Palun igasugust infot Kõrgõzstani kohta.

Seenemikk, ega Sa juhtumisi arva, et see küsimus liiga üldine on? Eriti keeruline on ilmselt vastata sellel, kes Kõrgõzstanist palju teab. Viisainfot leiab näiteks Välisministeeriumi lehelt konsulaarinfo alt, kohale lendamise kohta saad teada nt Matkapunkti, Bookinghouse, Estraveli, Amadeusi vmt kaudu, vaatamisväärsuste, ajaloo jms kohta saad guugeldades või wikipeediast abi jne. Uudiseid: http://www.world-newspapers.com/kyrgyzstan.html. Ka tripis on üksikuid teemasid piisavalt lahatud, mõni lausa kohapealgi käinud, nt Oudekki.

Naelvasar, mis kuus käisid ja kuidas temperatuur oli? St kui paksu magamiskoti pidi või oleks pidanud telkimise tarbeks kaasa võtma?

Käisin juulis. Ilmad sõltuvad palju, kus olla. Mägedes on ilm väga muutlik ja päeva jooksul näeb mitut aastaaega. Ysyk-Köli järve ääres kui päike paistab on palav, ööd on normaalsed. Omal oli mul kaks magamiskotti (1,5 kilone ja 750 grammine) ja oli ka öid kui mõlemat korraga vaja läks. (Siiski kaks kotti võtsin Mongoolia ööde pärast kaasa) Mägedes ja järve ääres leiab ka jurtamajutust (umbes 100 somi), võib kohalikelt küsida, samast saab ka süüa. Vene keelega saab igal pool väga hästi hakkama, inglise keelega on raskem. Turiste ikka kohtab ja suhtumine neisse hea.

Käisime juuli keskpaigast augusti keskpaigani Kasahstanis ja Kirgiisias. Lendasime Riiast Alma-Atasse, sealt sõitsime bussiga läbi Kegeni piiripunkti Karakoli. Edasi viis tee mägedesse, kus oli igasugust ilma, sel aastal oli väga palju lund. All orgudes, st. mitte mägedes, on sel ajal soe, külma pärast küll telki kaasa võtma ei pea. Tagasi sõitsime Karakolist Biškeki kaudu ja sealt suvalise marsaga Alma-Atasse.

Kirgiisi viisad tegime Biškeki reisifirma Ak-Sai kaudu ja Kasahstani transiitviisad läbi Kasahstani Eesti aukonsulaadi. Kokku läksid viisad meil maksma ca 1250 krooni. Vene keel on tõesti igal pool levinud, seda oskavad praktiliselt kõik. Meisse suhtumine oli igal pool väga hea.

Kohapealne transport on suhteliselt odav, samuti söök. Kirgiisia on oluliselt odavam kui Kasahstan. Tundub, et viimasel ajal on Kesk-Aasias hakatud eurosid dollaritele eelistama, varem oli vastupidi. Üldiselt käib siiski enamus koahpealsest arveldusest kohalikus rahas. Sularahaautomaate võib kohata suuremates linnades, kuid sellele ei tasu lootma jääda. Poodides (ja loomulikult turgudel) reeglina kaardiga maksta ei saa, ehkki on ka erandeid.

tänan kõikki kes vastasid ....

Einark .. minu marsruut on planeeritud samaks .Riiast -Almatasse ,sealt Karakoli lauda sõitma ....

Paluksin sinult täpset skeemi Kazastani transiitviisade ja kõrgõstani viisat taotlesid ... ette tänades ....

Kõigepealt Ak-Sai Travel - http://www.ak-sai.com Suhtlesime sealt Dinara Karimkulovaga, kellele mai lõpus saatsime passide koopiad ja Western Unioniga raha 402 USD. Seepeale saatis ta meile vastu DHL-ga 08.06 Biškekist välja grupiviisa 6-le inimesele (kohale jõudis 10.06) Järgmisel päeval viisime passid ja Kirgiisia grupiviisa originaali (eraldi A4 paber) Tallinna Kasahstani aukonsulaati, kust need saadeti edasi Riias olevasse konsulaati. Kasahstani 2x transiitviisa jaoks oli meil veel vaja ühte passipilti, lennupileteid, täidetud ankeete. Maksis 30 USD+saatekulu Riiga ja tagasi.

Kirgiisias tuleb Eesti kodanikel ennast ka registreerida. Meie tegime seda baasis, kuhu leedukate buss meid maha pani. Maksis 7 eurot näkku. Ilmselt saab seda teha ka kusagil miilitsas või passilauas, aga meile väideti, et see paber, mis me seal baasist saime, on igati kehtiv. Igatahes ei küsinud seda hiljem keegi, ka piiril ei tuntud selle vastu huvi.

Meie sõitsime Alma-Atast Karakoli meiega koos samas lennukis olnud Leedu matkajate ja alpinistidega, kellel oli vastu tellitud suur buss. Seal leidus ka meile ruumi. Alma-Atast läbi Kegeni piiripunkti Kirgiisiasse regulaartransport ei sõida ja üldiselt on see suhteliselt vähekasutatav piiripunkt. Meie bussil kulus seal aega u.3 tundi ja selle ajaga läbisid piiripunkti vaid mõned autod. Seega ei maksa erilist lootust sellele panna. Eraldi mikrobuss Alma-Atast Karakoli pidi maksma ca 800 USD, väikse takso saab kindlasti odavamalt.

Karakolist üles mägedesse sõites tuleb maksta mingi väike looduspargi tasu (ca 30 EEK?). Ka Karakoli suusakeskus jääb sama tõkkepuu taha.

Tagasi sõitsime Karakolist põhimõtteliselt marsaga Biškekki ja sealt regulaarmarsaga Alma-Atasse. Biškeki marsad väljuvad Alma-Atas bussijaamast ja marsa väljub umbes siis, kui on piisavalt sõitjaid. Üldiselt käivad nad kaunis tihedasti, sest sõitjaid jagub. Biškekis väljuvad Karakoli marsad umbes sama põhimõtte järgi ja samast bussijaamast (Severnõi Avtovokzal) Kumbki sõiduots Alma-Ata-Biškek ja Biškek-Karakol maksis meile mõnisada krooni inimese kohta, meil olid ka väga suured seljakotid. Ööbisime vahepeal Biškeki bussijaamas olevas võõrastemajas ca 50 krooni eest. Erilist mugavust seal ei ole, dušš oli küll olemas, kuigi koridoris. Selle raha eest ei olegi ka midagi nõuda ja ega me telgis magama harjunutena ka rohkem ei soovinud.

Mõne aja pärast (lähipäevade küsimus) saab meie matkapäevik ka veebi üles, esialgu on vaatamiseks ainult pildiallkirjadega galerii:

http://biomedicum.ut.ee/kalle/matk/terskei09/

Sealt saab loodetavasti üsna palju infot ka igasuguste hindade ja muude tingimuste kohta.

Tundub, et enam ennast registreerima ei pea. Olevat ära kaotatud see nõue. Kohapeal vähemal keegi registreerimise vastu huvi ei tundud, ka maalt lahkudes mitte.

See suvi olime Bishkeki lähedal mägedes 2 nädalat, ei registreerinud endid kusagil ja keegi selle vastu ka huvi ei tundnud. Loodus oli muidugi võrratu ja linn jättis parema mulje, kui olin oodanud.