Tere.
Tekkis soov minna peale aastavahetust läbi Põhja-Soome Norrasse mõnepäevasele tripile. Ennustuste kohaselt tuleb aga meie sõidu ajal väga külm ilm. Lubatakse et temperatuur langeb alla -30 isegi kuni -37. Kas keegi on selliste temperatuuridega läbi Lapimaa sõitnud tavalise sõiduautoga (Mitsubishi Pajero, õlid ja filtrid vahetatud, olemas eelsoojendus)? Väike hirm hakkab tekkima seoses selle ilmaennustusega, eriti kuna enne Soome-Norra piiri on väga pikad vahemaad asustuseta. Suvisel ajal on seda marsruuti läbitud korduvalt, tee on iseenesest tuttav. Huvitab just talvine pool, kui on ka arktiliselt külm.
Kui ööbima ei jää ja suudate ühe jutiga läbi sõita siis ei ole hullu.
Muidugi pärast Kemit on see tee pehmelt öeldes nüri, seega öö peale ei jätaks.
Ise olen u -35 sealt mõned korrad läbi tuisanud.
Autol oli tavaline 5w40 õli ja talvine kütus.
Radika kate oleks muidugi hea olnud, salong soojem;)
Ööbimine Oulus, Lapimaal ööbida ei plaani. Tahakski just ühe jutiga nö läbi tuisata.
Milles see probleem olla võiks -30 °C puhul (st. millest selline küsimus)?
Sarnast temperatuuri tuleb mõnikord ka Eestis (viimasel ajal küll harva) ette. Kui on kehv aku, siis võib peale öist õues seismist olla probleeme auto käivitamisega kuid sõitmist see kindlasti ei sega.
No -25 ja alla on ikka tee ääres ka probleemseid autosid näha, isegi 2x tee peale jäänud. Ja sellise tõsiselt karmi ilmaga tee peal abi ootamine pole üldse väga mõnus.. Üldiselt käivitumine muidugi selgelt suurim risk.
Norras aga mere ääres läheb jälle kraadide mõttes soojemaks, sest meri pole jääs. Sõltub väga autost, kui tõenäolised probleemid on, oma Volkswageniga kindlasti ei läheks sellise ilmaga Lapimaale, aga mehe Volvoga võiks minna küll.
Soomes teele jäädes, aga tasub vist siit esimesena abi küsida: https://www.autoliitto.fi/tiepalvelu/
Käivituseks juhtmed ikka sellises kohas kaasa, olgu mis auto on. Aga kohalikud on alati abivalmis, kunagi talvel eikusgil rehvi vahetades pidas pea iga auto kinni ja küsis kas abi vaja.
Selle Soome Autoliitto abi jaoks peab minuteada ise klubi liige olema. Võib-olla aidatakse võõraid samuti kuid puksiirid jms on kallid. Eestis on samas mitmetel kindlustusseltsidel koos kaskoga ka välismaal toimiv autoabi ( käivitamine, pukseerimine, küte otsas jms)
Iseenesest -30 midagi ülemõistuse ekstreemset ei ole. Kui autol Webasto sarnane eelsoojendus on siis veel palju lihtsam , arvestades et ka Oulus võib vabalt -30 olla. Pajero on suur auto ja üks lisaaku kaasa võtta ei tee paha. Vahel on eelsoojendus aku ära kurnanud ja siis ei jätku starterile voolu kui hommikul käivitama hakata.
Ma olen Karjalas täitsa tavalise vanakooli Volkswageniga -32 kraadiga diisli hommikul ilma mingite eelsoojendusteta käima pannud. Hääl on küll kole alguses.
-37-ga võiks vaadata seda et kas jahutusvedelik on selleks mõeldud. Üks standard mida tavaliselt kasutatakse on kuni -36 kraadini. Kui see õõsel ära külmub siis autoga ei pruugi midagi tingimata juhtuda, sulab lahti ja on jälle korras. Aga võib juhtuda et enne kui vedelik ringi hakkab käima lööb aur mõne vooliku või korgi minema.
-40 ja -50 kraadiseid vedelikke on ka aga mitte "otse Saksast" autodel.
Tulematerjali võiks ka kaasas olla ja päris tõsiselt. Ma olen ise ükskord talvel käinud üht seltskonda ära toomas kelle hästihooldatud autol sõidu ajal mootori hammasrihm katki läks ja seoses sellega siis mootor enam ei tööta ja sooja ei tule kuskilt. Eks muidugi tullaks appi , kasvõi 112 helistades ja surnuks külmuma ei jäeta aga see võtab aega. Juba tund aega -30 autos istuda ning vaadata et kuidas ümberringi on võsa millest saaks lõkke teha ei mõju psüühikale hästi.
Vaatasin jah, et Autoliitto abi jaoks peab liige olema. Kirjutasin üles ka muude autoabide numbrid.
Õnneks on autol 2 akut, peaks vast hakkama saama. Krokodillid said ka peale tõstetud. Loodame, et ei lähe vaja, aga igaksjuhuks said kaasa ikka.
Võtame kaasa ka gaasisoojendi, töötab väikeste nö matkapliidigaasidega. Ja muidugi lisaballoonid sellele. Samuti loodame, et vaja ei lähe, aga kaasa saab.
Nende matkagaasidega tasub samuti tähele panna, et gaas üldiselt külmas ei taha väga süttida. On ju teada, et gaasiautogi käivitatakse talvel algul bensu pealt ja seejärel lülitatakse gaasile ümber. Müüakse ka winter, extreme ja muude nimetustega matkagaase, mis on miinuskraadidesse mõeldud, aga needki kävituvad kuni -27-ni. Matkagaasi balloonikese saab küll põues eelsoojendada.
Ja mina mõtlesin, et " Tuisueit ja Tuisutaat" on muinasjutulised tegelased. Kui nüüd huumor välja jätta, eks selline retk vajab ikka väheke mõtlemist ja ettevalistust. Lisaksin omalt poolt ka midagi. Klaasipesu vedelik vahetage välja, kasutage põhjapool konsentraati, olgu eelsoojendi või mis iganes , esiklaasi saate kiiremini puhtaks kui lasete päikesesirmid alla. Kaasas võiks olla pukseerimis köis, pudel jääsulatajat "de-icer" ka mingi abivahend (saag, kirves),et vajadusel oksi rataste alla tuua. Ka auto lumelabidas ei teeks paha. Kui vaadata põhjala autosid, siis olenemata, kas nad on "trollid, rotsad või porod" on enamustel lisatud lisavalgustus, kas prožed, ledbarid, seda selleks, et polaaröös ja lumesajus hangede vahel teed märgata ja hoiduda põhjapõtradest. Flegmaatilise põdra allaajamine võib rahakotile põntsu panna. Olin juulis Põhja-Norras ja kuulsin väidet 5500€ veterinaarset arvest saksa matkasellidele, kes oma matkaautoga olid põdravasikale otsa sõitnud. Õnneks kohalikud annavad tuledega loomadest märku. Palju on ka kaameraid. Seepärast soovitaks "tuisata" väheke lõunapoolsematel teedel. See on hea tähelepanek, et ühelpool mäge on -16 ja rannikule jõudes, ehk teispool mäge on 0 või paar kraadi plussigi. Vahepeal on ju ka kiilakas, kus kogu autode rivi sõidab 10-20km. tunnis. Varuge natike rohkem aega, olin suvel ja panin Altas kellad nulli, et sõita Tromsösse, kuigi olen pigem natukene "üle"sõitja, sõitsin ikka planeerijast tunnikese kauem. Lihtsalt teeolud on sellised, kurvid, möödasõidud jne.jne. Ja oli polaarpäev, polaarööl on ju vast ainult 24 tunnist 3 valgemat aega. Panin Põhja-Norras tähele, et nii mõnedelgi teeotstes on tõkkepuud või väravad, need teed pannakse talve saabudes lihtsalt kinni. Ahjaa ja autos kindalaekas võiks ikka pudel "teravat" ka igaks juhuks olla. Ja vast pakane ei olegi kõige hullem, pigem tühjus ja pimedus on see häirivam moment. Sõitsin Inarist Norra poole, päike paistis, oli polaarpäev, ent 40 min jooksul ei näinud ma ühtegi teist autot ega inimhinge, see on väheke teistsugune kogemus. Hoidke paak alati kütet täis ja edu!
Oleme nüüdseks juba paar päeva Põhja-Norras olnud. Kahjuks otsustas ilm ikka selle sajandi külmarekordi teha meie sõidu ajal. Kaaresuvantost alates oli ikka meeletult külm, -42 kraadi. Seda jagus peaaegu Kilpisjärvini välja. Õnneks pidas auto vastu ja me ise ka. Kaasa said pakitud nii gaasisoojendaja, lisagaasiballoonid, autolumelabidas, käivitusjuhtmed jne mis kõik veel võis pähe tulla. Üks eriti hea asi, mis kaasa sai, on Makita kuumaõhupuhur. Sellega sai soojendatud auto külmunud uksi ja pagasnikuluuki. Eelsoojendit ei kasutanud Oulust edasisõidul, ei tahtnud akut tühjaks lasta. Käivitus ideaalselt -25ga. Autost vaadata oli tundra väga ilus, nagu postkaardil. Aga autost naljalt väljuda ei tahtnud keegi. Paagi hoidsime täis. Iluvõre sai papiga kinni kaetud, salongis püsis mõnus soe.
Kilpisjärvi piiripunktis oli meie üllatuseks fooris punane tuli ja lisaks küsitlemisele kust tuleme-kuhu läheme-kaua oleme paluti ka ette näidata kaasasolev õllede kogus ja taheti näha ka toidukasti sisemust. Külma oli siis -36. Muidugi ei tahtnud selle peale pagasnikuluuk sulguda. Võtsime siis oma kuumaõhupuhuri välja ja hakkasime linki sulatama. Piirivalvur veel imestas ja kiitis, kui nutikas oli see kaasa võtta. Saime vaevalt üle piiri, kui Skibotnis oli taas toll tee ääres ja suunas meid parklasse kontrolli. Taas küsimused kust tulete- kuhu lähete- kaua olete ja pagasi ettenäitamine. Passe kontrolliti pikalt. Ja kui passe tagasi ulatati, küsiti et milleks iluvõre ees papp on.
Eks vaatame, kuidas tagasisõit kulgeb, nüüd lubab külma asemel juba tuisku. Vähemalt siin Norra poolel ja Kilpisjärvil ka.