Lugesin Ekspressist, kuidas Riisalo on olnud suuteline ostma 7500 EUR eest piletid Doha/Riyadh ja 6500 EUR Söuli.
Kas keegi riigisektorist seletab mulle ära, kuidas see saab võimalik olla? Google Flightsist vaadates, isegi kui tänaseks või homseks äriklassi pilet Söuli osta, ei ole kuidagi võimalik üle 3600 EUR maksta, kuidas Riisalo omad said nii kallid olla?
Kui keegi väidab, et osteti "fully flexible" äriklassi pilet "igaks juhuks" - siis kas tõesti mitte keegi riigirahanduses ei ole mõelnud selle peale, et äkki ei pea "igaks juhuks" ülikalleid pileteid ostma, vaid võib osta kasvõi viimasel hetkel või paar nädalat enne reisi oma 2-4X odavamalt? Või juhtub maailma lõpp, kui sel päeval välja müüdud ja Riisalo peab päev varem lendama?
Huvitav, et igasugu paberi ja pliiatsi ostmiseks peab olema riigihange ükskõik mis vormis see siis on aga lennupiletite ostmiseks mitte? Millegipärast mulle tundub, et ajakirjandus on jälle poolikut tööd teinud ja artikkel, kui selline, on ainult klikkide kogumiseks kirjutatud.
Võin eksida ja viidet kohe ei leia, kuid kusagilt delfist jäi meelde, et sama tegelane võttis megasummasid palgana välja omal ajal VM juures tegutsedes arngukooostööd juhatades. Vbl siis on lihtsalt täielik võõrandumine päris elust ja arusaama kadumine, kelle raha eest tegutseb avalik sektor. Ilmselt ministeeriumis ka kontroll ja järelevave raha mõistliku kasutamise üle puudulik.
Jaa nõus nendega, kes ütlevad, et ministritel äriklass õigustatud , Aga ajal kui riik peaks kokku hoidma ei ole see minu meelest õige. Kuna nüüd selgus, et hr minister sõitis äriklassis ka otse hotelli magama ja mitte konverentsile, siis ei saa sellist laristamist kuidagi õigustada.
Olen ka sellel arvamusel, et küllap ikka suuremat sorti punktide kogumine käis.
Ma ei tea, kuidas Eestis sellega reeglid on, aga näiteks UKs tohib valitsuse liige tööalaste lendudega teenitud punkte ja staatust kasutada ainult teisteks tööalasteks reisideks või annetada heategevuseks, kui see on võimalik. Isiklikes lendudeks neid kasutada pole lubatud.
Ma ei tea, kuidas see hetkel on, aga vanasti kui ma veel Eesti avalikus sektoris töötasin, oli ka Eesti huvide konflikti vältimise juhises (või mingis sarnases kirjatükis) selgelt kirjas, et tööreisidega teenitud punktide kasutamine isiklikel eesmärkidel (nt isikliku reisi soetamine punktide eest) on huvide konflikt ja korruptisoonioht. Toona veel pikalt arutasime kolleegidega, et ühelt poolt on lojaalsusstaatus igati mõistlik tööandja seisukohalt (ametnik saab lounge'is istudes tööd teha / süüa, pagas on tasuta jne). Teiselt poolt muidugi andis see ainest teatud lennufirmade eelistamiseks ja kallimate klasside broneerimiseks , et punkte teenida. Üks kolleeg oli oma iganädalaste Brüsseli-käikudega (mis olid Premium Eco-s enamasti) sai piisavalt punkte, et soetada mitu edasi-tagasi piletit teisele poole maakera.
Kui Lufthansal sai hõbestaatuse (ja sellega ka lounge'i pääset) lennusegmentide arvuga, käisid ikka päris paljud kolleegid Tallinnast Brüsselis läbi Frankfurdi.
Vaatasin Skyscannerist hindasid ja mulle tunudb, et need ei ole ühesuuna piletid vaid ikka edasi-tagasi pilet. Valides kõige kiirema lennu, saamegi sellised hinnad äriklassis.
Tõsi, valides keskmise, paar/mõned tunnid pikem reisikestvus on hinnad tunduvalt odavamad.
Palun selgitage mulle rumalale matsile see asi nüüd lahti. Subtiitrid ja pilt ei lähe kuidagi jälle kokku.
Meil teatavasti on hirmus teaduspõhine maailmakäsitlus ning kõik otsused peaksid läbima karmi teaduspõhisuse filtri, mis sõeluks välja igasuguse uhhuuu, pendeldamise ning huultelt lugemise.
Ühesõnaga, summa suurus, mis minister Riisalo maksumaksja rahakotist välja õngitses, on ju üsna triviaalne võrreldes selle küsimusega, millele see raha huugama pandi.
Olen otsinud, aga pole leidnud: kus on teaduspõhine argumentatsioon, et härra Riisalu lennureis mõjutaks kuidagi Eesti inimeste käekäiku (ükskõik, mis suunas). Vaadelgem seda küsimust paljukiidetud riigi-exceli pilguga: kui iga tuhande euro kohta, mis härra äriklassis kulutab, kasvaks iga õpetaja kuupalk kasvõi ühe euro võrra aastas, siis poleks ju probleemi. Või kasvas konverentsiturismist kuidagi Eesti elanike julgeolek? Kindlustamata perede toimetulek? Konnad said paremini üle tee?
Tahaks nüüd neid kalkulatsioone ja rehkendusi näha, mis kuidagi hr Riisalo (ja teiste pulkade) välisreisi eeldatavat positiivset effekti mingilgi kujul toetaksid. (Ja paluks mitte esitada numbreid eurotoetustest, mis ei kasva puu otsas, vaid võetakse ühte või teistpidi maksumaksja taskust ja mitte ainult jõukamate eurooplaste vaid kõikide lihtinimeste taskust, läbi rahatrüki, inflatsiooni ja üha uute maksude).
Kuid mis peamine: Eesti 200 valimisporgrammi "viiest vaalast" üks näeb ette ennastsalgavat võitlust kliimamuutuste ja fossiilkütustega (https://eesti200.ee/programm/), mis tähendab seda, et ministrihärra oleks pidand valima äriklassi asemel eesli – nii nagu pühad vennad soovitasid seda kliimaapostlist Gretale (https://www.thinkspain.com/news-spain/31932/greta-thunberg-offered-donkey-for-journey-from-lisbon-to-madrid >> kuld, mis ei vanane).
Ei näe siin praegu ei teadust ega teaduspõhisust!
Proletaarselt meelestatud ajakirjanikud on uue äriklassi-saaga "üles tõmmanud":
Ausalt öeldes juba naljakas lugeda seda proletaarset kadedust :D
Omniva on ÄRIühing ja mis sellest, et riigi omanduses. Tegemist ei ole maksumaksja rahaga, mida seal kulutatakse, vaid ikkagi ettevõtte enda teenituga. Ja see, kuidas mis iganes ettevõte oma sissetulekut kulutab on ainult selle ettevõtte oma asi.
Samas tuleb tähele panna aga ka seda, et äriklass ja turismiklass on lennufirmade ajoks eirnevad tooted, mis omavahel seotud ei ole. Oleme vast paljud näinud seda, kuidas äriklassi hind on turimsiklassiga samalaadne ja vahel isegi odavam. OK, reeglina see nii ei ole, kuid selliseid olukordi esineb.
Kodanik Riisalo, kes aga otseselt maksumaksja raha eest lendas... no ma ei tea. Ühest küljest mina ütleks, et kõrgemad riigiametnikud, allapoole minnes ministrini välja võiksidki äriklassis lennata. Tavaline riigiametnik pigem mitte.
Kas need piletid just nii palju maksma peavad, on omaette küsimus ja isegi Full Flex piletid on toodud näidete põhjal siiski enamalt jaolt soodsamad. Aga mitte kordades soodsamad.
Vähem kadedust oleks vast abiks?
https://majandus.postimees.ee/8011913/omniva-alustas-aastat-kopsaka-kahjumiga
Ei viitsigi otsida, millal see Omniva viimati kasumit näitas. Ehk on neil kadedatel proletaarlastel ikkagi õigus natuke viriseda, kui laiutavad selliste firmade juhid, mida maksumaksja rahaga üleval pidama peab?
Pole küll Tripi teema, aga võibolla Omniva ei oleks ka kahjumis, kui ta riigi poolt ette antud sotsiaalsete tegevustega ei tegeleks.
Rahvusvaheline äri, mida siis antud äriklassis reisija juhib, on ilusasti plussis.
Rahvusvaheline äri ehk Temust ja saksa Amazonist pakkide pakiautomaati viimine? Tekib küsimus, et kas selle kasumi taga on antud härra tegevus või oleks see niisama ka kasumis. Eraomandis olevas ettevõttes vaadatakse inimese tööd ja tulemusi ja selle järgi määratakse tasu ja muud privileegid (sh reisikulud). Hetkel me seda ei tea, seega raske on hinnata, kas sellised kallid reisid olid õigustatud. Raul_Ri jaoks on igasugune äritegevus nii püha, et keegi ei tohi hõlma hakata, kriitika on keelatud, saate aru? Mis siis, et kokkuhoiu eesmärgil on pea kõik automaadid õues, kus neid mõjutab kord külm, kord liigne kuumus (just äsja hoiatati inimesi, et ärge Omniva automaatidesse kuumakartlikke asju tellige). Kui riik peab sellise äriühingu omamist vajalikuks, siis on muidugi kodanikel ja tripikatel õigus kritiseerida ka selle ettevõtte juhtide lennutamiseks ettenähtud eelarvet, eriti kui teenuse osutamisel hoitakse mõnest kohast kokku (täpselt samamoodi nagu kreeklastel oli õigus olla pahane 13. palga peale, mida riigiraudtee oma töötajatele maksis). Selline demokraatia ja sõnavabadus praktikas välja näevadki.
Lihtsalt ääremärkuse korras, et 13 ja 14 palk kehtivad Kreekas edasi ja seda ka erasektoris. See peaks olema nende töölepingiseadusega ette nähtud.
Konkreetse Omniva juhtumi osas - saan aru et Omniva rahvusvaheline äri on eraldi eelarvereal ja kasumlik. Ja jõudnud kasumisse just pärast selle juhi ametisseastumist. Vähemalt nii sain artiklist aru. Selles mõttes on vastutulek lendamise osas ju õigustatud kuna kasud nö sees.
Nõustun Rauli-iga. Kes siis ametnikest võiks äriklassis lennata? Kas me tahame, et meie riigi esindajad jõuaks väsinuna lennujaama, magamata öö, fotograafid ootamas.
Kui te igapäev peaksite 20-50km tööle sõitma, kas te eelistate bussi, odavat autot või mugavat autot. Diivanil igalõhtul teleriees aega veedame, kas me soovime istumuse alla mugavat diivanit või piisab köögitoolist, jne, jne. Me soovime, et meie rutiinine tegevus oleks võimalikult mugav.
Teete ühe korra 10 tunnise lennud, kannatate ära selle turistiklassi, nutvad lapsed jne.
Iga kuu seda peate tegema, ülemused omakorda tulemusi nõuavad, kodanikud näpuga näitavad kui halvasti te kõike teete.
Olukorral on veel teine külg, mida rohkem me teenime... Kõik tahavad naabrist paremad olla.
Riisalo ja Kukemelk on kaks erinevat juhtumit mu meelest.
Kukemelki puhul on olemas kindel tööleping, kus kindel äriklassi kasutamise juhis sees ja olen suht kindel, et vana lennundusspetsialistina suudab ta hoolitseda ka, et kulud hullumeelsed poleks, reisikulu EE artiklis ei tundunud pöörane olevat.. Seevastu Riisalol (või ta kantsleril) tundub maksumaksja rahast neljaks aastaks, kuni sooja kohta jätkub, ikka täiesti ükskõik olevat, seda on muidugi eriti ülbelt idiootne teha majanduslanguse ja kärpimise ajal. Rahvale tõstame makse ja kärbime sotsiaalkulusid, aga neoaadel võib ükskõik kui kalleid pileteid osta ja meediale seejärel näkku valetada.