to mrky, Lõuna-Eesti juurte ning Tartu kasvulava pinnalt julgen öelda, et Tallinn-Riia maantee pole sugugi ainuke tee, mis Eestit Euroopaga ühendab...

Mis aga kiirteesse puutub, siis rusikareegel on keskmine liiklussagedus min 10.000 sõidukit päevas. Eesti sagedust näeb siin: 

https://www.mnt.ee/et/ametist/statistika/liiklussageduse-statistika

Poola 2020/2021 omi aga nt siin: https://www.gov.pl/web/gddkia/generalny-pomiar-ruchu-20202021 (4. link). See seletabki, miks Uulus kiirteed ei ole ja ei tule, Suwalkis aga nii on kui tuleb

Ei pidanudki silmas kitsalt Tallinn-Ikla või siis Tallinn-Riia maanteed vaid ikka Via Balticat laiemalt (kuni Bialystoki/Varssavini). Ehk - ka Lõuna -Eestist alustades jõutakse Euroopasse sõites  enamasti sinna ühel hetkel välja. 

Ma neid liiklustiheduse numbreid vast liialt üle ei tähtsustaks. Nagu kirjutasin on ka Euroopas (ei pea silmas Poolat) ehitatud kiirteid piirkondade vahel kus liiklusintensiivsus jääb 10 tuh. -st maha, aga olulisemaks argumendiks olnud eri piirkonnad (sh üsna perifeersed) omavahel ära siduda. Pluss laiemad riikidevahelised ühendused.

Teemast kaldume siin pidevalt mööda, aga kui andmiseks läks siis...ehk tahe on aga pappi mitte eriti: https://www.transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/tee-ehitus/teehoiukava 

Kes viitsib leheküljel avaneva pdf-faili lahti võtta ja alla kerida, näeb Pärnu-Ikla plaane ka.

Huvitav, milline "maa" on Soome?

Marks66,

Ega ilmaasjata ei ole Soome muusikute poolt tehtud järgmised laulud :-)

Murheellisten Laulujen Maa (Remastered) - YouTube

Juice Leskinen AAMU ALKAA A LLA - YouTube

Kui transiit välja arvata, siis käisin viimati Soome tuuril '97 juulis (kõige põhjapoolsem koht Varkaus; Helsingis olin käinud korduvalt, mujal mitte). Sama aasta augustis oli elu esimene bussireis Euroopasse (Praha-Reims-Pariis-lossid-Köln). Esimest korda nähes nii Varssavit kui ka rääkimata Prahast oli suu ammuli ning ei tundnud enam Helsingi või Stockholmi külastamise järgi mingit vajadust.

Ühes teises foorumis üks kasutaja kirjeldas küll, et vähemalt Põhja-Soomes pidi ikka ääremaastumine samuti toimuma - seal, kus sajandi alguses oli bensiinijaama, pood ja baar, on ainult pood, kui sedagi.

Puusalt tulistades pakun (aga loodan siiski Vatse või Buldooza teadmiste peale), et sellel sajandil on EL väliseid kui ka EL enda investeeringuid Poola tehtud oluliselt rohkem kui Soome. A la nii IBM Polska kui ka Google Polska on vist suuremad kui IBM Finland ja Google Finland?

Mis Poola teid puudutab, siis:

1. Miks Poola valitsus/kütusefirmad ei tõsta vastavalt bensiini/diisli hindu/aktsiise? Arvestades liiklustihedust - tundub, et raha lihtsalt vedeleb maas :-)?

2. Kas omavalitsuste tasemel on seal 0 võimalust piirata raskeveokite liiklust? Ma imestan, et näiteks Via Baltica (Budzisko-Suwalki-Augustow-Lomza-Ostr.Maz) ääres üldse keegi elada tahab; ei kujutaks ette, et peaks elama-magama mõnes selle tee äärde jäävas majas. 2000a augusti keskel ööbisime perega nädala sees hotell Hanczas  Suwalkis. Siis ei olnud vist isegi seda linnasisest ümbersõitu ning terve öö oli sellel tänaval üsna tihe veokate liiklus. Ja see on Poolas veel hõredalt asustatud regioon; kuidas näiteks selle maantee ääres elavad koolilapsed saavad turvaliselt liigelda  129 Zakopianka - Google Maps (tõsi, nüüd on seal vist õnneks kaamera). Ning selliseid teid on Poolas palju ning üsna mitu korda on olnud situatsioon, kus ise sõidan piirkiirusega ja mingi veokas hoiab nullilähedast pikivahet või siis sõidab minu ees pigem 70 km/h ning seda 50 km/h alas.

Kui 7 aastat tagasi Eestisse tagasi kolisin, siis sõitsin autoga Gibraltarist Tallinna. Oli novembri algus, Eestis paar kraadi sooja, vihm, must asfalt läikis Pärnu-Tallinna lõigul, rekkade tuled pimestasid silmi. Pärnu-Tallinn otsa sõitsin pimedas nii 50-60 km/h:) 

Paar aastat tagasi kohtasin Võrtsu ääres ühte briti karavanituristi, kes ei jõudnud meie teid ära kiita- muidugi, eurorahad, ei jätnud ta mainimata.

Selle infrastruktuuri ja ääremaastumise seost peaks iseloomustama vana kõnekäänd, et lõpeta ära söömine ja si....mine lõppeb iseenesest.

Tänases kiires maailmas ei hakka keegi oma aega maha viskama. Ja keegi ei taha kaugele poodi, tööle käia. Poliitikutele oleks muidugi lihtne, kui Eesti=Tallinn. Paraku käib üks pidev kärpimine ja samas teisest otsast on meil minister, kes peaks seda kõike suutma leevendada või tagasi pöörata. Nagu pimesikumäng käiks. 

 Kui rääkida liiklustihedusest, siis mingitel aegadel on see laes, siis jälle normaalne. Aga miks on tööpäeva või nädala lõpus näiteks Tartu maanteel meeletu siblimine? Sest kogu Eesti käib Tallinnasse tööle. Pole küll 100% ainult see aga päris tuntav roll on küll. Inimesed ei käi Tallinna vahet mitte sellepärast, et neil meeldib autos istuda, nagu osad kodanikud oma piiratuses arvavad. Kui oleks kaugemal tööd ja seda toetav infra, siis paljud lõpetaks selle pendeldamise. 

 Aastal 1983 hääletasin Lennujaama juurest Tartu poole. Käis esimese lõigu ehitus kuni Assakuni. Aastal 2006 valmis lõik kuni Aruvallani. Tempoks tuli naeruväärne kilomeeter aastas. Sealt edasi on tempo natuke kasvanud. 

 Kui 1990 esimest korda Saksamaale sõitsin, siis oli see paras piin. Tänane pilt on hoopis midagi muud. Lausa uskumatu, kuhu Poola on välja jõudnud.

 Viimasel ajal kuuleb üha rohkem ennustusi, et autod kaovad varsti ära ja teede ehitus on mõtetu. Sama skeptilised olid ka Tallinna voorimehed, kui autod tänavatele tulid.

Miks Eestis midagi ei toimu ViaBaltica ehituses: https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2011/02/17/lati-teedeehitaja-katkestab-parnu-tee-ehituslepingu

Üks artikkel oli veel selle kohta, kuid ei leia.  Mälu võib petta.... võitsid ka ViaBaltica Eesti poolse lõigu ehitamise hanke, alates piirist Pärnu poole.... Eesti ettevõtjad vaidlustasid. Lätlased pakkisid lõpuks tehnika kokku ja loobusid, kahju tuleb suurem  kui kasu. Vahepeal jõudis teedeehitus kallimaks minna ja nii meil ehitamata jäi.

Tegemist oli Pärnu ümbersõidu(Akadeemia tee) lepinguga, mille lätlased jooksid maha madalate hindadega 2008/9 masu ajal ja pärast ei suutnud hindade tõustes lõpuni ehitada. Eestlased võisid vaidlustada, aga Eesti riik sõlmis Läti ettevõttega lepingu, rakendamata oma turu kaitsmist - keelatud aga rohkelt rakendatud  tegevus EU-s . Eelmiste kokkuvõtete täpsustuseks, ikkagi on meil üks 2+2 lõik, mis nüüd küll juba rohkem kui 10. a. tagasi Eestis Via Baltikal on valmis ehitatud.

Sugram, kus see asub?

See 2+2 võiks olla Pärnu mnt Tallinna poolne ots!?

Jah, Tallinnast Ääsmäeni.

Minu meelest võiks ehitada nn vaese mehe kiirtee nagu Lätis on Saulkrasti ümbruses. Aeglasem liikuja tõmbub asfalteeritud teepeenrale ja laseb teise mööda. Eeldab küll viisakust liikluses, aga toimib.

See sai valmis vist juba nõuka ajal. Esimene jupike Saueni olümpiamängudeks ja pärast pikendati edasi.

See jah valmis nõukogude ajal. Taasiseseisvumisajal pole 2+2 maanteed ehitatud kui Pärnu linna sisene lõik vist välja arvata.

Miks pole Via Balticat ehitatud - mulle tundub et isegi rahapuudus pole siin olnud peamiseik põhjus, pigem olnud asi selles et ettevalmistusprotsess kestab meil miskipärast väga kaua aega, saan aru et keskeltläbi 12-15 aastat, pluss eks asi natuke ilmselt ka tahte taha jäänud. Tartu maantee puhul on räägitud et see mida nüüd ehitatakse, alustati 2007-08 ehk ca 12 aastat ettevalmistust ja siis paar aastat ehitust. Veel drastilisem näide on äsja lõpetatud Tallinna ringtee ja Narva maantee ristmik-viadukt. Mäletan et kui 20 aastat tagasi valmis Lasnamäe kanali viimane lõik, siis kõlasid hääled et milleks seda vaja kui ringtee ühendus kohe valmib. See kohe oli 20 aastat… Ehitus ise 1,5 aastat ja kõik muu siis ettevalmistuste aeg…

Nii et isegi eeldusel  kui eelarves oleks praegu raha olemas kõigi 3 suure maantee 2+2 lõpuni väljaehituseks, siis ega peale selle Uulu lõigu vist mujal polekski väga võimalik kopp maasse lüüa…sest projekte pole ja ma pole kindel kas kõigi lõikude osas ka ettevalmistusprotsess  üldsegi käib…

Samas vaadates Lääne-Euroopa ja ka Poola ehitusi, raske uskuda et neilgi iga 10-20 km lõigu ettevalmistus 15 aastat kestab, aga võimalik et eksin.

Aga ennustan et ca 5 aasta pärast kui Kaunasest alates (kuhu Vilnius ja Klaipeda juba ühendatud) kiirteeühendus läbi  Poola kogu ülejäänud Euroopaga -Horvaatiast Hollandini ning Kreeakast Portugalini - olemas, siis tekib meil suurem “ärkamine” et kuidas siis nii… Aga ega midagi väga teha enam ka pole, sest saan aru et meie teed saavad uue EL finantsperspektiiviga 4x vähem raha kui seni, isegi vähem kui uue Ülemiste Rail Balticu terminaalile eraldatakse.

Tartust väljas pikk sirge Kärevere sillani praegu ehitus käib ja varasemalt sellest juttu polnud. Samuti lõik Jõhvi ja Narva vahel. Need peaks olema paar aastat vanad ettevalmistused. Samas oleks Pärnu-Are lõik hädavajalik aga näe, pandi pausile.

 Teeehitus on ilmselt seepärast tagaplaanil, et see võtab mitmeid aastaid ja poliitik ei saa oma valitsemisajal linti läbi lõigata ja teiste jaoks ta ka pinnast ette ei valmista.  See juhm tendents on ka varem silma paistnud ja häid ideesid põhja lasknud.

 Samas vist on õnneks kõrvale lükatud see tobe 1+2 variant.  On jah odavam  aga osade murede lahenedes tekitab paar uut.

Tegelikult Transpordiamet ikkagi projekteerib ja planeerib päris korralikult ette ning teeb "sahtilisse" erinevaid projekte. Lisaks põhiteede neljarealiseks muutmisele on vaja rekonstrueerida ka tavalisi maanteeid, hooldada kruusateid, muuta viimaseid tolmuvabaks jne. Paraku aga eelarvelised vahendid vähenevad iga aasta. Suurte projektide puhul on üheks ajakuluks ka piirnevate kinnistute omandamine või jagamine, et saaks tee sirgemaks või lihtsalt laiemaks. Kuna sundvõõrandamine on pigem viimane samm, siis üritatakse enne kokkuleppele saada.  Paraku on inimeste elu nii heaks läinud, et igasugused põnevad mõtted on peas ning nähakse siin pigem teenimise võimalust ning küsitakse mitmekordselt üle turuhinna.  Selle taga seisavad päris mitmed suured objektid ning aina venivad.