Mina käisin 20. rasedusnädalal nädalakese Kreetal ja 26.rasedusnädalal kokku 14 päeva Dubais ja Omaanis. Mulle väga meeldis ja olin rahul, et läksin. Päike ja soojus annavad palju energiat juurde. Sain ämmaemandalt kirja, et vòin reisida. Ostsin lennusôidu jaoks tugisukad ja jòin palju vett. Mina soovitaksin küll kahe käega minna ☺️ Esimese reisi tillukesega tegin Bulgaariasse, kui laps oli 6-kuune. Kuna oli rinnapiima laps, siis oli lihtne, nii kui lennuk sòitma hakkas, panin beebi tissi otsa ja ta magas kõik see 2,5 tundi, mil lendasime. Nüüd kui laps on 1 aasta 1-kuune võtame ette reisi Aasiasse, eks vaatab mis sellest välja tuleb, aga olen meelestatud väga positiivselt, sest armastame kõik sooja ja saab kindlasti tore olema. Olen seda meelt, et ette ei tohi muretseda, alati saab hakkama. Lapsele peab lennukisse tegevusi otsima, saab multimaid vaadata jne. Kindlasti plaanime ka tulevikus palju temaga ringi rännata ☺️ Käisime mehega ka kahekesi reisil Maldiividel ja Sri Lankal, siis jäi meie 9-kuune vanaema-vanaisaga koju. Kuna beebi meil võõrastaja pole ja vanaemaga puutub palju kokku, siis polnud üldse probleeme. Mina elasin seda rohkem üle kui beebi :D

Last oodates käisin Iisraelis ja Türgis. Minu meelest on eriti tähtis teha korralik reisikindlustus ja ka aru saada, millal see kehtib. 7 aastat tagasi paljud kindlustusfirmad rasedusest tulenevaid komplikatsioonide kulusid ei kompenseerinud. Kui näiteks katkemise ohuga v enneaegse sünnitusega haiglaravi vajama peaksid... Hetkel ei mäleta, kelle kindlustus mul oli, aga maakleri/ vahendaja kaudu mingi suur rahvusvaheline firma. Meie lapsed on suured reisijad, sest väiksest/ sünnist peale välismaal elanud. Lastega reisi nautmiseks on minu meelest oluline:

• kombineerida reis nii, et kôigile jaguks pônevust ja tegevust. Vajadusel jagada päevad ja lapsed vanemate vahel ära
• lennu/ autosôitude sisustamine- elektroonika vidinad, raamatud- pliiatsid, kellele mis sobib
• majutus korterites- rohkem ruumi ja söögitegemise vôimalus on oluliseks plussiks
• suvel reisides vôiks vôimaluse korral valida basseiniga peatuskoha- reisi ônnestmise garantii :)

Veetsin raseduse Egiptuses, bassein 50 m korterist, 2 x päevas väike tiir, natuke päikest ka ja värske, tervislik toit, mis beebile ainult kasuks tuleb! Miks mitte kavandada pikemgi puhkus, kui see on ju soodne?

Reisida on minu arust hea vastsündinuga, kuni u 6. elukuuni ehk kuni ta hakkab end püsti ajama. Enne seda ta peamiselt magab ja sööb ja ei saa üldse midagi aru, pärast aga oled nagu trampoliin talle terve reisi, kuna tal on igav aga kõndida ja joosta ju ka veel ei oska. Kuni 2. eluaastani on seejärel üks suur jama, kuna ta ei oska iseendale tegevust välja mõelda ega ühegi tegevuse juures ka püsida. Mul on hästi reisisõbralikud lapsed ja ise lendan ka juba pea 40 aastat, aga kuni 2aastane normaalne laps lihtsalt tahab palju liikuda ja mitte paigal püsida! :)

Ja hotellide lasteklubid ka alla 4aastasi üldjuhul ei taha. Ehk et jälle muutub toredamaks reisida sellise hilis-lasteaiaealise-eelkoolikuga. Minu kogemusel. Muidugi 2. eluaastani on tore et ta reisib tasuta või peaaegu tasuta, abiks seegi! :)

Mina lendasin USA ja Eesti vahet mitu korda raseduse jooksul (viimane lend 32.nädalal). Mul oli väga kerge rasedus ja reisimine mingeid probleeme ei tekitanud. Reisinud olen oma nüüdseks kolmeaastase lapsega väga palju, peamiselt USA-Eesti liinil, aga ka USA-siseselt ja Euroopa-siseselt. Oleme olnud nii suurlinnades (Pariis, Milaano, Chicago, Miami) kui ka mitmel korral rannapuhkusel. Reisin lapsega Eestisse tavaliselt üksinda ja oluline on ennast hästi ette valmistada, olenevalt lapse vanusest. Toidud, joogid, mänguasjad, ipad. Varem vältisin hilisõhtuseid lende, igaks juhuks, et isegi ei tekiks olukorda, kus laps võiks kisada ja kaasreisijate und segada. See oligi mu kõige suurem hirm, et mis siis saab kui laps röögib terve lennu - õnneks seda ei juhtunud kordagi. Kui ongi veidi stressirohkemad hetked, siis on kõige tähtsam jääda rahulikuks, eriti kui tegu rinnalapsega. Meie reisisime alates neljandast elukuust vähemalt korra 3 kuu jooksul, nii et minu kogemus alla 2-aastasega oli täiesti ok, saime mitmel korral kaasreisijate poolt kiita. Suusareisile pole veel lapsega jõudnud, oleme samuti suured suusafännid. Siiani pole seda teinud, sest tahaksin ka last suuskadele panna, kaheselt proovisime, aga see oli ilmselgelt tema jaoks liiga vara. Beebiga läheks suusareisile siis, kui näiteks vanaema saaks kaasa tulla ja last hoida. Kui minu laps oli 1,5-aastane, siis tegime autoreisi Lõuna-Euroopast Eestisse, ainult toredad mälestused sellest reisist. Peale lapse sündi oleme reisides eelistanud võtta korteri Airbnb-st, igas mõttes mugavam. Ka ilma lapseta olen paar lühemat reisi teinud. Üldiselt oleneb ikka kõik lapsest, minul on õnneks rahulik, kergesti kohanev laps, kes kilkab rõõmust, kui lennukisse saab. Ütleks, et kuskil kaheselt veel pabistasin natuke enne reisi, aga nüüd, kolmesega ei muretse enam üldse. Täitsa tore reisikaaslane on temast kasvanud. Soovin teile sama!

Mulle tundub, et mida nooremana laps oma esimese reisi teeb, seda kõvem rändaja tuleb. Emme kõhus rändamine on ju ka rändamine. Enamus tarka nõu on juba eespool kirja pandud. Meie kaksikud alustasid 10-kuusena ja siiani pole mingit muret. Ainult paku reis välja. Olgu auto või lennuk. Kõige tähtsam reegel ongi, et lastel peab huvitav olema. Ja mingi tegevus. Soe vesi on alati tegija.

Mina raseduste ajal lennureisidel tugisukke ei kasutanud - mu ämmaemand arvas, et need on rohkem riskirasedatele. Küll aga tegin alati võrdlemisi krõbeda hinnaga ihi bupa reisikindlustuse.

Nüüd on lapsed juba mudilased ja mõlemad palju reisinud. Nagu eespool öeldud, on asi individuaalne - meie süda oma lapsi soojemasse kliimasse reisides koju jätta ei luba. Mul oleks enda ees piinlik rannas lebaskleda ja soojas meres hulpida, lapsed samal ajal vanaemaga lörtsises hallis Tallinnas :) Lapsi oleme koju jätnud paaripäevasteks linnapuhkusteks, kus igapäevaselt jalgsi kaetavad vahemaad kipuvad olema päris pikad.

Lapsed on uudishimulikud tegelased ja kui kavas on nii randa kui vaatamisväärsusi, on asi tasakaalus ja kõik rahul.

Mis pikki lennureise puudutab, siis nendega on fortuuna meid õnnistanud ja kõik on möödunud suuremate viperusteta. Küll aga olime viimasel lennul kergelt hullumas kui üks eespool istuv beebi kümnetunnisest reisist viis tundi järjest ilma ühegi pausita röökis.

Mina käisin detsembris, 2 nädalat enne sünnitamist Lapimaal. Tol ajal oli ca -35 kraadi külma seal. Ega sõbrad vaatasid mind väga imelikult :D Lennuki peale mind ei oleks lastud, nii et sõitsime autorongiga põhja ja siis tiirutasime seal autoga ringi. Lastega reisides mida silmas pidada? Tead minu isiklik arvamus on see, et ära teiste negatiivseid nõuandeid kuula :) Selles mõttes, et sa ise tunned oma beebit või last kõige paremini ja tead kuidas ta hakkama saab. Alguses beebina võid teha lühemaid otse ja mida vanemaks saad, seda pikemaid saad ette võtta. Meil oli plika aastane kui lendasime Türki. Sai väga hästi hakkama ning siis lendasime kohe Taimaale. Ja polnud ka mingeid probleeme. Probleemid tekkisid hoopis suuremaga, 8aastasega kes mossitas, kui ei viitsinud näiteks dzunglimatka teha :D Nii et väikestega on lihtsam mu meelest.

Rasedana reisimisel on reisikindlustus kindlasti tähtis ning ka enesetunde jälgimine, et kuskil üle ei pinguta ning midagi liiga riskantset ette ei võta. Minul lapsed ka kõik suured reisisellid ja minuarust on selline keerulisem aeg just 1-3 aasta vahel, kui jalad juba all, kuid mõistmist ja mõistust veel palju pole aga tahtmist ja selle näitamist on kõvasti. Selliseid "kohutavaid kaheseid" oleme ise ka päris palju lendudel näinud igast rahvusest laste hulgas. Enne 2-seks saamist käisime lastega nt. USA-s ja kõige keerulisemaks osutus Tallinn-Helsingi lend sest siis ei lubatud turvavööd lahti teha ning lapsele ei sobinud, et ta oli vägisi nö kinni pandud. Kahjuks polnud sellel lennul ka mõistlike stjuuardesse, kes oleks lubanud vahepeal nt. elektroonikat lapse lõbustamiseks kasutada, öeldi et kahjuks ei saa sest see on liiga lühike lend. Ülejäänud lennud möödusid ilusti, planeerisime just vahemaandumistega lennud ning pikima lennu ööseks, et laps liiga ära ei tüdineks (meelelahutus lennukis on ju siiski piiratud). Pikkadel lendudel oleme varasemast kogemusest alati väikelapsele broneerinud nö magamiskookoni seinale kuid selleks tuleb varakult lend broneerida ning kohe teada anda oma soovist sest neid mahub vist max 3-4 lennuki kohta. Praeguseks on väiksem ka juba 4ne ning lausa ootab lendamist, keerulisem on ehk ainult magamine lennukis sest ruum on seal piiratud ja vahepeal tuleb ka keset lendu magavale lapsele "rihmad peale" kuidagi organiseerida. Enda magamine lennukis on ka muidugi oluliselt komplitseeritum, kui ilma lasteta. Ja teine asi mis muutub lastega reisimisel on majutuskohtade valik, kui enne vaatasid lihtsalt koha kuhu sai koti maha panna ja ööseks pikali visata, siis nüüd tuleb jälgida kas on ikka puhas, kas soe vesi on olemas, kas on piisavalt lastele tegevust ega ei asuks baaridele ja ööklubidele liiga lähedal jne. ühesõnaga paljud odavamad majutuskohad jäävad tihti valikust välja.

Keskmist last oodates käisin umbes 26. rasedusnädalal Egiptuses päikest otsimas ja see reis oli üpris lihtne ja muretu. Kolmanda lapsega aga reisisime 28-32 nädala paiku Balile. Mõlmal korral tegin Ihi Buba kindlustuse, mis kattis ka rasedusega seotud probleemide puhul tekkivad kulutused. Selle sain KindlustusEst maakleri kaudu. Muide, ükski kindlustus ei kata kulusid vastsündinule, kui ta peaks enneaegsegna sündima. Kaetakse sünnitusega seotud kulutused, aga mitte lapse hilisem võimalik ravi. Selles mõttes ei saagi kõiki riske maandada kahjuks.

Bali reisi ajal võtsin asja väga tõsiselt, kuna rasedus oli päris suur. Günekoloogi juurde visiit ja tema positiivne hinnang minu reisiplaanile. Lisaks kirjutas arst välja verd vedeldava süsti, mille enne lendu pidin ise tegema, et minimeerida trombide tekkimise riski. Lisaks kindlasti tõend ämmaemandalt, mida tagasi lennates igas lennujaamas ka küsiti.

Kui rasedana reisida, siis lihtsalt võiks võimalikult rahulikult kõike võtta ja mitte liiga palju planeerida. Igasuguseid matku ja pikki väljasõite ma ei planeerinud ja lihtsalt lasin ajal kulgeda :)

Üks soovitus ka alla 2-aastase lapsega lennates. Kui on pikad lennud, siis kindlasti broneerida varakult selline istekoht, kus on olemas lapsele magamiseks seina peal nö kookon. Erinevatel firmadel on selle mini-voodi jaoks erinevad kriteeriumid, aga kui lapse kaal vähegi lubab, siis julgelt kasutada seda võimalust ka siis, kui pikkus on lapsel suurem, kui hälli pikkus. Mina panin lapsele jalgade otsa teki pehmeduseks ja magas jalad üle ääre. Igal juhul mugavam, kui teda kogu aeg süles hoida. Istus ja mängis seal ka niisama. Imeline!

Tere! Päris tore on siin lugeda eelnevate kommentaarijate postitusi. Olen ise olnud suur reisisell, aga nüüd lapsevanemana (laps 2.aastane), peab väga hoolikalt läbi mõtlema, kas see reis ikka tasub ära. Sest lapsega reisimine oleneb muidugi eesmärgist, kas see saab olema ikka puhkus v siis puhkad lõpuks siis kui koju jõuad :-) Nagu öeldud kõik sõltub lapsest, aga minu laps ei ole olnud sündisest saadik suurem asi magaja ning autosõidud on olnud tema jaoks ühed piinarikkad momendid. Meie esimene lennukireis leidis aset siis kui ta oli 1 aasta ja 4 kuune ning sihtkohaks Barcelona ja see oli omaette trall. Kõik sai alguse juba sellest, teel Tartust Tallinna ta magas vähem kui tavaliselt, lend läks tal tudu ajal, mistõttu kõik läks juba siis nihkesse ning siis kui saabus üleväsimus, siis oli paras trall vahekäigus liikumisega, et teda magama panna. Aga kõik sõltub lapsest, meie oma ongi tundlik, mis tähendab, et teda ei jäta ükskõikseks keskkond, kus ta viibib. Kui on valgus ja müra ning ta ei saa norm.tingimustel magada, siis see viib kriitilise piirini. Õnneks meie reas istus sihtpunkti sõites üks mõistev eesti tüdruk, aga ütleme nii, et ise reisijana oleks küll mõelnud, et kas selliste väikeste lastega siis on vaja reisida :-) Nüüd jälle lapseootel, kui reisida kuhugi, siis võtaksin mõne lähiriigi ning teeks linnapuhkuse nii, et laps jääks Eestisse paariks päevaks kellegi hoida. Aga oma tuttavate kogemustest olen ka kuulnud, et mida varem lapsega harjutada pikemaid sõite, seda lihtsam tulevikus. Ma arvan, et hea pildi annab juba see, kui Eestis ringi reisida.

Kui laps on autoga harjunud, magab nagu nott. Enda omad käisid iga nädal Lõuna-Eesti vahet ja autosõit polnud kunagi mure. Kui olin natuke sõitnud, kostis tagantpoolt ainult nohinat. Siiani magavad kasvõi pool teed aga ikka magavad. Põhiline ongi ilmselt see, et laps harjub ära pidevate muutustega. Meil pole kunagi kodus olnud suur vaikus. Tulemuseks on see, et magavat last ei häiri kõrvaltoas istuv seltskond ega telekas või raadio. Lihtsustatult öeldes ei tohi lapse majja tulek eelnevat elu totaalselt pea peale keerata. Nii mõneski peres on tulemuseks tingimusteta totaalne vaikus ja muud jaburused. Ja siis vanemad kannatavad ja ootavad, et saaks ta ometi täiskasvanuks.

Mina just jõudsin tagasi nädalaselt Tenerife reisilt. Kaasas oli 2 kuune laps. Lennureisi pikkus oli 6 tundi ja lennukisõidu laps elas väga ilusasti üle. Oli kaasas ka spetsiaalne Flybe kott, et ta sinna lamama panna, aga lihtsam oli teda süles hoida kui enda ja eesistuja tooli vahele paigutada. Kuna reisi eesmärk oli päikest ja valgust nautida, siis kindlat graafikut meil ei olnud ja kõik sujus suurepäraselt. Ma arvan ka, et hetkel kui ta sööb ja magab ja isegi veel ei keera toolilt alla, siis on temaga lihtsam reisida kui sellise lapsega, kel jalad juba all on. Perega reisides toidutegemise võimalus on suur pluss.