juuni algul sai oldud nädal Montenegros,ID kõlbab,mingis öömajas vaadati natuke imestunud näog,et ok selline dokument.Muljed on head,loodus ilus,elu suht odav,sõõgid head,veinid odavad ja väga maitsvad,kohalik juust,mesi ja muidugi sink!!!!...kontraste palju..uued ultramodernsed ehitised ja kõrval lagunevad "nõuka" jäänused.Politsei jube aktiivne põõsas kiirust mõõtma 100m enne linnapiiri,hyper aktiivsed"rohelised mehikesed"(munitsipaal politsei) kes valesti pargitud autosid ära veavad. Põhimaanteid ehitatakse uusi mida pole veel navides! Meie marsuut oli Serbiast saabudes Tara jõe kanjon,Zabljak,sealt läbi Durmitori rahvuspargi Kotor-i,põhilise aja (5ööd) olime Budvas erinevaid lähiümbruse randu nautides.Noorem põlvkond saab Budvas ka korralikku diskolaksu nautida.".promenaadil"on umb.10tk kõrviti.tümakas kõlab üle linna 2-3 ni.Veel sai käidud kuninga mausoleumis mis on Lovceni rahvuspargis mäetipus. Juuni algul oli rahulik ,tipp hooajal võib asi muidugi teist moodi olla,aga minna tasub!Tagasi tulime läbi Horvaatia ,mis tundus nagu keskmine "euro konserv"..ei mingeid "wau" emotsioone...

ID-kaardist piisab. Eks ta veidi sotsmaa on. Kui mingi koht on vaatamisväärsuseks tunnistatud, siis pannakse sinna kohe piletimüüja. Crno Jezero nimelise järve juurde jalutamise eest küsti 3 eurot. Sveti Stefani poolsaarele said ainult mingi hotelli või restotani kliendid. Tara kanjoni silla juures tuli mingi tüüp tee ääres oleva auto juurde seletama et on private parking, aga kui küsisin, et kuidas tee äär private on, siis ütles, et ärge siis väga kauaks parkima jääge. Aga loodus on super ilus. Kindlasti väärib Žabljaki kant külastust. Üle Tara kanjoni saab 20 euro eest trossi otsas rippudes sõita. Ostrok Monastir oli võimas. Nikšići lähedal on mõnus Krupačko järv, kus ujuda saab. Kotori on teistes teemades juba mainitud. Teedega on jah nii, et uued on väga head, aga kõiki ei pruugi kaardil olla. Aga väga kitsaid ja kõveraid mägiteid on ka, nii et ettevaatlik peab olema.

Tänan info eest!

Kadedaks teeb. Montenegro on meil olnud senini vahvaim ja metsikuim reis. Oli vist aasta 2009. Siis oli veel suht turismist rikkumata.

Crno Jezero juures on see 3euri nn.rahvuspargi maks,sama on ka Lovceni sisse sõites,Kotori linnamüürile minnes,sinna saab ka nn.Tagaukse kaudu kus maksma ei pea

Ausalt öeldes oli just Montenegro minu ja reisikaaslase jaoks kõige vähem seda „wau“ tunnet tekitav. Reisisime kaks nädalat Horvaatias-Bosnias-Montenegros-Albaanias. Montenegro oli neist vaieldamatult kõige kallim. Nii apartemendi, bensiini kui kõige muu eest tuli kõige rohkem välja käia. Ütleks, et hinnatase on täiesti võrreldav Eestiga. Riietest ja pudi-padist ei hakka rääkimagi (ja seda mitte ainult turistikates). Selline tunne oli, et lüpsta üritati igal hetkel. Meie käest tuldi ka mitmel korral kummalist parkimistasu nõudma. Kui ütlesime, et sularaha ei ole, siis jäeti rahule. Või ka kaubanduskeskuse parklas taheti eurost mitut teha.

Kui Horvaatias sõites näeb iga natukese maa tagant rannakesi, siis seal kandis seda väga ei ole. On tõesti Budva, kuid enamasti on seal juba ka eespool mainitud Venelased (neid on üldse seal riigis väga palju). Kotoris oli aga klassikaline betooni valatud ja räpane rand.

Bosnia ja Horvaatia olid meie meelest kordi seiklusrohkemad ja lummavamad oma rahvusparkide, uskumatu ajalooga (eriti Bosnia) ja külalislahkusega. Aga eks ole maitse asi ka 

Vaidleks vastu,Montenegros oli odavam kui Horvaatias.Inimesed on sõbralikumad ja veel turistide poolt vähem rikutud kui Horvaatias.Kõiksugu lahesopikesi ka piisavalt kui otsida.

Eks igaüks hindab riiki selle osa järgi, mida ise nägema juhtus. 2015 juuli algul oli diislikütus Montenegros õige veidi odavam kui Horvaatias (1,19 eur vs. 9,26 kuna, mis teeb umbes 1,22 eur), aga hinnad olid Montenegros kohati krõbeded küll. Mingi külapood vms. oli odav, aga kus vähegi turisti maiku juures oli, seal oldi üsna ahned. Palju oli räpasust, hoolimatust, kerjavaid mustlasi, 9. mai ja suure võidu teemalisi plakateid, kummalisi, s.h. tühje või mahajäetud ehitisi. Tundus, et neil oma ajalugu nagu polegi olnud, kõik oli seotud N. Liiduga. Horvaatias märkasin surnuaial kellegi hauakivi, kuhu Horvaatia ruuduline vapp sisse oli nikerdatud. Montenegros domineerisid viisnurgad. Kohalike erinevat suhtumist võib kogeda sõltuvalt sellest mis riigi numbriga autoga sõidetakse. Minu piiriületus Horvaatiast Montenegrosse Horvaatia numbritega rendiautoga käis oluliselt kiiremini kui järjekorras eespool olnud Saksa ja Hollandi numbritega autodel. Samaga võib võibolla seletada ka parkimistasu küsimist..? Montenegrost ei peaks tegema lõplikke järeldusi ainult rannikupiirkonna põhjal. Sisemaal peab ka käima!

Peab ikka arvestama sellega et Montenegro on väike ja vaene maa,neil pole erilist tööstust ja nad on meist kõvasti maas.Mida rohkem seal käib turiste kes sinna raha jätavad seda rohkem nad omadega edasi jõuavad.Turistilõksude juures on kallis igal pool,ka Tallinnas.Olen selle maa risti põiki läbi sõitnud ja mulle ta meeldib.Septembris sõidame Albaaniasse ja puhkame mõned päevad Montenegros.

Paluksin tarkust teadjamatelt: Milline oleks kõige parem/kiirem tee Budapestist kusagile Montenegro keskpaika? Kus ka piiriületused ei võtaks palju aega. Kas läbi Horvaatia, BIH-i või Serbia?

Kas tõesti peab ennast regsitreerima politseis kui sinna lähed 5 päevaks. Ei ööbi hotellis vaid apartemendis. Kas on veel mingeid "agasid" mida peaks teadma kui oma autoga sinna lähen.

Oma autoga sõites kogemus selline, et piiril teatati, et EL-i roheline kaart ei kehti ja tuleb kindlustus teha. Vaidlesime ikka päris pikalt aga piirivalvuril oli kama. Ütles, et kas ostate kindlustuse või minge Albaaniasse tagasi. Jäi jäänudki muud teha kui kindlustus osta, õnneks see väga kallis polnud. Riik ise oli ilus ja mulle väga meeldis. Kogemus 5 aastat tagasi. Ehk nüüd asjad paremad :)

Viis aastat on pikk aeg, siis võis tõesti rohelise kaardiga probleeme olla. Eelmisel suvel sisenesime Montenegrosse Albaaniast. Ainukene probleem oli mustlaspered piiripunktis, kes tõstsid oma imikud auto klaasi taha ja pommisid niimoodi raha. Õnneks olid autol tumedad klaasid. Montenegro politsei passib aktiivselt põõsastes. Olime peale piiriületust saanud mõned kilomeetrid rahulikult sõita, kui meist kimas mööda sakslaste auto. Kohe kui nad meie ette tagasi reastusid, hüppas teele ei tea kust politseinik ja pidas nad kinni. Lisaks on teed väga kitsad ja teepeenar on teravate asfaldiäärtega. Tuleb olla ettevaatlik, kui auto vastu tuleb, et mitte rehve ribadeks sõita.

Meil tekkis samuti küsimus politseis registreerimise kohustuse kohta, kui just hotellis ei ööbi. Registreerimine on riiki siseneja kohustusena kirjas välisministeeriumi kodulehel ning samuti Montenegro infos. Küsisin ametnikelt otse, kuid saime erinevaid vastuseid: peab/ei pea registreerima. Kuna kindlustunnet polnud, siis jätsime alles kämpadest antud tšekid, kus ööbimiste kuupäevad peal ning olime valmis alati vastama, kus ööbisime ning kuhu ööbima läheme. Riiki sisenemisel lüüakse passi tempel riiki sisenemise kohta ning seetõttu on oluline, et kaasas on lisaks ID-le ka pass. Kuna riigis olles politseiga tegemist ei tulnud, siis jäi viimane närveerimine seoses registreerimisega tagasi piirile tulles. Küsimusi ei esitatud ning ka passi riigist väljumise kuupäeva ei löödud. Seega arvan, et ära muretse politseis registreerimise pärast. Kaasas peab olema roheline kaart, millel Monrenegro eraldi välja toodud, seda ära unusta. Teed on tõesti kitsad ning paljudes kohtades pole kõnniteid, eriti ohtlik on see pimedal ajal, kui helkurita jalakäijad on teel, ole ettevaatlik! Kiirused on väiksed, põhiliselt 40, tunnelid valdavas osas pimedad. Mägedes ööbides ole valmis külmaks ööks, näiteks Durmitoris. Koerad kõnnivad vabalt, on sõbralikud, hommikul ärgates võid suure ja karvase koera oma telgi eest leida, meil magas üks suur lausa vastu telki ning oli ülimalt rõõmus, kui hommikul ärkasime! Rahvas on väga sõbralik ja lahke, aitavad ka siis, kui ühist keelt pole.

Just üleeile Montenegrost. Ei mingit passi ega templeid - ID kaardiga sain kenasti riiki sisse ja välja. Oleme tänaseks läbinud teekonna Poola-Slovakkia-Serbia-Montenegro-Horvaatia-BIH-Horvaatia. Hetkel oleme Makarskas ja edasi Zadarisse. Sisenesin Jabuka piiripunktist ja sõitsin teed M8-P4-P5-E762-M6 kuni Kotorini. Vähemalt need teed olid ikka üllatavalt korras ja siledad. Registreerimise kohta ei oska midagi tarka öelda, tegime bronnid Booking.com-i kaudu ja kõik dokumendid olid olemas. Keegi ei küsinud neid küll kusagil, ju siis olime registreeritud kenasti:) Piiriületused kõik on sujunud väga meeldivalt ja kiiresti. Ei ole meie vastu keegi erilist huvi üles näidanud. Horvaatia-BIH piiril lasti korra pagasnik avada ja see oli kõik. Kasutanud oleme vaid ID-kaarte. Ühes öömajas Montenegros tahtis omanik kangesti passe, sest tema ei pidavat saama ID-kaartidega turismimaksu ära maksta ja meid kirja panna. Sai ta siis passid ja jäi rahule. Ühtegi pagulast pole ka näinud. Kui on küsimusi - vastan meeleldi, kui oskan. Reisile rõõmuga, kaasmaalased!