olemine, head söögitegemise võimalused, rand mitte kontimurdvalt kaugel. 4ndal päeval võtsime auto kuna soovisime ka saart ja teisi randu näha. Kodulehel reklaamiti küll 4 inimese majutust, kuid meile muretseti ülisuur õhumadrats - mahtusime väga hästi ära. Teine koht oli meie jaoks nn pool-kodumajutus - maja ühes otsas oli perenaine, kes igati aitas aja sisutamisel, jagas praktilisi soovitusi (mida, kuidas, kus teha-näha), organiseeris meeldejääva elamusterohke matka ning tutvustas kohalikke roogasid(öömaja läheduses üks väike söögikohake, kus ülihäid kohalikke roogasid pakutakse; moosid; tervitusjoogid). Seal saime natuke rohkem Lucia hingeelu kohta teada. Toad on suht pisikesed, kuid hubased. Arvestama peab koerte ja sisalike olemasoluga (toas nad muidugi ei käinud ja sisalikest said meie igapäevased kaaslased, kellest raske lahkuda). Ööbimiskohad otsisime juba novembris vist välja, kuid kui keegi minna soovib, siis soovitan täitsa kontrollida vabade kohtade olemasolu. TRANSPORT Kui algul öeldi meile, et bussid liiguvad vaba graafiku alusel ning neid hääletada tuleb, olime hämmingus. Saarel olles selgus, et bussid liiguvad üsna tihedalt. Nagu eespoolgi mainit, siis tõepoolest on neid teedel riburadamisi, üksteise järgi näha. Bussid peatuvad nii seal, kus peatus ette nähtud on, kui seal kus soovitakse, sh hääletamise peale. Päris tihti nägime ja olukordi kui hääletaja oli teisel pool teed kui buss ja ilusti jäädi seisma. Arvestades mägiseid teid ning kohalike harjumust nendel sõita, on tempo üsna suur ja nõrgema organismiga inimestele võivad kurvid-tõusud liiast olla. Juba taksosõit lennujaamast põhja oli minule natuke karm. Soufieri läksime juba rendiautoga ja omas tempos. Teed. Põhimaantee, nn saart läbiv 6, on üsna hea läbitavuse-kvaliteediga. VÄiksemad teed on aga eriti mägedes üsna kitsad (vastutuleva auto korral peab tihti laiemat kohta otsima, tagurdama jne), teeäärtes on kõikjal sügavad kraavid. Ülisuurte tõusude-languste-kurvide tõttu kütusekulu tõesti suur ja aeg ühest kohast teise jõudmiseks pikem kui siin arvata võib. Esimestel päevadel oli küll natuke raske vastupidises liikluses sõita, kuid saime päris hästi hakkama:) VAATAMISVÄÄRSUSED Diamond waterfalls(?) ja selle park - meile jättis väga nadi mulje. Kui läksime, oli vesi väga mudane/kahvatu. Kosk mitte väga kõrge ja üsna kitsas. Arvasime, et Eesti kosed tunduvalt ilusamad-võimsamad. Pargis olevad mineraalvannid soovitame aga säästureisijatel vahele jätta - vannid tee ääres, kus teised kogu aeg kõnnivad, olemuselt pisi-pisikesed basseinid, näiliselt tavalise veega. Me ei näinud neis ühtegi inimest. Mamiku ööbimiskoha läheduses, sealse giidi Melviniga külastatud kosk oli aga imeline - küll madal, aga laiem ja väga ilusa sillerdava veega. Väheke ekstreemne rännak koseni tasus ennast igati ära:) Kui tahta mõnda parki külastada, siis Diamondsi omast meeldis mulle isiklikult Mamiku Gardens tunduvalt rohkem. Seal ka ilus vaade Atlandi ookeanile, värvilised orhideed, metsarajakesed jne. Vulkaan - vulkaani giidi-ekskursioon/ mõneminutiline jutt ei olnud midagi ülierilist. Aga eks see sõltub ka sellest, palju ise küsida osatakse ja palju varem vulkaanidega kokku on puututud. Kui kusagilt foorumist võib lugeda, et "drive in" ei eksisteeri, siis tegelikkuses ikka eksisteerib küll. Väike podisemine ja "Lõhnake" on pidevalt tunda-näha. Omaette kogemus oli ka väävlimudaga möksimine ja maa seest tuleva soojavee basseinis mõnulemine. Ettevaatust, et kätt basseini mineva sooja vee joa juurde ei pane! Väävlimuda kipub heledad riided (sh päevitusriided, rätiku - sõltuvalt materjalist vist) jäädavalt (?) oranžiks tegema! Saare idarannik - võimsad Atlandi ookeani vaated, kaljud, lained... Saare läänerannik - erinevad nii kollase kui vulkaanilise liivaga (musta värvi) rannad. Ujumiseks kõige mõnusamad. Snorgeldamiseks oli meie arvates parim koht Anse La Rayest natuke lõuna poole jääv, Di Kaye Village hotelli/Theoderine juurde jääv rand. Unelmaterannaks tembeldatud Marigot Bay-sse saab aga vaid raha eest - randa saamine eeldab väikest paadisõitu (hinnaks oli vist 5 USD inim kohta). Omamoodi mõtlemapanevaks on saare lõunapoolsed külakesed, eriti Soufiere - enamus turiste viivad raha peamiselt vist põhja ja lõuna pool elatakse kohati äärmuslikes tingimustes. Omamoodi nägemus-kogemus oli ka saare põhjatipp, täpsemalt siis Cas en Bas ja sealt mööda radakesi veel põhjapoole - hoopis teine maastik kui mujal saarel - kaktused, kergelt savanni tunne.. RAHA Suuremates toidupoodides saab maksta USD-ga, tagasi antakse kohalik raha ECD. Arvutuse aluseks on ametlik kurss e sama, mis pangas. Väiksemates poodides-toidukohtades nägime, et kurssi ümardati (2,67 asemel 2,7). Turul ja tänava ääres võib proovida nii ECD kui USD hindasid - üldjuhul siiski ECDs odavam maksta. PUUVILJAD Jaanuaris olid väga head kohalikud greibid, banaanid ja kookospähklid. Kookospähkleid tarvitatakse nii valmiskujul (kuivanuna, pähkel on kestas sees ja kõva) kui toorena (värskena). Kohalikud pidavat peamiselt toorena tarbima. Ka banaane süüakse üldjuhul rohelisena. Mida suve poole, seda rohkem on erinevaid puuvilju, ka teeäärtes. Hästi palju nägime mango puid. TOIDUD-JOOGID Päris huvitavad asjad on soolased banaanikrõpsud ja banaaniketšup (igast poest neid ei leia). Lastega reisijad võivad sügavkülma olemasolul poest võtta nn külmutamata jäätispulgad ja sügavkülma pista - tunduvalt odavam kui külmutatuid osta. Lihtne ja suht odav-maitsev on jooki teha pulbrijookidest (maitseid ning tootjaid-brände palju, kuid superturbo meeldis enam kui trix).
Prussakaid meie ei näinud. Küll aga on õhtuti looduses selline lindude-ritsikate-konnade möll, et algul raske magama jääda.. ja tagasi koju tulles harjumatult vaikne.
Kuna Kariibid on sel talvel teatavatel põhjustel väga popp sihtkoht Eesti turistidele, siis tuleb veelkord tänada mc-d ja ka Paiksekest asjalike ülevaadete eest.
Loodan, et kõik saartel käinud viitsivad ka edaspidi oma kogemusi trip.ee-s teistega jagada.
Mõnusat reisimist!
mc, kuidas seal loherandadega ja muidu lohetamisega lood on? Meil plaanis 5kesi minna sinna Märtsis. Osad tahavad õppida ja mõned osavamad juba kohe sõitma hakata. Võtsite oma varustuse ise kaasa või rentisite kohapealt?
Paikseke kirjeldas kohalikke olusid päris hästi, banaanide osas tahaks aga täpsustada, et jah, kohalikud söövad neid peamiselt rohelistena, aga sel juhul kindlasti keedetult, mitte toorelt. Maitseb umbes nagu keedukartul, sugugi mitte magus. Keetmiseks tuleb roheline banaan jooksva külma vee all ära koorida (muidu on hirmus kleepuv ja ei saa pärast käsi puhtaks) ja siis lihtsalt 10-15 minutiks soolvette keema panna. Samasugune valmistamisviis on nn jahubanaanil (näeb välja nagu banaani suurem vend, i.k. plantain) ja dasheenil - meie mõistes on siis tegu justkui kartuli aseainega.
Lohesurfi mõttes on St Lucia igati õnnestunud valik, eriti just saare lõunaosa, kohe Vieux Fort lähedal olev The Reef (vt www.slucia.com/kitesurf/). Meie lohetajatel olid enda lohed kaasas, aga kohapeal on ka varustuse rent + oma kraami saab sealoleku ajaks sinna hoiule jätta. Pean paluma mõnel meie seltskonna lohesurfajal siin siis asjast veidi täpsemalt rääkida kui mahti saab.
Tagasisõidu osas tasub veel vast märkida, et nn maalt lahkumise tasu 22 USD on antud kampaania puhul arvestatud lennupileti hinna sisse, eraldi midagi maksma ei pea. Check-in käib lennujaamas küll käsitsi, sestap tasub piisavalt aega varuda ja kui olete suurema seltskonnaga ja tahate kõrvuti kohti saada, siis ka veidi enne kl 18 juba kohale minna. Enamus reisijaid tuleb Condori lennule juba Barbadoselt, nii et istekohtade valikuga võib olla kitsas. Lennujaamas on olemas poekesed (juveelid, kellad, kohalikud suveniirid) ja II korrusel ka söögikohad, nii et ooteaja surnukslöömine pole väga keeruline.
Kuigi pagasi saab kenasti otse Tallinnasse saata (seda tuleks igaks juhuks eraldi mainida, sest nad ei pruugi tähele panna, et FRA polegi lõppsiht), hoidke kindlasti alles pagasilipik, sest Frankfurdis jätkupileti vormistamisel tuleb pagasikood uuesti kinnitada. Meil õnnestus see kuskile lennukisse vms unustada, igatahes pagas meiega koos Tallinna ei jõudnud, eks täna paistab, kas leiti üles või peame külakostiks toodud rummist suu puhtaks pühkima (alkoholi saab välja viia max 1.5 l inimese kohta).
To: arjasepp
Atlandi poolne külg saarest on ida- ja kirdetuultele avatud, seega saab lohetada küll. Saarel on kolm teadaolevat ametlikku kooli: the Reef Fort Vieux külje all (lõunas), sealt veidi (nii 1 km) ülevalpool 2 Elements nimeline kool Coconut Bay Resorti territooriumil ja kolmas üleval põhjas Cas en Bas-s.
Esimene neist on kõige korralikum ja mõnusam, seal saab ka keha kinnitada ja väikse õlle/muu joogi libistada, pärast lohe ja iseenda ära pesta ja kohapeale järgmist päeva ootama jätta (10 usd päev). Kohvikus on ka wifi. Loherahvast on mõnusalt, kellega muljeid jagada ja ilmast rääkida, aga samas mitte liiga palju. The Reefis on ka täitsa viisakad itaalia poisid õpetajateks, kuigi õppida pole kõige lihtsam chopi tõttu. Tuul on valdavalt on shore või cross shore või nende vahel, laine aga tihti veits erinevas suunas. Kokku on paras puder, aga Eesti oludest tulles igati talutav.
2 Elementsi juures on mõnus flat (õige tuule korral), aga seal pole kohapeal kohvikut. Jutt käis, et parimad õpetajad osteti the Reefist üle. Endal jäi seetõttu seal lohetamata, et ülejäänud perel polnud seal midagi teha.
Cas en Bas kool on üks tädi ja varustusega putka, laht on kinnine ja üsna väikse lainega (laine murdub veidi eemal rifil), aga seetõttu on hea tuul ainult idasuunaline, vastasel korral lahe ühes servas tuult pole. Lähedal on resort, mille kohvikus rannas saab süüa-juua, aga pigem on kõik veidi kallis. Üks kohalike söögikoht on ka kohe rannas, aga üldiselt on veidi uimane koht ja meie lemmikuks ei kujunenud.
Kõigil koolidel peaks olema ka oma koduleht, seega saab hindade jm kohta sealt lisa uurida. Lõunas on tuult veidi rohkem kui põhjas, seega täiendav punkt selle eest lõunale. Meil tuli ette, et vihma sadas ja windguru prognoos ei pidanud mitmel päeval paika. Pigem oli tuult (vihma tõttu) tavapärasest vähem, aga kord juba kohal olles ükski päev päris kuivalt ära minema ei pidanud.