Eelmisest India reisist oli mõõdas täpselt 10 kuud. Mõru maik eelmise reisi lõpust oli lahtunud ja laual olid taaskord India piletid, seekord Bangaloresse. Oli see soov siis keskmist paremaks tegema minna või oli see armastamise-vihkamise teema, millest India puhul tihti räägitakse, ei oska kahjuks õelda. Eelnevatel reisidel Aasiasse oleme alati läbinud mingeid lõike, kas rolleriga vöi mootorrattaga. Nüüd oli plaanis veidi suurem amps, nimelt 40 päevaga oli sihiks teha motikaga tiir peale Lõuna-Indiale.
Motika (Royal Enfield Himalaya) rentisime juba Eestis olles, põrsas kotis stiilis. Leidsin netist otsides sellise platvormi nagu www.rentrip.in - seal rendivad eraisikud oma autosid, rollereid ja mootorrattaid. Hinnad olid ametlike rentidega võrreldes ~40% soodsamad. Ettemaks oli 10% ja ülejäänud summa oli võimalik tasuda kohapeal. Ratas oli suhteliselt suure läbisõiduga aga tehniliselt heas korras.
Marsuut: Bangalorest suundusime idarannikule (Pondicherry), sealt liikusime mõõda rannikut lõunatipuni ja siis läänerannikult üles kuni Goani (Palolem), ning sealt omakorda tagasi Bangaloresse. Kokku ~4000 km, mis hõlmas endas nii häid teid, halbu teid, kruusateid, liivateid, offroadi, vihma, tuult, tolmu ja ka kümneid tuhandeid lamavaid politseinike :).
See oli seni kõige vähema ettevalmistusega reis, kus me käinud oleme. Sellist luksust saab lubada ainult siis, kui sul on aega. Plaanisime lihtsalt kulgeda ja vaadata, mis saatus meie teele ette viskab ja selles võib kindel olla, et Indias reisides juba viskab. Igas peatuspaigas, kuhu sattusime, trükkisime Google'isse "must see near me. Täiesti töötav lahendus vaatamisväärsustega tutvumiseks :)
Olen emotsionaalselt sellest reisist kivis ja ei suuda oma emotsioone veel ilukirjanduslikuks teoseks vormida, seepärast annan mõned praktilised soovitused neile, kes soovivad sarnast reisi ette võtta!
Internet ja SIM-kaart: internetiga SIM-kaardid on saadaval lennujaamades. 28-päeva kehtiva Airteli SIM-i eest küsivad 10 eurot. Piiramatud kohalikud kõned ja SMS-id, internetti 1.5 GB päevas. Võtavad passi andmed, teevad sinust pildi, teenindaja paigaldab sinu telefoni simkaardi ja ongi korras. Teoorias peaks olemas olema ka kohalik aadress ja kontaktnumber, kuid Bangalore lennujaamas ei küsinud seda keegi. Teine võimalus on minna linnas ükskõik millisesse Airteli esindusse ja teha sama kaart nelja euro eest. Meie tegime lennujaamas ühe SIM-kaardi ja kaks linnas Airteli esinduses. Kui küsitakse siiski kohalikku aadressi ja kohalikku kontaktnumbrit siis olge loovad. Kui olete eelnevalt täitnud e-viisa, võite kasutada andmeid, mida sinna sisestasite :).
Telefonid: Telefonist kaardi lugemiseks ostke pigem odav telefon, millest kahju ei ole. See raputamine lenksul peksab kõik telefoni kaamera andurid segaseks ja kui peaks sõidu pealt kinnituses lahti lendama, nagu meil juhtus on nuttu ka vähem. Ise ostsin Marketplacest selleks otstarbeks miskit Cat telefoni, mis õigustas ennast igati. Kindlasti alla tömmata piirkonna offline kaardid, näiteks Maps ME. Leviviga on paljudes kohtades keeruline, eriti mägedes.
Raha: UPI maksed - igal müüjal on oma QR-kood, skännid selle telefoni ja sisestad summa ja ongi asi lahendatud. Selline makseviis on Indias populaarne ja väga mugav. Kannad oma pangaarvelt UPI virtuaalsesse rahakotti ja sealt saad teha makseid müüjatele, laadida Airteli jne. Neid UPI äppe on kümneid, ainuke probleem on see, et neile ei saa teha makseid rahvusvahelistelt kaartidelt. Arvan, et katsetasin kõik need äpid läbi ja lõpuks leidsin sellise äpi nagu "Mony:UPI for tourist and NRIs". Registreerimiseks on vaja kohalikku numbrit, passi ja viisakoopiat. Kogu protsess käib läbi äpi. Peale registreerimist ütlevad, et võtavad ühendust paari päeva jooksul. Minul kinnitati konto ära tunni ajaga. Laed oma pangakontolt sinna mingi summa, raha tuleb keskpanga kursi järgi. Äpp ise võtab ülekande eest väikese teenustasu.
Pangakaart - paljudes kohtades rahvusvaheline kaart ei tööta ja igas kahtlases kohas ei soovita sellega lehvitada ka, sama teema virtuaalkaardiga.
Sularaha - rahavahetuseks guugeldasime rahavahetuspunkte enda lähedal, helistasime ja küsisime kursi ja komisjonitasu kohta. Kolme kõnega võib kokku hoida päris kena summa.
Liikluses on ainult üks reegel - reegleid ei ole. Kui sõidukil pasun ei tööta, oled Indias surnud mees :). Vaatasime, mida teised teevad, kuskile keerates hoidsime tukkide varju. Bussidest ja rekkadest tuleb hoida nii kaugele kui võimalik. Anna teed märkide alt sõidetakse ilma vaatamata välja ja peateel liiklejad teevad alati neile ruumi. Iga manööver on vaja teha sujuvalt ja konkreetselt. Vastassuunas sõitmine on normaalne, tavaliselt tehakse seda vaikselt ja vaoshoitult. Vältida tuleks pimedas sõitmist, vastassuunas sõidavad eranditult kõik täistuledega või siis üldse ilma tuledeta. Teedel on suvaliste kohtade peal magavad politseinikud ja see viskab ratta maast lahti, kui vale kiirusega neist üle sõita. Lisaks on suured augud teekattes, mida on võimatu näha, kui täistuled näos on. Suured putukad lendavad vastu kiivriklaasi moosiks. Silma ei soovita põrnikaga saada, kaks päeva oli üks silm rivist väljas. Kaardil olevasse sõiduaega suhtu austusega. Kui saja kilomeetri läbimiseks näitab kuute sõidutundi siis nii see ka on. Linnades sõitmine on kõige suurem piin, võid tiksuda tunde jalg maas. Kui kohalikud on kuidagi aru saanud, et sa oled turist, kipuvad nad sõidu pealt sinuga juttu rääkima. Suunatuled vilguvad siia sinna, 100% neid usaldada ei saa, sest need on kas sisse unustatud vilkuma või suunad ei tööta üldse. Keeramissoovist antakse teada käeviibetega.
Tehnika - mida vähem on igasuguseid kiivri ja sarvekaameraid, seda rohkem sind usaldatakse ja võetakse omaks. Proovisime tunnetada, kui privaatsesse tsooni me sisse oleme sõitnud, paar korda ikka tunnetasime väikestes külades, et oleme vist inimeste koduhoovi kogemata sattunud. Suures osas oli selles süüdi Google Maps ja mõnel korral reisisellilik uudishimu. Kui vähegi võimalik, kasutage enda isiklikke kiivreid või ostke kohapealt uued. 4000 km vale suurusega kiivriga sõitmine vöib rikkuda kogu reisi.
Majutus - Agoda, Booking, Air BNB. Enamasti tegime järgmise päeva plaanid õhtul ära.
Toit ja jook. -joo igal võimalusel vett, kookost, suhkruroogu,värsket mahla, chai'd... Kui enam ei sõida, siis võib muid jooke ka tarbida :) .Traditsiooniline India hommikusöök on alguses pigem ikka võõras. Kaks riisipudru pätsi, teravad kookose- ja tomatikastmed ning köömnepontsik :). Kui sa teravat toitu ei armasta läheb Indias keeruliseks. Turistikates nagu Goa vähemalt teenindajad noogutavad kui sa mainid neile "no spicy food".
Äpid - Uber on väga mugav, kui ei jõua riksavendadega hindade üle vaielda! Zomato on toidutellimise äpp. Mõlemad äpid toimivad kahjuks ainult suuremates kohtades.
Loodan, et kellelegi on see kokkuvõte abiks. Kui on küsimusi, siis vastan meeleldi!