Olime ostnud Turkish Airlines kodulehelt endale Tallinn- Istanbul- Mumbai edasi tagasi lennupiletid. Pileteid ostes tegi veidi ettevaatlikuks, et Istanbul – Mumbai ja Mumbai – Istanbul lendu opereerib India lennufirma Indigo. Tallinn- Istanbul- Mumbai sujus ilusasti graafikus ja tõrkeid ei olnud. Tagasilend aga kujunes iga reisiselli õudusunenäoks.
07.03 hommikul 03.00 jõudsime Mumbai lennujaama, et teha check in 06.40 väljuvale Indigo lennule Mumbai - Istanbul (6E17). Esimene info, et lend on edasi lükatud, saime teada pardakaartidelt, kuhu oli märgitud uueks väljumisajaks 10.50. Infot sellest, et lend hilineb, ei ole me saanud meilie ega sõnumina telefoni, isegi check ini teostanud Indigo töötaja ei maininud seda meile. See, et Aasias reisides lennud hilinevad, ei ole küll mingi suur uudis ja me ei lasknud ennast esialgu sellest häirida.Tegime turvakontrolli ja immigrationi ja hakkasime liikuma väravasse, kust oleks pidanud lend väljuma. Vaadates infotahvlit oli lend jälle edasi lükatud, uus väljumisaeg 11.40. Väravas oli ca 300 inimest, kes ootasid väljumist samale lennule. Teiste reisijatega rääkides, selgus, et lennu hilinemisest ei teavitatud kedagi . Mingit infot, miks lend hilineb, me Indigo töötajatelt ei saanud. Kui palusime vett, siis keerati meile lihtsalt selg. Reisijad olid stressis, kuna paljud ei jöudnud enam oma jätkulendudele. Palusime vett ja süüa, Indigo töötajad ütlesid, et saavad pakkuda kümnele inimesele lounge´i... Asi kiskus ikka väga inetuks. Ma ei teadnudki, et hindud nii kurjaks ja agressiivseks vöivad minna. Vahepeal oli jälle lendu edasi lükatud, seekord oli uueks väljumisajaks 14.40. Inimesed nõudsid vastuseid, paluti süüa ja juua. Lõpuks paluti järgneda Indigo töötajale. 300 inimest liikusid järgi ühele Indigo töötajale, kes pm jooksis rahvamassi ees. Reisijate seas oli vanureid ja väikeste lastega peresid, kes pm raputati maha. Peale 20min käimist jöudsime esimese lounge´ni ja võtsime seal järjekorda. Kogu see inimmass segas lennujaama loomulikku toimimist. Peale 30 min ootamist võeti esimesel kümnel inimesel pardakaardid ja nemad pääsesid loungei.Öeldi, et sinna rohkem ei mahu. Ootasime veel 20 min. Siis tuli Indigo töötaja ja palus meil jälle endale järgneda. Kogu see inimmass hakkas jälle liikuma. Liikusime järgmise loungeini, kus hakkasime jälle järjekorras ootama. Arvan, et selle käimisega rahustati lihtsalt reisijaid. Prooviti näidata, et midagi toimub. Peale poolt tundi ootamist loungei järjekorras tuli Indigo töötaja ja ütles, et nüüd läheme hotelli. Hotelli said minna ainult need, kellel oli kehtiv India viisa. Ülejäänud jäid lihtsalt lennujaama vegeteerima. Korjati kokku pardakaardid ja passid, et tühistada meie Indiast lahkumise templid. 10.45 alustati selle protsessiga. Bussini, mis meid hotelli viis jöudsime 13.10. See oli esimene kord, kui Indigo töötajad jagasid igale inimesele 200ml veepudeli. Olime olnud selle hetkeni lennujaamas juba 10 tundi.Viimased tunnid nendest veetsime alal, kus puudusid igasugused müügikohad. Inimestel oli vaja vahepeal võtta tablette. Lapsed nutsid, inimesed hakkasid murduma. Indigo töötajad ignoreerisid köiki küsimusi, vötsid taskust telefoni ja teeslkesid, et räägivad telefoniga. Kõik reisijad trügisid meeletult, null organiseerimist Indigo töötajate poolt. Kui midagi üldse räägitakse siis ainult hindi keeles ja kuulevad ainult need, kes on töötaja lähedal, ülejäänud rahvamass on teadmatuses.
13.35 jöudsime hotelli kus check in´i järjekorras oli umbes 200 inimest. 15.35 saime toa vötme. Null infot oli mis edasi juhtuma hakkab. Siin hotellis sai esimest korda süüa. Viimasest toidukorrast oli meil mõõdunud 20 tundi. Me saime magada tunni ja siis helistas hotelli töötaja ja palus meil teha hotellist check out. Saime süüa, 19.25 läksime bussi peale, mis viis meid tagasi lennujaama. Indigo töötajad ütlesid, et lend väljub täna kindlasti. Bussile tuli vastu Indigo töötaja, kes viis meid lennujaama sisenevasse väravasse. Seal hakkas järgmine kaos. Väravas oli ca 200 meie lennu reisijat, kes takistasid lennujaama tavapärast tööd. Oli üks Indigo töötaja, kellel oli käes 200 pardakaarti ja hakkas lihtsalt vaikse häälega nimesid hüüdma, et jagada välja uued pardakaardid. Pooli nimesid ei suutnud ta välja hääldada, kuna tegemist oli väga rahvusvahelise seltskonnaga. Poole tunniga jagati uued pardakaardid umbes kümnele inimesele. Lõpuks saadi aru, et see süsteem ei tööta. Kõrgema ohvitseri loaga lasti meid lennujaama sisse ja me võtsime jälle ennast järjekorda. Tegime jälle check in´i ja saime uued pardakaardid, millele oli märgitud uus boarding time 21.40 . Uuesti turvakontroll, piirikontroll. Läksime väravasse lendu ootama. Inimesed olid magamata, köikide plaanid olid segi paisatud ,sest keegi ei jöudnud enam oma jätkulendudele , kaasaarvatud meie. Ühe reisija sõber oli lennujaamas tööl ja temalt saime teada, et meie lennukit remonditakse Istanbulis hommikust saati, ehk kõik need lennu edasilükkamised oli üks suur vale. Kordus vana muster, mitmed korrad lükati lendu edasi ja 08.03 kl 02.50 tuli teade, et lend on tühistatud. Inimesed läksid Indigo töötajatele kätega kallale. Eriüksus toodi kohale olukorda lahendama. Olime olnud jälle 8 tundi lennujaamas. Ei ole pakutud vett ega süüa. Täielik kaos, inimesed minestavad, sülelapsed koos emadega magavad külma põranda peal,vanurid kukkusid ratastoolidest pörandale üleväsimuse tõttu. Mitmed inimesed olid broneerinud uued jätkulennud, lubaduste peale, et lend väljub. Lennu plaanipärasest väljumisest kuni tühistamiseni oli läinud 20 tundi.
Kästakse jälle järgneda Indigo töötajale, täielik infosulg. Jälle tühistati meie Indiast väljumine, jälle uus riiki sisenemine. Saime kätte oma checkitud pagasi. Indigo töötajaid pole kuskil. Ühe kaaskannataja käest saime teada, et pakutakse mingeid vöimalusi, mida teha edasi. Leidsime löpuks Indigo töötaja, kes andis prinditud paberi vöimalustega, mida teha edasi. Valisime vöimaluse nr. 1, lubadusega, et uus lend läheb 08.03 kl 17.30. Andsime oma otsusest teada Indigo töötajale,kes korjas meie passid ja käskis pagasi panna kuskile hunnikusse. Saime passid tagasi ja küsisime, mis edasi saab (08.03 kl: 04.00). Indigo töötaja palus meil väljuda lennujaamast, seal pidi ootama meid järgmine töötaja, kes korraldab transpordi hotelli. Väljusime lennujaamast aga kahjuks ei oodanud seal ühtegi Indigo töötajat. Lennujaama meid enam tagasi ei lastud ja turvatöötaja ei suutnud leida ühtegi Indigo töötajat. Seisime lihtsalt lennujaama ees täielikus teadmatuses, magamata, psühholoogiliselt täiesti rivist väljas. Käisime risti põiki kogu lennujaama ala läbi. Löpuks leidsime Indigo piletikassa, seal ei teatud asjast midagi. Õnneks oli eemalt jälginud neid sündmusi üks taksojuht, kes andis meile suuna kätte, kust korjatakse inimesi bussi peale. Mõned inimesed veel ootavad bussi, mis viib hotelli. Buss saab täis ja me peale ei mahu. Indigo töötajad, ütlesid, et peame ootama kuni buss tagasi tuleb, kell oli praeguseks 05.45 ja meid oli seal 3 reisijat. Palume vötta takso, et meid viidaks hotelli, kuna tõesti ei jõua enam olla ja kuskil taaskord istuda ei ole.Meid ignoreeritakse. Vee küsimise peale keeratakse selg. Moskiitod hammustasid, kõht oli tühi, vaimselt ja füüsiliselt täiesti tasakaalust väljas, ninast verd jookseb. Pakkusime vöimaluse, et maksame ise takso kinni, selle peale naersid meile Indigo töötajad näkku ja ütlesid, et siis peate maksma ka hotelli eest. 07.35 jõuab buss tagasi lennujaama, kus on ka mõned reisijad, kes on sealt hotellist tagasi tulnud, kuna tingimused olid õudsed. Rotid ja prussakad jooksevad ringi. Konditsioneer ei tööta, linad on räpased. Nõudsime tagasi tulnud inimestega uut hotelli. Peale tundi vaidlust pakuti meile uut hotelli aga öeldi et peate veel 2 tundi ootama, sest neil ei ole sinna transporti. Lõpuks palusime ennast viia lihtsalt esimesse kohta, kus on võimalik magada. Meid viidi siiski sinna räpasesse hotelli. 08.30 saime toa, mis vastas täpselt eelpool mainitud kirjeldustele, lisaks ei olnud seal joogivett, käterätikuid ega wc paberit. Magasime 2h ja otsustasime hotellist lahkuda. Voodilutikad olid meid veriseks närinud. Tegime check out ja hotelli lobbis istus veel inimesi, kes oli meie lennult. Meie üllatuseks ol osadele inimestele oli teada antud, et varsti tuleb buss ja viib meid lennujaama. Buss tuli alles 15.00 seni istusime ja ootasime hotelli toidukohas. Helistasime ka korduvalt Turkish Airline klienditoele, sealt öeldi, et nemad ei näe andmebaasist lennu tühistamist ja ei saa meid kuidagi aidata. Paluti teha feedback, millele vastavad seitsme päeva jooksul. 15.30 jõuame lennujaama. Bussijuht ei tea, kuhu ta meid täpselt viima peab. Info tuleb reisijatelt, kes omavahel suhtlevad. Oleme jälle lennujaama sissepääsu ees, kõik on jälle järjekorras. Tuleb Indigo töötaja paberitega, kus on kõikide reisijate nimed ja nende nimede taga numbrid. Iga reisija peab nimekirjast otsima oma nime, jätma meelde numbri ja selle ütlema turvatöötajale, kes omakorda otsib selle oma nimekirjast üles. Selle alusel saime lennujaama sisse. Nüüd uuesti check in´i, inimesed trügivad meeletult, sest kõik kardavad lennult maha jääda. See on esimene kord, kus on pandud check in´i counteri kõrvale veepudelid. Korjame jälle kuskilt hunnikust oma check in pagasi ja jälle järjekorda. Midagi ei toimu. Praeguseks on lubadus, et Istanbuli läheb 2 väiksemat lennukit kell 17.30 ja 18.00, vahemaandumisega lennuki tankimiseks. Lubati, et kedagi maha ei jäeta. Meeletu aeg check in´is. Oli selge, et see lend 17.30 ei välju. Lõpuks saime uued pardakaardid, kolmas turvakontroll, kolmas piirikontroll. Kuna piiril meie lendu ei tuvastatud, seiskas see kogu piiriületuse. Ootasime jälle 15min... Uued lennud olid vahepeal edasi lükatud. Kaks korda lükati veel lendu edasi. Kõik reisijad olid apaatsed ja vaimselt tasakaalust väljas. Üks reisija ei jõudnud oma isa matustele, kaks meremeest kaotasid oma töö, kuna ei jõudnud Istanbulist väljuvale laevale, noorpaar tuli Euroopasse nädalaks mesinädalaid veetma, millest 3 päeva on veedetud lennujaamas ja mitmed teised väga kurvad lood. Lõpuks on 08.03 kl: 22.30 esimesele Istanbuli väljuvale lennule boarding. 23. 15 töuseme õhku. Esimene vabandus juhtunu pärast tuleb piloodilt. 09.03 kl:05.30 jõuame Istanbuli. Edasi tegelevad meiega Turkish Airline töötajad, kes koheselt korjavad 200 reisijalt pardakaardid ja hakkavad otsima uusi jätkulende. Kl: 12.00 saime uued pardakaardid Istanbul -Tallinn. Ootasime uusi pileteid viis ja pool tundi. Me olime ühed esimestest, kes said kätte oma uued jätkulennu piletid. Jõudisme Tallinnasse 09.03 kl: 18.00. Check in pagas kadunud.
Meie reis Mumbai – Istanbul – Tallinn võttis aega 60 tundi. Selle aja jooksul magasime 4 tundi. Oleme vaimselt ja füüsiliselt täiesti tasakaalust väljas. Meid on ära söönud voodilutikad ja moskiitod. Indigo töötajad on meid mõnitanud ja alavääristanud. Kõik meie meeldivad mälestused 45 päevasest India reisist on läinud. Minu postituse mõte on see, et kõik vaprad reisisellid väldiksid lennufirmat Indigo, nii rahvusvahelistel kui ka siseliinidel. Arusaamatuks jääb see, kuidas Turkish Airline teeb sellise lennufirmaga koostööd. Hetkel seda postitust kirjutades ( 11.03) ootavad paljud kaasreisijad veel oma jätkulende Istanbulis. Ületasime oma läbielamistega isegi India uudisekünnise : https://www.mid-day.com/mumbai/mumbai-news/article/indigo-bombay-istanbul-flight-passengers-stranded-at-the-airport-over-40-hours-23338979
Ainus, mida oleks ilmselt teisiti teinud, on 5 tundi mingit tasuta pudelit vett või 8 tundi sööki oodanud. Tundub, et oli väga täpselt arvel, mida ja kui hilja viimaks pakuti, ning janus-näljas veedetud tunnid said hoolega kokku loetud.
Saan aru, et jube lennujaam, aga ilmselt 1-2 euroga müüakse vett siiski iga 50 meetri tagant? Süüa saab ehk ka ise osta? Ilmselt on sama lennujaam, kus LoungeKey näitab viit lounge'i. Aasias üldiselt kõik lounged kibelevad ka müüma 25-30 euro eest sissepääsu ükskõik kellele. Ehk on muretum tunne see kulutus endal teha ja eemalt mängu jälgida, kui koos 300 reisijaga tundide kaupa mööda lennujaama kapata ja loota, et mõni tasuta 200 ml vett äkki pudeneb kuskilt koos hoolduskohustuse toidutalongiga.
Mumbai airport hotelle paistab ka olevat posu, ilmselt kohe terminali kõrvalgi.
Turkishiga on mul Istanbulis lend järgmisesse päeva lükatud. Mul on seal Taksimi kandis oma lemmikhotell - ei jäänud ma seal mingit tasuta hotelli ja transporti ootama kuskil lettides ja järjekordades. Niipea, kui järgmise päeva pardakaart käes oli, bukkisin hotelli ja panin taksoga ajama. Jah, maksin ise ja kindlustusega ei viitsinud isegi jamada, aga usun, et olin varem kohal ja just seal, kus ise tahtsin, kui hoolduskohustuse ootajad veel kuskil lennujaama letis konutasid. Lennujaama tagasi tulin ka siis, kui ise tahtsin ehk ca 1,5 tundi enne, keegi ei ajanud 4-5 tundi varem transfeeri peale, nagu tasuta hotellides ilmselt juhtub.
Antud juhul oli muidugi keerulisem juhtum viisatemplite ja muuga - siin oleks ehk olnud keeruline midagi teisiti teha.
Aga minu soovitus on küll, kui vähegi võimalik, ise maksta kõige eest mingit hoolduskohustust ootamata, ja võtta seda pikenenud puhkusena ja võtta olukorrast maksimumi oma raha eest. See "aga oleks ju tasuta saanud lennufirma kulul" sind paar kuud/aastat hiljem ei morjenda nagunii. Ikka etem kui kuskil tiksuda ja lugeda tunde toidutalongi või tasuta transfeerini. Ja isegi kui kõik on ideaalselt korraldatud, on see tasuta majutuse asukoht ikkagi loterii. Parem maksa ise ja ole just seal, kus ise tahad veel üks öö.
Pean tunnistma, et kõike seda lugedes meenus Indiat tutvustav turistislogan - "Incredible India"
Ega vist täpsem ei saagi olla!
Tegelikult meenus ka ühe tuttava kunagine kommentaar - Aafrika oli India kõrval kuki-muki...
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Hindi keeles on üks äge väljend: “Sab Kuch Milega” , mis tõlkes peaks olema "Kõik on võimalik"
Seda kasutatatakse Indias päris tihti.....
Karm kogemus. Olen ka aegade jooksul sattunud erinevatesse olukordadesse, kuid eelnevat lugedes on meil isegi halvematel juhtudel läinud ülihästi või veel paremini.
To improved. Minu lugu ei ole sellest, kes ja kuidas oskab kriisisituatsioonides kiiresti reageerida vaid sellest kuidas lennufirma inimestega käitus. Saladuskatte all võin õelda, et lennujaamades on isegi tasuta joogivee võtukohad. Kõik ajalised terminid ja fikseeritud vee ja toidu kogused on nõude esitamiseks lennufirmale. Isegi Indias on 300 reisija vee ja toiduta jätmine kriminaalkorras karistatav. Lendu lükati edasi kahe tunni kaupa ja peale 20 tundi lend tühistati. Kui korra veel minu lugu loed, saad teada, mis loungedes toimus. Inimestel on erinevad rahalised võimalused, möni kogub lennupiletite jaoks raha aastaid. Inimesed reisivad erinevatel põhjustel, mitte ainult puhkus. Palun mõelda veidi suuremalt. Reisijate seas oli ratastoolis inimesi ja väikelastega peresid. Pidasime solidaarseks jääda ülejäänud 300 reisijaga, Tänu ühisele survele vöitlesime välja kaks tšarterlendu Istanbuli järgmiseks päevaks.
Kindlasti oli karm olukord ja aitäh kirjeldamast. Lendasin ise Turkishiga IndiGo lennukil jõulude ajal üle Istanbuli New Delhisse ja tagasi. Jah, IndiGo soetas aasta eest kaks B777 lennukit, milledest üks lendab IST-BOM ning teine IST-DEL liinil. Muid pikaotsalennukeid neil ei ole, mis tähendab et kui lennukil on tehniline rike, siis hilineb ka jätkulend (või jääb üldse ära). Ehk siis enne BOM/DEL lennujaama minekut tasub Flightradarist vaadata, kas lend on üldse Istanbulist välja tulnud ning hilinemise korral üldse mitte lennujaama minna. Juriidiliselt on kõik korrektne - Indias on tavaks et kui lend hilineb, siis tehakse teatavaks uus väljumisaeg, millega pikeneb ka check-ini aeg, seega lurista lennujaama hotellis rahus margariitasid ja tsekka korra tunnis maili ja Flightradarit et mis toimub.
Ma ühes varasemas India teemas kirjutasin et lendasin aastavahetusel siseliinidel 4x ja alati lend hilines, vahemikus 1-5h, pole vahet milline neist kolmest firmast millega lendasime, aga kui seda teada ja aega planeerida, siis pole hullu.
Turkishi vastutusest. Minu kogemusel on lennufirmade esimene vastus alati selline, mis näeb küll usutavalt tõene välja, ent praktikas üritatakse vastutusest mööda hiilida. Tegelikult ütleb Turkish ise oma kodulehel peenikeses kirjas peatükis Liability of Contracting and Actual Carriers järgmist: If the air carrier actually performing the flight is not the same as the contracting air carrier, the passenger has the right to address a complaint or to make a claim for damages against either. If the name or code of an air carrier is indicated on the ticket, that air carrier is the contracting air carrier. Ehk siis kui TK müüb pileti, aga kulude kokkuhoiuks laseb suvalisel Bungamunga Airlinesil sellel lennata, siis mingit kahjunõuet nad sellega endalt ära suunata ei saa ja ei tohigi. Veelgi enam, TK viitab määruse 261/2004 tõlgendusele et märgrendi (wet lease) puhul pileti väljastaja ei vastuta, ometigi on Euroopa Kohus selgelt öelnud et märgrendi puhul vastutab just pileti väljastaja. Seega tee uus ja mitte nii sõbralik taotlus.
Eeldan et kõigil Indiasse reisjatel on reisikindlustus. Kui ise sellises jamas oleksin, siis ongi suurepärane seda kasutada: nt minu kindlustus ütleb et lennu hilinemisel üle 4h hüvitab kindlustus toidu- ja joogikulud kuni 300 EUR, samuti majutuskulud. Ehk siis mingit mõtet pole 300 teise reisijaga veepudelite pärast võidelda, osta poest-restost mida süda ihaldab ja esita tšekid kindlustusele. Sama hotelliga - võta Bookingust enda soovitud hotell, Novotel/Hilton/Marriott, kõik 5 min kaugusel terminalist ja arve kindlustusele väljamakseks. Kui suudad Turkishilt lisaks vaevatasu välja kaubelda, siis see puhtaks boonuseks.
IndiGo töötajaid pole üldse mõtet taga ajada - kui ostsid pileti Turkishilt, siis suhtlus ainult nendega ja ainuke info mida nendelt vaja teada on et mis kell lennujaamas tagasi peab olema. Kõik. Jah, hilinemine tekitab ebamugavust, aga olen improved kommentaariga samas paadis - võta sellest maksimum, söö-joo-maga hotellis välja ning ainus mure on õigel ajal lennujaamas tagasi olla. See on mu isekas tõlgendus, aga kiitus teemaalgatajale et viitsis hindude ühisrindes osaleda ja asenduslennukid välja kaubelda!
Buldooza, EC261 antud juhtumil ei kehti, sest tegemist pole EL lennufirmadega ja lend ei alanud EList.
Kui keegi viitsib uurida Türgi/India sarnaseid seadusi, siis ehk õnnestub lennufirmadelt midagi kätte saada, aga tõenäolisem on reisikindlustuse kaudu asju ajada.
@smallisland, jah, tean seda, aga kuna Turkishi esindaja lähtus oma vastuses ELi määruse 261/2004 (mitte)kohaldatavusest märgrendi puhul, siis asjakohane on talle siiski meelde tuletada, et selline tõlgendus pole juriidiliselt korrektne.
Ja nendega võib ikka asju ajada. Sain aru et pagas pole tänaseni jõudnud, seega kohaldub nende suhtes Montreali konventsioon, mis näeb ette vedaja (vahet pole kas ELi sisene või väline) vastutuse pagasi hilinemise eest kuni 1288 SDR (1562 EUR), vt peatükk Delay to Baggage.
Esiteks peab sul olema kehtiv India viisa, kui soovid oma "lisapäevi nautima" Indiasse minna. Meie lennul oli 100 inimest, kellel olid transiitviisad või 30 päeva viisa viimane päev. 30 päeva viisaga on sul võimalik riiki siseneda ühe korra. Visa on arrival on võimalik vaid vähestele riikidele. Lendude hilinemisest ei teatatud meilile ega sõnumiga mitte ühelegi reisijale. Ainuke info tuli lennujaama väljuvate lendude tahvlilt. Turkis Airlines`i ja Indigo numbritele helistades öeldi, et kõik lennud väljuvad graafikus ja nemad probleemi ei näe. Lennujaamas Turkish Airlinesi töötajatega rääkides öeldi, et lendu opereerib Indigo ja see ei ole nende asi.
Aga igal juhul annan need soovitused edasi mehele, kes ei jöudnud oma isa matustele. äkki on tal sellest järgmine kord abi.
Meediakajastused antud sündmusest:
Ma ise kahtlustan, et Turkishit paneks ehk edukamalt tegutsema see, kui osa neist 300 inimesest oleks lihtsalt võtnud endale 100-eurosed toad Mumbai lennujaama terminali sees paiknevates hotellides (neid tundub seal olevat mitu), kus saab ilmselt ööbida nii, et riigist lahkuma ei pea, ja edastaksid neid praegu hulgim Turkishile kompenseerimiseks koos tasuliste lounge'i sissepääsudega.
Muidugi on imetlusväärne kogu mäng kaasa teha koos nendega, kellel pole selliseks sammuks rahalisi võimalusi või ehk taipu, aga lõpuks jääb kõlama see, et mäng kestis 60 tundi ning hõlmas voodilutikaid, vaimset tasakaalutust ja nelja magatud tundi.
Paljud neist 300 inimesest oleksid ilmselt valmis asendama selle kogemuse kirjeldusega, kuidas Indigo lend hilines, nii et tuli võtta lennujaama terminalis Radissonis tuba, ja siis hilines see lind koguni nii kaua, et tuli seesama tuba veel teisekski ööpäevaks pikendada. Ja et Turkish nagu väga ei taha maksta seda 200 eurot kinni, aga kui ehk järgmises nõudekirjas linkida EL-i seadustele ja lisada ähmane ähvardus EL-i tarbijakaitseametile, siis mine tea, äkki tuleb raha üle. Ja et üleüldse, kui oleks normaalne reisikindlustus olnud, siis oleks see 200 Radissonis kulutatud eurot juba pangakontol tagasi sealtkaudu. Aga et kuuldavasti neid, kes Indigo hoolitsusele lootma jäid, solgutati 40 tundi kuskil lennujaamas ringi (tõestuseks eelpoolmainitud lingid artiklitele).
Ma arvan, et just ratastoolis ja väikelastega inimesed vajanuks kõige rohkem julgustavat soovitust, et võta see terminali hotell ja jälgi tabloolt, millal lend väljuma hakkab, ära seisa siin oma lastega viiendat tundi Indigo leti ees. Et päriselt, sedasi saab ka, ja küll me kõik üheskoos tegutsedes laseme selle Turkishil kinni maksta (öelgu nende infotelefon mida tahes), saatke pikalt need Indigo teenindajad.
Mõte on hea, kuid teadmata nende eelpoolmainitud reisijate finantsvahendite kasutmisvõimalusi, tuleks eeldada, et kõigil pole isegi reisikindlustust, ega neid vahendeid kohe välja käia, sest on suur šanss, et seda raha keegi sulle kunagi ei pruugi kompenseerida.
Smallisland, saan aru, et lend algas ja lõpes Tallinnas, siis eeldusel, et ei olnud eraldi piletid, peaks kõik EL direktiivid ikkagi kehtima.
Pilet võis olla alguse ja lõpuga Tallinnas. Lende oli kokku rohkem ja antud lend algas Indiast India firmaga. EL-i suunas peab lend olema EL-i firmaga. Muidu õiguseid ei kohaldata. Edasi-tagasi broneeringu täpsustus on neil infolehtedel ka vist alati juures, et ei tekiks väärarvamust.
Turkishil on endal samuti mingi reisijate õiguste dokument . Kunagi sirvisin, kui pidin Istanbulis istuma segastel asjaoludel.
Kuivõrd tookord oli põhjus ilmas (kuigi mulle tundus see ainult/valdavalt Turkishi lende puudutavat), siis ei olnud väga põhjust edasi surkida. Aga võibolla mingitel juhtudel saab neile õigustele tuginedes midagi välja ajada.
Aitäh vahenduse eest, aga ma võin selle mehega ise rääkida - ma ei jõudnud sarnase olukorra tõttu ise kümnekonna aasta eest vanaema matustele, seega tean millest juttu on. Või siis rääkida näiteks mõne Turkishi piloodiga, kes pulmapeolt ära kisti, et asenduslennuga Mumbaisse lõksu jäänuid ära päästa, seda me ju ei näe, aga ei saa välistada.
President Rüütel ütles kunagi targad sõnad et oleme jõudnud ajastusse, mil inimesed lendavad suurtel kiirustel ning hulgakaupa. Selleks lendamiseks kasutatakse tehnikat, mis ei ole 100% murevaba, võib vahel katki minna või on kahtlused et katki läheb. See on osa tänapäevasest kaugreisimisest ning kui see osa ei ole aktsepteeritav, siis ei ole mõtet ka nii kaugele elama/töötama/reisima minna.
Antud olukorra juures tuleb lahus hoida kahte teemat - lennuki rikkiminek ning maapealne klienditeenindus. Jah, maapeal saanuks asju paremini ajada, aga kui lennuk läheb katki, siis võivad 300 reisijat kasvõi terve Mumbai lennujaama pilbasteks peksta, ent lennuk ise ei liigu sellest meetritki edasi. Üleüldse on IndiGo maapealse teeninduse töötajate peal lennuki katkimineku ning uue lennu saabumise teadmatuse tõttu enda välja elamine üsna pointless tegevus. Olen ise olnud detsembrikuus Kiievi lennujaamas, kus lumetormi tõttu lennud hilinesid või jäid ära, kell oli 23 õhtul ning infolaua ees oli ca 30 slaavi ambaali ja fuuriat, kes üksteise võidu nääpsukese infolaua töötaja peale tatti pritsides karjusid. Ta istus seal, pea langetatud, ilmselt nuttis, ja ma ei tihanud temalt küsidagi et kus võiks lost&found office olla, mille asukohta ma temalt tahtnuks küsida. Ning mina ei näinud et ükski lend oleks selle röökimise peale enne lumetormi möödumist õhku tõusnud.
Ka antud juhtumil arvan et Turkishi asenduslendude leidmine ning nende kohalejõudmine oleks ka ilma kangelasliku võitluseta lennujaamas täpselt sama aja võtnud ning lennujaamas tasuta kannatuslaagri püsti löömise asemel oleks rattaid hoopis enam kiirendanud (nagu improved juba märkis) Turkishi teadmine et Mumbais istub Hiltonis 100€ tubades 300 reisijat, kelle iga sealoleku öö neile 30.000 EUR potentsiaalset miinust toodab.
Kehtiva India viisa osas - kui tead et lennukit ei ole ja ei tule (mis Flightradaris hästi näha), siis milleks lennujaama minna ja sellega riskida et viisa invalideeritakse? Jah, ehk kellegil oli viimane päev, aga see peaks elementaarne reisitarkus olema et tagasilendu viimasele kehtivuspäevale mitte jätta. Ning isegi kui passikontrollist oleks läbi mindud, siis nagu ise ka kirjeldasid, on ikkagi võimalik uuesti tagasi hotelli minna. Rääkimata sellest et tavaline India e-viisa on double entry. Veelkord, ma ei välista et osadel reisijatel olid olukorrad kus nad ei saanud lennujaamast välja minna, ent esiteks oli neid kindlasti vähemus (ma ei kujuta ette mis transiitühendus lähtekohast väljaspool Indiat peaks eeldama TK/Indigoga läbi Mumbai lendamist) ning teiseks on Mumbai lennujaamas Niranta hotell, kus saab puhata ilma transiitalast väljumata. Jällegi, kes tahab võib solidaarsusest hindude telklaagris osaleda, aga minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt ei pane see lennukit mitte kuidagi kiiremini väljuma või maapealset teenindust kiiremini ja tõhusamalt toimetama.
Kindlustuse teema on siin foorumis juba lahkamist leidnud ja uuesti üles ei võta. Lihtsalt pole veel näinud veenvat põhjendust, kuidas 700+€ lennupilet jaksatakse teise ilma otsa reisimiseks osta, 10€/kuu maksvat kindlustust aga mitte.