Mõtlesin, et kirjutan siis petmise teemalise postituse. Egiptuses käies on suhteliselt tavaline, et te ühel või teisel viisil petta saate. Sarnaseid skeeme võidakse kasutada ka Türgis.
Kõik näited on päriselust, ja eks neid skeeme ole veel oluliselt rohkem.
-
Raha tagasi andmisel võite saada vastu mõningast muud valuutat mis on sisuliselt väärtusetu, kuid näeb välja sarnane kohalikule rahale.
-
Kui maksate mingi asja eest, siis võib juhtuda, et müüja vahetab teie antud 100 poundise salaja 10se vastu, ja ütleb et te andsite talle kogemata raha valesti.
-
Kui kauplete kõvasti alla vesipiibu tubaka või muu asja pealt, siis võib juhtuda, et teile müüakse pooltühjad karbid. Enne maksmist kontrollige palju seal sees on!
-
Tänaval esinevad inimesed, kes väidavad end olevat teie hotelli turvamehed, ja kutsuvad teid enda sugulase poodi. Seda kus hotellis te elate teavad nad teile antud käevõru järgi. Üldjuhul on igal hotellil erinevat värvi käevõru.
-
Rendiautoga Hotelli parklasse sisse sõites seisis seal turvamees, kes soovis näha tõendit, et ma seal hotellis peatun. Suvalist dokumenti ja auto dokumente. Reaalsuses lasi ta nendega jalga. Sain tagasi enda dokumendid tänu päris hotelli turvameestele, kes mehe üles otsisid ja peale mõninglast vehkimist dokumendid tagastas.
-
Hotelli ees seisvad taksod väidavad, et nad on selle hotelli poolt palgatud turvaline taksofirma. Tahavad, et maksaksite alati edasi tagasi reisi eest. Korduvalt seal olles juhtus, et takso viis kohale, kuid kokkulepitud kohta tagasi minnes oli takso kadunud. Järgmine päev sama taksot hotelli ees nähes rääkisin olukorrast teisele taksojuhile, kes tundus seal mingit sorti kamandaja olevat ja ta lahendas probleemi.
Alati lahendas probleemi see, kui avastate pettuse ja ähvardate petturit Turisti Politseiga.
Kõik nimetatud asjad juhtusid minuga Hurghadas.
Ma ei suuda, ja mida Eestis eestlastele pähe määritakse - reise Egiptusesse (Sharm el Sheiki, kus kõik peaks olema briljant!).
Ja ärge mulle rääkige, et ainult egiptlased tegelevad petuskeemidega! :D
Eks inimestel ole erinevaid kogemusi. Kuulsime meiegi seda maffia juttu kui madalat hinda pkkusime, mulle tundub, et see on neil mingi inside joke :-). Kauplemine on uudne ja ehk ka häiriv, kuid ilmselt läks meil valdavalt siis õnneks, sest Shramis mingeid eriliselt ebameeldivaid kogemusi ei olnud. Eks ise peab olema ka erksa mõtlemisega. Hästi toimib see soovitus, et pakkuge alguses kaupmehe soovitud hinnast ehk kolmandik, siis on lootust poole hinnaga kätte saada ja see võiks olla kauba orienteeruv maksumus. Ära minemine mõjub ka hästi, prargu on turiste üsna vähe ja sageli kuulete, et olete esimene ostja ja saate ekstra hea hinna! Muidugi alati ka taksojuhiga väga konkreetselt üle korrata kas on fifty vi fifteen, see kipub neil "segi minema" :P
Sõitke Hurghadas ainult plafooniga taksodega. Lepite hinnas kokku, orienteeruvad maksumused punktist A punkti B võite oma reisiesindaja käest järgi uurida. Edasi on läbirääkimiste teema. Loomulikult küsivad nad rohkem aga küll saavutate mõlemaid pooli rahuldava kokkuleppe. Põhimõtteliselt on nad nõus ka ootama ja teid tagasi tooma. Tund ootamist oli vist 15 poundi aga võib juhtda, et ootab päris tasuta. Hurghadasse on aga siginenud taksovärvides ilma plafoonita autod. Suure tõenäosusega on sinna istudes mingit jama oodata. Saime sellest teada kahjuks peale esimest jama. Kokkulepitud 20 poundine hind muutus kohale jõudes 20 euroks. Aitas turismi politsei meenutamine. Aga inimene ei õpi ju oma vigadest. Ronisime ikka teinekord veel sinna plafoonita autosse. Siis peale maksmist püüti teha seda rahavahetamise trikki. Kuna ma sada prossa teadsin, et andsin kokkulepitud summa siis ei laskunud mingitesse vaidlustesse, lihtsalt astusime autost välja ning kõndisime minema. Olin Egiptuses viiendat korda, sellist juraga pole ennem kokku puutunud. Plafooniga taksodega läks kõik libedalt. Raha võiks juba taskus või kuskil valmis olla, pole vaja seal rahakotiga vehkida.
On ka juhtunud, et kuigi oled enne sõitu normaalse hinna kokku leppinud, siis keset sõitu puhkevad uued "läbirääkimised".
Peab olema konkreetne ja valvsust ei tohi hetkekski kaotada. Kaubeldud hinda hakkavad ümber kauplema ka plafooniga taksojuhid. Raha peaks tõesti eraldi taskutes konkreetse asja jaoks konkreetne summa olema.
Mina soovitan tegelikult täpsne raha näpu vahel taksot kauplema hakata ja siis on tunduvalt lihtsam. Olen näiteks ka kohalikus keeles hinna kokku leppinud ja kui on suurem raha, sihtkohta jõudes olen tihti saanud vastuseks, et tal pole tagasi anda, või siis,et vot niipalju on ja rohkem pole, siis võtan raha tagasi ja annan näiteks 5 poundi, et mul ka rohkem pole ja uskuge, vahetusraha tuleb tavaliselt välja. On ka kordi olnud, kui tuli kaotusega leppida ja järgmine kord oli täpne raha taskus juba valmis.:D
Eelmisel aastal oli Sheratonil mitmeid kurva näoga 5x1 euromündi pakkujaid, paluti vahetada paberist viieseks. Mõtlesin natsa selle juhtumi peale ja välja mõtlesin - arvatavasti antakse tehingu sooritamisel tagasi 5x1 egiptuse naela. Sel aastal neid tegelasi ei märganud. Aga taksode ja muude kokkulepitud hinnast mitte kinnipidajate puhul aitab alati paras raha, kuri nägu või araabia keeles öeldud lause "elan siin" või ka telefoni haaramine öeldes helistan turismipolitseisse. Olen veendunud, et juhtub alati see, mida kardad. Seega keskendugem headele asjadele/inimestele/nähtustele. Päikest!
müntidega on siiski nii et neid ei saaa ju välismaal vahetada. ärge andke tippi müntides.
Mexikanas 3 aastat tagasi sai kohvripoisiga diili tehtud. Keegi eestlastest oli 10 krooni jotsi jätnud. Kuuldes et oleme Eestist, kasutas juhust, et raha ära vahetada. 2 USDi oli tema jaoks raha, aga 10 kr lihtsalt kasutu paberilipakas.
@ Terts
Vaata gerlp´i postitust siit: http://trip.ee/node/38301 (2.veebr.2008 20.01) ja kui keegi küsib, kustkohast sa pärit oled, siis vasta: "in Misr" :)
No pole vaja öelda - elan siin. Siis vaatavad sind nagu eriti rumalat, minuti pärast nagunii veenduvad, et sa tegelikult ei ela (põhisõnavara puudub)ja hakkavad veel rohkem peedistama. Kõige kindlam on näiteks teile mittesobiva küsitava summa peale naerma puhkeda ja sõrmega meelekohale koputada. Seepeale sageli muutub onu kurvaks, lööb pilgu maha ja pobiseb..aa sa elad siin..nojah..maksa siis nagu tavaks. Õiendamine teeb asja hullemaks. Hurghadas näiteks elab ca 15 000 välismaalasest kahvanägu ja keegi ei targuta tänavatel, et kuulge härrased, ma elan siin. Ka ei jaluta kohalik elanik fotoaparaat näpus ega vahi suu ammuli kesktänava poodide vaateaknaid)
Too Terts. Ma elan siin-ana aisha hena, mu pole seda susisevat s-tähte, mis seal peaks olema.
Ei ole iialgi sellist väljendit kuulnud :). Ana masri, habibi! võiks ehk öelda - olen egiptlane, kullake. Vähemalt tekitab elevust, kuigi on ilmselge vale.
Ana arfa - ma tean! Rääli haalass! - liiga, võimatult kallis! jne jne
olulisemad väljendid mul blogis olemas, laadige alla, printige välja, lennukis harjutage :)
Delta, lõunaosariikides küsivad jah - aisha henna? Mispeale kõhurääkija kivinägu vastab - you have a problem? Ja edasi on küsija suu enamasti lukus)