Kuna eelmine teema läks pikaks, siis jätkame seda teemat siin. Vana teema on leitav http://www.trip.ee/node/3795#new
Jutt on väikesest 100km lõigust Porto ja Valenca vahel. Kui vaatad kaarti http://www.jakobus-info.de/unser_weg/camino7.htm ,on seal 3 haru, eriti ahvatleb vasakpoolne rannikul, aga seda ei ole vist aastakümneid/-sadu aktiivselt kasutatud, palju käia mööda sõiduteed ja ise orienteeruda. Tuleks võtta Camino central, head kaardid ka http://www.amigosdelcamino.com/php/upload/GUIA_ESPANOLreduc.pdf Öömajadest pean ikka parimaks http://www.jakobus-info.de/jakobuspilger/96-spain-portugal.htm , tabelis km Santiagoni, päevatee pikkus, asula teenused. Kui kammkarbi märk, siis olemas palverändurite öömaja.
Suured tänud! Üritan selle (vist portugalikeelse) jutu välja printida ja sellest kuidagi aru saada, siis oskan ehk edasi kaasa rääkida.
Olen käinud kaks korda palverännakul, esimest korda 2007 sept Saint Jean Pied de Portist Logrono-ni ning teine kord Põhjatee Santanderist Compostelasse 2008 sept. Isiklikult soovitan Põhjateed - see on maaliliselt kaunis ning rahvast on ikka kordades vähem. Samuti on ööbimiskohti vähem, mistõttu aeglasematel kõndijatel võib aseme leidmisega probleeme tekkida, madrats kulus mitmel korral ära küll. Olen nüüd plaanimas oma kolmandat rännakut läbi Lõuna-Prantsusmaa Le Puy'st SJ Pied de Porti. Kas kellegil on kogemusi?
Hea abiline tõlkimiseks: translate.google.com - siia saad panna copy-paste'ga nt portugali keelse teksti ja lasta see tõlkida nt inglise keelde. Tõlgib kohati kohmakalt, aga sisust saad aru. Lugesin ise nii päris paljusid Santiago del Compostela rajal asunud kohtade kohta:)
Eestlasi caminol 129. http://www.archicompostela.org/Peregrinos/Estadisticas/estadisticas2006.htm#POR%20NACIONALIDAD
Kas keegi ränduritest äkki teab Santiago de Compostelas mõnda internetikohvikut või muud kohta, kus saaks ka printerit kasutada. Tahaksin tagasilennuks Ryanairiga online check-in teha, lendude vahele jääb väga vähe aega.
Palun rääkige rohkem põhjateest! Kas seda on parem alustada Irunist või hoopis mingil põhjusel Bilbaost (kui on aega umbes kuu)? Kas munitsipaalöömajad on sama odavad kui prantsuse teel? Kas telgi tassimine on ka sellel teel mõttetu? Tundub, et Iruni on tänu Ryanairile üsna lihtne ja odav saada näiteks Biarretzi-Londoni kaudu.
Internetikohvikuid tuleb natuke otsida ja siis leiab tavaliselt on ka printer olemas seal; Santiago pole erand. Hispaaniakeelsete riikides on Locutorio sageli interneti punkti kohal. Hispaanias on netikohvikuid märksa hõredamalt kui näiteks Argentiinas, kus olid nad kohati täitsa üksteise kõrval.
Interneti ja printimise kohta pakun, et teavet saab palverändurite infopunktist, kuhu nagunii lähed. Olles näoga katedraali poole, ümber parema nurga. Üle tänava ka maakonna infopunkt. Kuna põhjateelised ei kiirusta vastama, lehitsesin teema esimeses osas toodud aadressidel. Biarritzisse maandudes tundub loogiline alustada Irunist, kus ka rändurite öömaja olemas. Kui maandud aga Bilbao lennuväljal, siis tuleb otsustada, kas tahad 160 km tagasi Iruni minna. Põhjatee viib Bilbaost läbi, seal ka ilus vanalinn. Öömajad üksteisest mitmekümne km kaugusel ja hoopiski mitte kõik ei ole munitsipaalid, osa on erarännukad. Välisfoorumite andmetel, kui oled kokkuhoiurezhiimil, tuleks oma telk võtta, kaaluga kuni 1 kg, telkimiskohti ja varjatud abajaid leidub. Hispaanias ei tohi telki suvalisse kohta panna. Kui rahaga väga kitsas ei ole, hosteleid ikka leidub.
Läbisin Põhjatee eelmise aasta aprillis. Plaanisin alustada Santanderist aga sadas nagu oavarrest ja alustasin hoopis Aviles´i linnakesest. Võin rohkem infot jagada nende kohtade kohta, mille ise läbisin. Kohtasin teel ka kahte Itaallast kes alustasid Irunist, seal algusepoole pidi veidi probleemne olema öömajadega, samuti oli suletud öömaja Gijonis, kus mina plaanisin ööbida. Pidi remont olema või midagi, äkki nüüd on juba valmis. Lendasin EasyJetiga Tallinn - London Stansted - Bilbao. Bilbao lennujaamast bussiga Bilbao bussijaama ja sealt mitte väga kaugel oli Albergue de Juvenil, kus veetsin oma esimese öö. Kui sul on rohkem küsimusi siis anna teada. Minul telki ei olnud ja sain väga hästi hakkama alberguedega.
Plaanin minna august 2009 ja mitte reisibürood kasutades, ikka ise, oma tee ju... Aga veidi infot kuluks lisaks ära küll öömajade kohta ja kas tasuks sõita tagasi San Sebastiani või Iruni. Lendamisest leidsin ka, et Easyjetiga läbi Stanstedi Bilbaosse tuleb kõige soodsam. Kui aga kellegil on häid kaarte või soovitusi või infot öömajade kohta siis küll võtaks meelsasti vastu. Samas kui keegi on veel plaaninud oma rändamist samal ajal siis võime arutada.
Tore, et põhjatee muutub populaarsemaks ka eestlaste hulgas. Kopisin siia alla oma vastuse ühest teisest teemast, ehk annab kellelegi inspiratsiooni. Tegemist on Santanderist alustatud camino muljetega aastast 2007. Ajast ja aastast sõltuvaks kujunes valdavaks paduvihmas ligunemine ; ), mis samas ilmselt mõjus vaimu karastavalt. Põhjatee on nendele, kes rahul üksinda teel olemisega. Tol korral nägin põhimõtteliselt üht inglast kaks korda ja üht itaallast 3 korda. Õhtuti veidi rohkem rahvast. That's it. Aga ilus oli. Elan küll hetkel oma reisimaterjalidest eemal, aga kui miskit kasulikku meelde tuleb, lisan siia. Santanderi alberguet andis veidi otsida, see oli sisekvartalisse nii hästi ära peidetud, et jooksin päkapikuna ümber maja mitu korda.
copy-paste... ilusad kohad -Cantabria rannikul Oijah, ma ei tea, kas küsijal sellest küll veel mingit kasu on, aga järgnevalt minu arust mõned ilusad kohad põhjarannikul (Camino del Norte'lt). Ca 35 km SANTANDERist, mis ka ilus ringi jalutamiseks, läände on SANTILLANA DEL MAR – vinge pisilinnake täis ülikute maju ja äärmiselt sümpaatse ja omapärase kloostriga (kloostriasukad elasid linnakeses ja käisid niiöelda kloostris päeval tööl. Samas ka piinamismuuseum. Kohalik juustukook on väga huvitav. Läheduses ka Altamira koopad kooliõpikutest tuntud piisoneid kujutavate kaljujoonistega. Päris koobastesse sisse ei saa, kõrvale on ehitatud ersatsvariant. Santillana del Marist väljudes on suur kämping. Edasi lääne poole COBRECES – tähtsaim objekt on võimas helesinine nunnaklooster – palveränduritele ööbimine 3eur väravamajas. Ühisest õhtusöögist nunnadega ja suurest külalislahkusest, nagu kirjeldatud teeinfos oli asi küll kaugel. Edasi tuleb COMILLAS – Gaudi fännidele kohustusliku objekti “päevalillemajaga” ja Gaudi endaga selle taga aias istumas, võimsa ülikooli ja omapärase surnuaiaga vana kiriku varemetes, mida üleval müüril valvamas suur ingel. Comillast väljudes hakkavad paistma Picos de Europa mäed kui valged elevandid ja aeg-ajalt vilksatab teisel pool meri. Järgmisena võiks ära märkida SAN VICENTE DE LA BARQUERA – asub jõesuudmes, looduskaitseala. Vanalinn, hingematvad vaated mägedele ja mere. Sealt oleks ilmselt ka parim variant läheneda kas 3päevase jalgsimatkaga üle mägede (mitu teevarianti) või bussiga SANTO TORIBIO kloostrile LIEBANAs, kus püha aasta just lõppes aprillis 2007. Seal kloostris siis puurist, mis kokku pandud risti tükikestest, millel Jeesus rippus. Ise Liebanasse ei jõudnud, aga tulevikuplaanides on kindlalt. Edasi tuleks juba Asturias – seal näiteks Lljanes'i linn ja mitmed rannad, ilusaim nähtutest Playa de la Franca. Ajaliselt soovitaks põhjarannikule minna alates aprilli lõpust, siis peaks olema vähem vihma. Minu süda jäi igal juhul põhjarannikule ja Cantabria/Asturias seljatasid vaatamata kogetud paduvihmadele oma roheluse, valgete mägede ja metsiku merega Navarra/Rioja lõputud viinamarjaväljad. Viimati mainitud kandist soovitaks küll Granoni kirikut, omapärase auraga koht. Ja päris Baskimaal ei saa muidugi üle ega ümber Guggenheimi muuseumist Bilbaos :)
Kaits, Mundicamino on päris hea leht, valid inglise keele ja siis The Way of The North. Seal näitab öömajasid ja teepikkust ja rajaprofiili ja muud infot. Augustis võib kohati päris palju rahvast olla ja ka päris palav. Mind aitas väga ka selline leht nagu http://caminodesantiago.consumer.es/ aga see on hispaania keeles. Seal muidu alberguede kontaktid olemas ja teepikkused ühest külast teise jne. Põhjateel tuli tihti ette seda, et albergue võtme saamiseks tuleb kellelegi helistada või kuskilt läbi minna, et seda tuleks kindlasti tähele panna. Muidu inimesed sõbralikud ja vaated imelised:) Kaarti kahjuks ei ole, mul oli üks saksakeelne raamat, mis oli ühe saksa vanaproua oma, seal oli ka suhteliselt palju infot tee kohta ja ööbimisvõimaluste jne. kohta. Neid raamatuid saab tellida inglise ja saksa keelseid ja muidugi hispaania ja itaalia keelsed on ka, Eesti keeles kahjuks ilmunud ei ole...minuteada. Aga camino raamat on alati abiks. Kui veel küsimusi, siis küsi!
Tere, rändurid!
Plaan sel suvel juulis-augustis kahekesi rännakule minna (n+m). Esimene suurem küsimus, mille ees seisame: milline tee valida. Ootaks igasugust infot ja soovitusi nendelt, kes on läbinud mitu teekonda. Plaanis on läbi käia ca 300 km - natuke alla, natuke peale - nii et just teede viimase osa võrdlused on väga teretulnud! Minu jaoks väga oluline faktor teevalikul oleks ümbritsev loodus ja kultuur. Pole Hispaanias varem käinud ja tahaks võimalikult palju võimalikult ilusaid, põnevaid ja mitmekesiseid vaateid ja paiku näha. Üks eesmärk rännakul on endasse süvenemine ja mõtete korrastamine, sama oluline oleks aga ka nägemise-kogemise pool. Esialgne mulje on jäänud, et Põhjatee on looduslikult kaunim kui Prantsuse tee. Et Prantsuse teed Leonist alustades on maastik kõrbeline ja kuiv, Põhjatee keskelt alustades algaks aga rannikult, kus maastik on maalilisem ja mitmekülgsem. On see nii või on tegemist pigem eelarvamusega? Ja kes on läbinud, mida ütlete Portugali tee koha?
Seda olen lugenud, et Prantsuse tee on suvisel ajal rahvast pungil ja Põhjateel liiklus hõredam. Samuti tean, et Prantsuse tee märgistus on parem. Mida aga veel nende teede võrdlusest teada? Just maastik huvitaks ja see, millise tee äärde jääb rohkem kultuuriliselt ja ajalooliselt vaatamisväärset.
Oleksin igasuguse info eest tänulik:)
Tere, võilill! Täpselt minu küsimus ja rõhuasetus esimest korda minnes! Otsustasin soovituse järgi alustada prantsuse teest arenenuma infrastruktuuri tõttu: kaevud, magamised, söögikohad iga 5-10 km tagant. Praeguseks prantsuse esi- ja lõpposa käidud. Huvitavam nii looduslikult kui inimtegevuselt oli algus: Püreneede ületamine, kaljukotkad, mägijõed, forellipüük, seajaht, viinapuuväljad, kloostri vaba veinikraan, pühapäevaks tänavale tõstetud pikad lauad (vrdl Tallinna Müürivahe t), kus suguvõsa või naabrid koos lõunatasid. Ka suur miinus, mida olin lugenud, aga esimesel aastal põhiliselt era-des ööbides ei kohanud - lutikad. Ärge võtke ühtki voodit, tegemata enne kaht väikest liigutust: vaadake taskulambiga voodi taha seina äärde ja lina alla madratsile (vereplekid, ka seintel). Nüüd eeltöö teinud põhja ja portugali vahel valides. Märgid näitavad, et põhjatee võib looduslikult ilusam, samas füüsiliselt raskem olla, portugali oma kultuuriliselt ja ajalooliselt rikkam. Padron, kuhu jõudis Jakobi surnukeha parvel Ulla jõe vastuvoolus. Verdugo jõe veriseim Napoleoni lahing, tänapäevani panevad kohalikud koertele prantsuse kindralite nimesid. Caldas de Reis kuumaveeallikad. Roomaaegsed sillad ja katedraalid. Porto, portugali kultuuripärl ja muidugi portvein! Sealt ma tänavu alustan, 240 km, võib-olla ka kaasrändurite muljete tõukel viimasel caminol. Samas huvitab ka ennast prantsuse- põhja- portugali võrdlus, tulevaks aastaks ette.