Meie läheme ka veebruaris sinna. Täpsemalt siis 24 veebruar. Hetkel broneerisime endile külaslistemajas toa kuni 26 veebruarini ehk siis mõtlesime kohapeal olla 2 ööd. Kuid vajadusel saame oma viibimist pikendada 3 ööni. Minule isiklikult tundub, et minul seal üle 2 täispika päeva midagi väga teha ei oleks, sest kuna me läheme enne seda Taman Negarasse me tõenäoliselt matkata enam eriti ei soovi. Me planeerime külastada teeistandust, maasikainstandust, kui on mõni lühem matkarada (max 5 km) mis viib mõne ilusa kose juurde siis võiks ka selle järgi proovida :)

Olime novembris Cameron Higlandis 2 päeva. Vaadata, eriti loodushuvilisel, on seal küllaga. Kui viitsimist jagub, siis võib võtta raitlille (Rafflesia) tripi. Meil vedas, õieni oli ainult 1,5 tundi jalutamist, kui nii hästi ei lähe, siis 2-3 tundi. Hommikune päikesetõus Gunung Brichangil, Mossy Forest, rääkimata teeistandustest (meie käisime Boh istanduses), maasikakasvatusest (ei ole maitselt eriti head). Tanah Rata ümbruses on suur hulk matkaradu ka, nendele kahjuks ei jõudnudki. Kui uuesti minna, siis oleks planeerinud 3 päeva kohapeal.

Meie käisime CH-s eelmise aasta jaanuari keskel. Ajaliselt olime planeerinud 2 päeva, kuid meie arvates jäi sellest natuke väheks. Kui maasikate maitse välja arvata, siis nõustume aivar 234-ga:) Mossy Foresti tripp (käisime "TJ Tours" tourina), oli väga huvitav - retke käigus nägime teeistandusi, kõrgeimas võimalikus kõrguses olevat vihmametsa, liblikate parki (liblikate parki muidu ise ei soovita - oleme palju paremaid selliseid parke näinud ja seega jäi meie jaoks lahjaks-väikeseks). Giidid olid väga huvitava jutuga, seletasid nii teeistanduste kui teede tagatausta, vihmametsade iseärasusi jne. Maasikakasvatuses käisime omal käel ja meile oli elamuseks ka sellise istanduse enda nägemine. Maasikate maitse osas meil vist vedas - otsustasime ennast nii smuuti kui vahvlitega premeerida ja jäime väga rahule (ise olen üsna pirts maasikate maitse osas). Mõnus jalutuskäik-elamus on ka cactus valley (peamiselt imestasime jälle massi ja väljapaneku, mitte liikide mitmekesisuse üle; hinna ja nähtava suhe on paigas, kuid aja nappuse korral eelistaks uuesti minnes matkaradadele minna). CH on koht, kus looduse armastajatel tasub aeg maha võtta ning lihtsalt istuda ja nautida seda, mida ümbruses näete! Minnes soovitame kindlasti mõni hea kaart otsida - me üritasime, kuid natuke ebaõnnestunult. Ja ega sealt kohapealtki kõige paremaid kaarte pole võimalik soetada. Nii jäime nt koskede otsimisega hätta - ekseldes jäime ajahätta ja jäid ka lähemad kosed nägemata:(

Tänu kõigile soovituste eest! Otsustasime teie kommentaaride põhjal, et pühendame Cameron Highlandsile kolm päeva. Hetkel ei tea veel, millise transpordiga Kuala Lumpurist sinna sõita. Ega vist peale bussi mingit mõistliku hinnaga head varianti polegi. Või teab äkki keegi midagi soovitada? Ellale: 24. veebruaril oleme meie juba Penangis.

Bussil pole viga midagi. Reas on 2+1 istet, vahed suured. Mägedes läheb sõidutempo muidugi alla, sest teed käänulised. Paar peatust vist oli ka. Ja Penang.... Soovitan külastada Red Gardenit. Võrratud mereannid külma õlle juurde. Kahju ainult et nad õlle hinnaga natuke üle on pingutanud

Aitäh soovituse eest! Usun, et buss on ok. Lihtsalt meil on neid bussiotsi planeeritud seal mitmeid ning ajast hakkab natuke kahju. Kas bussis saab vajadusel kasutada ka Wc-d? Just mõtlesime, kuhu Penangis minna ja kuhu mitte. Arvamused on nii erinevad: ühed leiavad, et Penang on mõttetu räpane linn, teised kiidavad väga. Toit on seal ilmselt üks oluline asi, mida nautida.

Bussis (vähemalt selles millega sõitsin) WC-d ei olnud. Aga nagu juba kirjutasin, tehti 1-2 peatust, mille ajal sai ennast kergendada. Penang on saar, Georgetown on linn Penangi saarel. Georgetownis , nagu ka mujal Malaisias saab nautida erinevate kultuuride kooseksisteerimist. Kilomeetri raadiusesse jäävad mośee, hindu tempel ja kirik. Linna servas Kek Lok Si tempel, mis külastamist väärt. Penang Hill ja kaunid vaated saarele. Ei ütleks,et räpasem kui mujal Aasias. Penangil koos muu kultuuriga põimuvad ka erinevad köögid. Toit on nautimist väärt

George Town ei meeldi kindlasti ilu ja harmoonia otsijatele. Minu meelest on aga väga lahe linn - kultuuride sedapuder, lärmakas ja sassis. Toit on ka kõige koledamates tänavatoidukohtades täiesti super. Milles see fenomen seisneb, ei tea, aga hea ta oli. Ja värske.

Cameron Highlands võib algul tekitada pettumuse, kuna linnakesed seal on suht koledad, aga kui väljuda istandustesse ja mägedesse, siis on väga ilus. Maasikaistandus mingit muljet ei jätnud - maasikate maitse pole eesti maasika omale ligilähedanegi, istandus ise pole ka mingi vaatamisväärsus. Samas teeistandused on ääretult maalilised. Meie turismibüroode reise ei kasutanud - täiesti vabalt sai jalgsimatkaga läbida nii džunglirajad kui ka istandused, vahepeal liinibussi kasutades.

Hea teada. Kui sellisele maale minna, tuleb armastada seda paika sellisena nagu ta on. Me ei ootagi, et meid ootab piinlik korrastatus. Kui me Sri Lanka Colombo ja India New Delhi oleme üle elanud, ei üllata ilmselt ka Gergetown. Cameron Highlandsi maasikaistandusi tõesti mõtleme - kuna aega väga palju pole, on mõni matk ehk hoopis kosutavam. Aitäh veelkord kõigile!

Üks küsimus veel. Kas keegi oskab öelda, kui palju peaks Singapuri ja Malaisiasse sularaha varuma? Või saab enamikes kohtades kaardiga maksta?

Mul on selline kogemus ükskord, et kõik võimalused olid nagu olemas, aga ikkagi minu kaardiga maksta ei saanud. Igaks juhuks võtsime meie sularaha kaasa. Samas mitte palju, kuna poodelda ei plaaninud ja toit, transport on kohapeal odav.

Kui tahta kohalikke toite nautida, siis peab seda tegema kohalike söögikohtades, kus tasuda saab ainult sulas. Raha saab igal pool vahetada. Penangis ma aga küll erilisi toiduelamusi ei saanud kui vast välja arvata hiinalinna juures rannas olev merandide ja muu toidu turg. Ühinen ka nende arvamusega kes leiavad, et Penang ei ole midagi erilist vähemalt nüüd enam mitte. Tavaline suurlinn, kus mõnes piirkonnas räämas majade vahel mõni suhteliselt uhke hiina tempel või hiinapärane maja. Kek Lok Si muidugi on vaatamisväärsus omaette. Melaka on sailitanud rohkem omapära ilusa hiinalinnaga ja linna külastades oleks hea kui laupäev sisse jääb mil Walker Sreetil on ööturg.

meie võtsime sularaha natuke kaasa aga suuremates asulates on ATM-d olemas, summa pluss 1%. Meie kasutasime seda varianti, ei kujutanud ette, et 5 nädala raha kaasas tassime. Kaardiga saab ka väga paljudes kohtades maksta. Penangi sööki ma ei oska küll taevani kiita, käies veel KL ja Pangkoril ning Borneol, siis viimases olid meie parimad söögid. Kõige parem toiduelamus oli Pangkoril Tiger Rocki majutuses, kus kohalik valmistas ainult ettetellimisel jõulu õhtusöögi. Meie armastame kooke ja neid osatakse kogu malaisias hästi teha. Toidumürgitust ei saanud mitte kusagil ja kõht ei andnud kellegil, isegi lastel, kordagi tunda, et toit oleks paha.

Minu meelest on Georg Town kordades puhtam kui New Delhi:)

Aitäh kõigile! Oleme väga elevil- järgmisel nädalal juba teele!

Cameron Highlands on väga ilus piirkond, linnake linnakese otsas (kuigi linnad ise pole midagi erilist, samas loodus on ümber imeline), kõik ka ühistranspordiga ligipääsetavad, aga eriti mugav kui kellelgi on tsikliload, siis sealt ratas laenutada ja omapäi ringi sõita. Ümbruskonnas on väga palju matkaradasid ja vaated, mis neilt avanevad, on täiesti lummavad. Valida on väga lihtsatest ja lühikestest päris ehedate matkaradadeni välja (kuigi ka need viimased ei ole kuigi keeruliselt läbitavad, lihtsalt võiks kanda vastavaid saapaid).

Põhiline linnake, kus on enamik hotelle, on Tanah Rata. Seal asub ka mitu toidupoodi, pangaautomaat, turg ja söögikohad. Ja algab enamik matkaradu. Kindlasti proovi sealsete puuviljaäride tükeldatud vilju, väga maitsvad ja mugav süüa.

Millega arvestada - erinevalt ülejäänud Malaisiast on Cameron Highlands jahe. Üle 23 kraadi naljalt temperatuur ei tõuse, õhtul on kindlasti vaja kampsun selga panna. Kohapeal riiete ostmine ilmselt kõne alla ei tule, müügil on ebakvaliteetne ja kallis turukaup.

Mossy Foresti osas olen nõus, teekond sinna on lihtsalt imeline, maaliliselt mägiteelt avanevad iga meetri tagant uued vägevad vaated, fotoka aukud tuleb enne minekut kindlasti täis laadida. Viimane pool tõusust on juba tavaline metsatee. Mossy Forest ise on pilvedesse mattunud mäe otsas olev mets, kust saab üle laudadest ehitatud tee läbi kõndida nagu valge turist. On ka ilus, aga neile vaadetele, mis poolel teel avanesid, jääb ikka alla.

Maasikakasvatusi seal tõesti on ja seal pakutavad pannkoogid maitsevad hästi, aga ärge lootke sealseid maasikaidd kastitäite kaupa süüa, sest nii odavad need ikka ei ole. Tasub külastada ka liblikafarmi, kus on ka muidu elukaid vaatamiseks välja pandud, näiteks kilpkonnad, sisalikud, putukad jne. Liblikad lendavad lahtiselt võrguga kaetud majas, neid on nii palju ja nad on väga suured, et elamuse pakub kindlasti.

Taman Negara mulle nii sügavat muljet ei jätnud. Mets on seal küll hiiglaslik, aga samas ei midagi erilist. Kuigi reklaampiltidel võib näha tiigreid ja muid imeelukaid, siis reaalsuses on nende kohtamine seal suhteliselt välistatud, sest kui neil on elamiseks nii hiiglaslik maa-ala, pole ilmselt turistiraja äärde tulemine see, mida nad hirmsasti teha tahaks. Alkoholi (peale üksikutes kohtades müüdava õlle) müügil ei ole, samuti ei leia sealt puuvilju. Ainus, mis mulle tõesti meeldis, olid kõrgele puu otsa ehitatud rippsillad (Canopy Walk), aga muus osas vaimustust ei tekkinud ja kuna teekond sinna (ja sealt ära) on pikk ja tüütu, jätaksin selle koha järgmisel korral vahele ja oleksin selle võrra kauem Cameron Highlandsis.