Käesolevat teemat sundis algatama kasutaja "kallasrada" postitus 01.02. ja sellele järgnenud vastukaja. Teema ise on siin http://trip.ee/node/4728
Ilmselt on "kallasrada" üks pahane maaomanik kes leiab endale kuuluvalt maatükilt Emajõe ääres vahetevahel soovimata külalisi. Kindlasti on osaliselt tema pahurus ka õige sest matkajal ja "matkajal" on vahe sees. Keda ei ärritaks kui ülbed džiibivennad sõidaksid läbi minu maa oma masinatega otsapidi jõkke skuutrit maha laadima või siis, kui mätas juba kuiv tuleksid Tartu "üliõpilased" suvila akna taha "sessiks valmistuma" :) Aga see on loomulikult medali üks pool.
Teine pool on see et valdav enamus igasugu matkaradade kasutajaid on kultuursed, loodust ja omanikku austavad inimesed kelledel pole mingeid kurje kavatsusi ning kes sageli ei et nad eramaale sattunud on.
Kuna kevadine matkahooaeg pole enam mägede taga siis siit ka paar teemakohast küsimust.
Kui seda teemat loevad maaomanikud siis tunneks huvi kui suur probleem on teie maal igasugu ringituiajad ning kuidas suhtlete nendega? Mida olete teinud et selliseid isikuid vajadusel enda maadelt eemale hoida.
Kui seda teemat loevad "ringituijajad" siis küsiks jälle kas on tulnud ette konflikte kurjade maaomanikega ja kuidas olete selle vastasseisu lahendanud?
Ning kui seda postitust loevad mõned targad juristid siis võiks nad lihtsas keeles selgitada maaomaniku ja maakasutaja (see pole vist päris õige sõna) õiguseid ja kohustusi.
Omast kogemusest võin rääkida et oma hobi, pildistamise tõttu olen vahetevahel tahtmatult või tahtlikult sattunud eramaadele. Kord juhtusin ühe vana mõisa hoovi ning see ei meeldinud sugugi katust parandavatele hoone tõenäolistele omanikele. Minu vabandamise ja pildistamisloa küsimise peale üritasid nad mulle hoovis magavat saksa lambakoera kallale ässitada. Nende õnnetuseks ja minu õnneks ei jaganud koer nende pahurust ning keeldus kategooriliselt mulle säärde kargamast. Et ka katuseparandajad ei viitsinud alla ronida tegin ma nende sõimu kuulates siiski pildid ära ja tulin tulema. See on ka ainuke kord kus olen maaomanikega konflikti sattunud. Küll aga on lahtiselt ringi jooksvad külakoerad minu meelest palju suurem probleem. Nende tõttu on mitmeid kordi pulss kiiremini lööma hakanud. Õnneks aga saan ma nendega väga hästi läbi :)
Maaomanikuna ei oska paraku sõna sekka öelda.
Vastasseisu probleemid esinevad siis, kui krunt on ostetud kohta, mis on väljakujunenud puhkealadeks, traditsioonilisteks külastatavateks kohtadeks.
Paljud probleemid tulevad puudulikust planeeringust eelkõige valglinnastumise kontekstis.
Juriidilise poole pealt on nii, et tähistatud eramaal võib olla omaniku loal. See tähendab, et üldreeglina võib tõesti iga maaomanik öelda, et ära oma jalga siia tõsta. Erandiks on kallasrada. Kallasrajaga on aga see konks, et seadus tagab rajale ligipääsu küll vee poolt, aga mitte maa poolt :) Ise olen kallasraja õigust jõe ääres telkimiseks kasutanud, aga maaomanikku pole kohanud, seega ei tea öelda, milline reaktsioon oleks "ülbe telkijaga" kohtudes järgnenud. Põhimõtteliselt peab ligi pääsema ka muinsuskaitse- ja looduskaitseobjektidele, aga seda ka mitte 24h, vaid omanikuga kokkuleppel. Tähistamata eramaal võib viibida päikesetõusust päikeseloojanguni. See tähendab, et päikese kadudes pead teadma, kus asud, ja kobima riigimaale.
Seda me juba lugesime kuskilt ;) Aga palun põhjendage ka milles probleem on. Mis teid vihastab?
https://www.riigiteataja.ee/akt/128022011001
- Omanik ei või keelata eratee ega raja kasutamist jalgsi, jalgrattaga ega muul sellesarnasel viisil liikumiseks, kui kasutus põhineb väljakujunenud taval ega ole talle koormav. Eratee või raja kasutamise liigset koormavust eeldatakse õuemaal asuva eratee või raja korral, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Ehk raja kasutamise seisukohalt pole vahet kas see asub veekogu kaldal või mitte.
Mõiste kallasrada ei tähenda raja olemasolu.
§ 38. Kallasrada (1) Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks.
Konkreetse asukoha probleemid on:
- See on Tartu linna piirkonna traditsiooniline puhkeala (kalastamine + linnalähedane matkamine)
- valglinnastumine on ära lõikanud nõukogudeaegsed juurdepääsud jõele ja juurdepääsudeks kasutatakse muid kohti (puudutab eelkõige autoga kalastajaid)
- krunti ostes ei suhtuta tõsiselt asukoha negatiivsetesse asjaoludesse (puhkajad, üleujutuse oht,jms), vaid visuaalsed asjaolud (vaade jõele, jõe lähedus) on ostmisel määravaks
- valglinnastumine on piirkonda juurde toonud inimesi, kes kasutavad seda ala puhkealana
- ebakultuursete inimeste olemasolu
Paljude probleemid saavad alguse puudulikust planeerimisest. Kuid see on KOV viga.
Mind hakkab see Jäneserada kohe huvitama aga kuna ma olen rohkem veematkaja ja kalamees, siis eks ma katsun selle jõe poolelt kunagi üle vaadata.
Kuna kasutaja Kallasrada tegi suvalistesse teemadesse (alates Ryanairi teemast lõpetades Assooridega) umbes 15 samasugust postitust, siis olin ma sunnitud ta bännima.
Siin oleks tal olnud täpselt õige koht ja hea võimalus oma seisukohti lähemalt tutvustada. Kui ta oleks seda sõbralikult teinud oleks need kindlasti ka kohale jõudnud. Aga niimoodi paraku oma mõtetele toetajaid ei leia :(