Makedoonia rahvas on nagu ikka Balkani rahvas - otsekohene ja no bullshit (enamasti). Minu arust täpselt piisavalt sõbralik, mitte selle piirini kus iga jünger tänaval "Hello my friend"'itama tuleks, mis oleks äärmiselt tüütu. Aga nii mõnegi inimesega sai seal pikemalt suheldud/lõunal käidud, ja jutuajamised olid meeldivad :)

Liiklus (kommenteerin bussisõidu kogemuse põhal) - korralikud teed ja linnades väga hulle ummikuid ka polnud tipptundidel. Maanteel aga soovitan kiiruselimiitidest kinni hoida, kuna üsna palju oli liikluspolitseinikke ja oletan, et turiste ja väljamaa numbrimärkidega autoid meeldib neile peenestada küll.

Käisin Albaanias rattaga trippimas kunagi,väga meeldis. Vastu Montenegro piiri on üleval Albaania alpid,theth ümbruses hästi ilus metsa-mägine loodus,rannik on järsk ja enamuses väga wild. Tihti oli rannas ja metsaalustes palju prügi aga inimesed keda kohtasin tee peal tundusid kõik lihtsad ja toredad inimesed, űldsegi mitte pealetükkivad,-uhke ja väärikas rahvus. Kui Sarandast ülesse läksin mööda Kreeka Albaania piiri läheb tee otse Ohridi hästi ilus mägine tee. Päris pikalt sõitsin nii rattaga kui nägin ainult lambaid-kitsi ja karjakuid ja tee ääres paralleelselt lookles päris suur jõgi kus sai ujuda, siis looduslikud therma poolid ja huvitavad linnad,kui vahepeal karjamaal telkisin lammastega koos. Seal tulid karjakud juttu puhuma,need vahvad maa inimesed, üks oli mega uhke, oli just teinud ussi mängus rekordi 300 oli vist,..

Ohrid järve juures on Prespa järv sinna soovitan ka minna see on rohkem metsikum isegi.

,

Tulime eile balkani tripilt.

Albaania-Kreeka piiril ca 30 min, Kreeka-Põhja-Makedoonia piiril ca 30 min. Ei tea kas joppas v mis oli...

Kohalikud rääkisid, et on seisnud ka 6 tundi...

Liiklus päris "huvitav" , aga Napolis oli hullem.

Rahvas sõbralik.