Kuigi vastus hiljaks jäänud, siis järgmistele huvilistele infoks.

Rentisin kaheksaks päevaks auto koos juhiga, kuna see on seal kõige loogilisem valik, kui ise veidi enne lugeda, kuhu on tahtmine minna. Võimalik on ka võtta kohalikke valmistuure, aga oma auto annab liikumisvabadust ning rohkem valikuid.

Sõitsin idapoole, kuna tahtsin kindlasti sukelduda ning selles on olemas üldse kolm kohta - Nosy Be, Sainte Marie ja Toliara. Esimene on kõige turistilikum koht, aga ajagraafikut arvestades jäi kaugeks, lendudega ei saa aga enne ja pärast sukeldust 24h lennata. 

Esimene päev liikusin Andasibe poole, selline 4 tunnine sõit. Kuna hommikul võttis kõik Tanas aega, siis jõudsime suht hilja kohale, leemureid on võimalik pargis üldsielt näha ainult hommikul, seepärast tegin väikese matka Analamasoatra rahvuspargis ning Mantadia jäi järgmiseks päevaks.

Teise päeva hommik möödus rahvuspargis, sinna sõit Antasibest on aeganõudev tee olukorra tõttu, nii 1,5h. Eelmisel õhtul olin juba load ja kohaliku giidi ette ära organiseerinud, et hommikul võimalikul vara saaks liikuma. Arvestus oli, et hiljemalt kella kahest saaks edasi liikuma. Pargis tegin kaks erinevat matkarada, ilma kohaliku giidita minna ei lasta ning rajad on täpselt paika pandud. Neist üks oli kinni, kolme sai teha. Vastavalt sellele, milliseid radasid kasutad, pead ka load orgamiseerima ning giidile maksma.

Peale lõunat liikusin edasi Manambatosse, neljatunnine sõit Antasibest, sealt paadiga Palmarium Reserve. Sinna saabki vaid paadiga, läbi telefoni sai aeg kokku lepitud, et paat oleks juba ootel, viidi pimedas otse ühele väikesele saarele aiasid vaatama ning siis juba ööbimiskohta.

Kolmanda päeva hommikul sai Palmariumis väike tuur tehtud. Sinna on kohale toodud erinevaid leemureid, keda on lihtne näha, ka kõige suuremat Indrit. See on vihmametsasid arvestades küll veidi petmine, aga näitab lühikese palju erinevaid liike. Tegemist ei ole siiski mingi loomaaiaga, vaid eraomanduses oleva 50ha suuruse pargiga. 

Please lõunat sõitsin paadiga tagasi ning edasi Toamasinasse, kus ööbisin.

Auto oli algusest peale probleeme tekitanud ning siin ütles see lõplikult üles ehk siis järgmise päeva hommikul sõitsin Taxi-Broussega Toamasinast Soanierana-Ivongosse, kust läks paat Sainte Mariele. Bussi jaoks pidi nende kontoris juba kl 4 hommikul olema, tee Soanierana-Ivongosse pole küll pikk, aga väga kehv, 5h sõitu. Paat läks kl 11 ning arvestada tuleb, et see on ilmastikust väga sõltuv. Samuti tuleb see varem kinni panna, kuna paadid on täis ning lisakohti sinna ei müüda, paadifirmasid on erinevaid, kes seal sõidavad. Sõit ise võib suht ebameeldiv olla, meil oli ilm piiri peal, mistõttu olid kõik aknad kinni, õhk ei liikunud ning väga palju oli merehaigeid ümberringi, sõit kestab 1-2 tundi.

Sainte Marie saarel oli mul juba ette helistatud ning sain peale lõunat esimese sukelduse teha ning järgmine päev kolm veel. 

Kuues päev oli planeeritud tagasisõit, kl 4 hommikul oli paat tagasi Soanierana-Ivongosse (tegelikult sõitis kl 5), kuhu ma ka parandatud auto koos juhiga vastu sain, et ei peaks kohalikku bussi kasutama. Edasi oli pikk sõidupäev Antasibesse, kus sai ööbimine võetud.

Seitsmes päev sõitsime Tanasse, veetsime mõned tunnid seal ja edasi Ampefysse, Itasy järve äärde. Seal sai veedetud terve järgmine päev, Lily kose juures käidud, kus paljud ei tea, et väikese matka kaugusel saab näha ka teist koske ning teekond sinna ise on huvitav ning inimestest tühi. Kohalikke giide on ennast seal palju pakkumas, kuid seal pole see vajalik.

Andranomandroatra geisrid just suur muljet ei jätnud, kuid tasub ikka ära käia. Itasy järvel saab teha paadisõite, lähedal saab tahtmise puhul ka näiteks langevarjuhüpet teha. Kaheksanda päeva õhtuks olime tagasi Tanas, kus otse lennujaama läksin.

See oli juba ette teada, et antud ajagraafikuga tuleb väga tihe reis ning enamustele sama marsuut võiks olla planeeritud mõni päev pikemana, kuid mulle selline aktiivne liikumine sobib.

Rendifirma valikul peab tegema päris head taustauuringut. Mina kasutasin sellise firma, nagu Lonely Dream Tours Madagascar teenuseid ning ei saa seda mitte kellelegi soovitada. Omaniku suhtumine klienti on väga kehv, päevade eest, mis auto oli paranduses ning sõita ei saanud, tagasi ei makstud, kuigi sai päris tugevalt nõutud. Teatud hetkedel polnud autol pimedas sõites tulesid, näitasin taskulambiga juhile teed, siis ei töötanud kojamehed vihmas ning viimastel päevadel kadusid armatuurlaualt kõik tuled ja auto ei käivitunud peale mitmeid peatuseid. Teisest päevast alates sõitis meiega kaasa firma mehaanik, kes polnud vist juba enne meiega ühinemist nädal aega ennast pesnud ning kuigi ta alguses pidi jääma päevaks, et auto ära parandada, sõitis ta meiega 5 päeva kaasa, kuniks ma ta lihtsalt autost välja tõstsin. Firma ei tahtnud kulutada raha, et teda bussiga tagasi viia ning käskis juhil ta peale võtta vaatamata sellele, et ma keeldusin. Rendifirma valik sai tehtnud, kuna reis ise oli planeeritud väga viimasel hetkel ning ei olnud aega eeltööga pikemalt tegeleda.

Ainuke asi, mis jäi veidi kripeldama, oli see, et Baobaode alleed ei näinud, see oleks vajanud kolme lisapäeva, millest kaks oleks olnud ainult puhas sõitmine hommikust õhtuni Morondavasse ja tagasi (enamus teeb pigem kaks päeva sinna ja kaks tagasi, et sõiduga hulluks ei läheks). Sinnapoole minnes tasub ka Tsingy de Bemaraha rahvuspargis ära käia.

Siselende on hetkel vähe ja need on üldiselt suht kallid. Mitme inimese puhul on võimalik organiseerida eralende, mis teatud juhtudel võivad odavamaks osutuda, kui liinilennud.

Loodan, et see eeltoodu annab huvilistele mõne idee, mida Madagaskaril teha.