Lapsed 8 ja 10, suvel plaaniks minna autoga Lõuna-Prantsusmaale. Pikaks sõiduks: võtta vabalt, teha piisavalt peatusi, valida ööks-paariks ööbimiseks hotell (kindlad ööpeatused Saksamaal ja Pariisis), autosse kaasa mängud, dvd-mängija vms. Pole isegi varem nii kaugele autoga sõitnud. Kas keegi on nii pika teekonna lastega ette võtnud ja kuidas läks? Tänud!
No muidugi on edelas, aga ega keegi ei räägi, et läheb edelasse, vaid ikka lõunasse. Küsimus on, kui peeneks minna. Meil on siiski neli põhiilmaakart, aga tänud vastuse eest ikka : )
Ma nüüd üritan lihtsalt üldist haritust tõsta :) Ära võta seda palun isiklikult norimise või tähenärimisena :)
Lõuna-Prantsusmaa all mõeldakse ainult Vahemere rannikut - Cote dAzuri, Provencei, Languedoc-Roussilioni. Nagu näha oli mõtlesid ka enamus Sulle vastajaid niimoodi. Bordeaux on prantslaste jaoks tegelikult Aquitaine. Ei vaidle aga vastu, Eesti inimesele tundub ka Bordeaux Lõuna -Prantsusmaana.
Lisaksin omalt poolt ka, et kõik oleneb lastest ja nende taluvuspiirist. Meenub ähmaselt, et ise olen ka kunagi laps olnud ja mina reisisin koos vanematega mööda tollast NSVL-i ringi kõikide võimalike transpordivahenditega (lennukite, rongide, busside ja autodega). Polnud probleem maapealse transpordiga 1000+ km päevas läbida (tollastel teedel ja masinatega), vanemad küpsesid ammu enne mind. Seejuures imelikul kombel ei meeldinud mulle rongid ja ei meeldi eriti tänini. Ma ei oska seda fenomeni seletada, on ju rongis ruumi, saab isegi ringi joosta jne, aga vot ei meeldi ja kõik. Kuidagi igav ja liiga sujuv on rongisõit mu jaoks. Natuke sarnane lugu lennukiga, kiirelt saab kaugele, aga see on ka kõik, ei mingit sõidumõnu. Autoga ja bussiga tunned ikka iga ihukarvaga ja eriti vahva on mägede käänulistel teedel, vaat selline liikumisviis mulle meeldib, sõit on elamus iseenesest. Eks ma seepärast liigun tänini pigem kummide vilinal, sujuvalt kulgemine on tüütav, igav ja seetõttu kiirelt väsitav. Aga see on minu kiiks. Samas minu naise õe lapsed ei kannata Tallinnast Tartussegi sõitu ühe jutiga välja ja hakkavad juba poolel teel vigisema. Ja katsu veel natuke kurve võtta, siis on ropsimine garanteeritud. Nendega pikka reisi paraku ette ei võta. Nüüd on need lapsed juba suured inimesed ja ega nad muutunud pole. Eelnevast ja paljudest teistest kogemustest lähtuvalt julgen arvata, et autosõidu nautimine või talumine on individuaalne ja ega see elu jooksul eriti ei muutu. Seega reisi planeerimisel peaks alustama oma reisiseltskonna taluvuspiiride tuvastamisest. Foorumis saadud vastused küsijat karvavõrdki ei aita, inimesed on erinevad, minu vastus oleks näiteks, et ma sõidaks autoga või ameerikasse:)
Viktor54, see kui küsija saab siinkirjutanute kogemusi abiks võttes teada ja arvestada asjadest mille peale ise mõelda ei osanud ongi juba suur abi.
Seltsimehed! Kui Marseille'st "paremale" ehk idapoole jäävad Vahemere põhjaranniku linnad on Lõuna-Prantsusmaal, siis ma küsin kohe, et kus asub nüüd teie arvates Kagu-Prantsusmaa? Ahh? :P Teema algatajale ütlen, et Bordeaux'sse võib vabalt sõita kasutamata tasulisi maanteesid. Eks ta rohkem maitseasi ole ja lastega reisides on võib-olla tõesti mõtekam seada eesmärk stiilis "kiired pulmad kiired lõpud", aga...
...Isiklikult olen üksinda seda maad läbides loobunud tasulisest liinist. Näen rohkem ilmaelu ja lisaks hoian hulka-hulka raha kokku. Näiteks paljalt Bordeaux'st Pariisi tasuta liini mööda kulgedes kaotan, okei, maksimum kolm tundi, kuid säästetud raha paigutan pea 40 liitri kütuse ostmisse, millega saan sõita u. 700 kilti. Nii et mitme otsaga asi.
Eestist Akvitaaniasse liiguvad meie ekipaažid tasulisi liine mööda (kolm meest autos, sõit kestab pidevalt) umbes 35-40 tunniga. See on piitsutamine. Üksinda (puhkan ikka kah vahepeal, kaks korda a'6-8h und) liikudes tasuta marsruudil katan selle vahemaa umbes 50-55 tunniga. Unepaus u. iga tuhande km järel. Bordeaux'sse on alla 3000km minu kodulinnast. Ka see on piitsutamine. Neid kokkuvõtteid ei tohi turistid tegelikult arvesse võtta! Toonitan! Meil on tööreisid ja nende koduskäimiste eesmärgiks on justnimelt kiirelt sinna ja kiirelt tagasi.
Viimane, oktoobris '11 tehtud reis maksis minu jaoks kütuse poolest rahaliselt 238,50 €. Marsruut Viljandi - Dax, 3128 km. "Tasuta liin".
Navi, suurest uudishimust lihtsalt küsin et mis asju ajad kui nii tihti seda vahet sõidad?
Kagu- ja Lõuna-Prantsusmaast sedavõrd veel et Marseillest ida poole jäävate Provencei ja Cote d`Azuri puhul pole asi pole asi mitte geograafias, asuvad need regioonid tõepoolest pigem kagus. Kuivõrd prantslaste semiootikas. Kui prantslane ütleb et ta veedab oma puhkuse lõunas siis saavad kõik üheselt aru et ta sõidab Vahemere äärde. Prantslasele tähendab Lõuna vaid ühte kindlat piirkonda. Tegelikult on ju Eestis sama moodi. Öeldes Lõuna-Eesti mõtleme ikka kagus asuvaid Haanjamaad, Võrut, Põlvat Tartut ja Otepääd mitte Iklat või Mõisaküla. Või vähemalt mina mõtlen :)
Ohh, eks nende ilmakaartega on meil jahh nagu parasjagu on. Ma olen siiani neist ikka püüdlikult kinni pidanud, ehk siis lõunaeesti on minu jaoks Lõunas ja kagueesti ikkagi Kagus. Amet selline, et pole väga arukas eksida :D. Nimelt töötan igapäevaselt kaartide põhjal või neid kasutades ja rumal lugu, kui ilmakaari ei suuda õigesti nimetada ning peab kasutama sõnu "paremal", "vasakul", "all" ja "üleval" nagu paljud minu ametivennad ikka aeg-ajalt teevad :D.
Prantsusmaal, täpsemini Akvitaanias töötan 2009. aasta juuni keskpaigast saadik. Siinsest gaskoonia rahvuspargist käis tolle aasta jaanuaris Klausi nimeline torm üle ning siiani on tööd jätkunud. Tõsi, eks ta vaikselt sumbub, aga see pole hetkel teemaks. Harvesteri opereerinud alates kuskil '99-'00 aastast...
Eks reisile siirdumine erutab meeli ja loob vastavaid tundeid ning hirmegi, aga tegelikkuses pole hirmudeks vähimatki põhjust ;). Võta ette, sõida ja anna juhustele voli - kõik laabub, küll näed! Need sõnad olid teema esimese postituse autorile ja tema perele mõeldud.
Oli ju minulgi algul kõik uus ja huvitav ning tegin selle wergi ja oma esimese võõral maal viibimise aasta jooksul mingisuse päevikutaolise asjanduse. Lõpu poole on ka mõningaid hilisemaid vilksatusi ehk siis aastast '10 ja '11 mõningaid postitusi. Ja üks sõber üritas sinnasamasse ka omi Norra hetki kirjeldada, aga ta pole eriline kirjamees, nagu selgub. Igatahes...
Siin ta on, kui lugeda viitsite: http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthread.php?tid=19725 Kuskil siin Tripi keskkonnas on ta juba tegelikult ka olemas, aga olgu siis nii, et topelt ei kärise...
Sain ehk abiks olla.
Oleme perega (2 last) iga suvi ühe Euroopa tripi ette võtnud. See aasta on plaan külastada Prantsusmaad, mis on meie jaoks siiani jäänud avastamata. Minu küsimus oleks järgmine: oleme tavaliselt suurlinnade puhul praktiseerinud sellist varianti, et sõidame autoga linna ääres asuva viimase metroopeatuse juurde, jätame auto parklasse ja suundume metrooga kesklinna avastama. Kas selline asi on ka Pariisi puhul mõeldav?
Igas linnas on mõeldav sõita nii kaua kesklinna näitavate märkide järgi, kuni tasulised parkimistsoonid välja ilmuvad, keerata veidi tagasi ja minna ühistranspordiga edasi. 2-3 inimesega on kesklinna parkimistasu tavaliselt võrdne edasi tagasi piletitega. Praktiseerime seda pidevalt.
Jätan linnas auto alati südalinnas asuvasse navi poolt juhatatud parkimismajja. Sealt on hea ja mugav linna peale tiirutama minna ning auto pärast pole ka vaja muretseda. Samuti jääb ära tüütu ja aeganõudev parkimiskoha otsimine.
Mul sama arusaam kui johhaidiil. Kui ikka oled päev otsa linnas ringi trampinud, ei viitsi enam kuhugile linna äärde koperdada. Parkimistasu tuleb enam vähem sama kui ühissõiduki pilet.Pariisis olen saanud parkida Seine äärde, mitte kaugele jumalaema kirikust. Seal ei olnud parkimistasu.Äkki oli nädalavahetus, ei mäleta.Siis olen seisnud sama kiriku kõrval oleva traumapunkti? ees. Pääste autod igatahes mind ära ei ajanud. Kuna olen juba kirikus käinud, ei hakanud sinna enam minema ja ootasin teisi seal.Kiriku ees on küll maaalune parkla, kuid Traffiku jaoks jääb madalaks. Eiffeli torni ümbruses leiab ikka koha, kus saab tasuta parkida (isegi autos ööbida)pargi ääres. Üldiselt, kui naviga panna huvipunkt ja see näitab lähimat parklat, pole probleemi,ükskõik millise vaatamisväärtuse juures.
Meil on matkaauto ja seepärast on osutunud lihtsamaks see veidi eemale jätmine,sest tihti on kesklinnale lähemal olnud parklad osutunud madalaks. Sõiduautoga tasub muidugi raekoja platsi kõrvale parkida. Väikese nipina oleme hommikul hästi vara ( 6 kohaliku, 7 eesti aja järgi ) kesklinna sisenenud, kohti on sel ajal isegi valida.
Eks matkaautoga on igal pool parkimine ja liikumine üsnagi keeruline. Mujal euroopas pole niiväga seda täheldanudki (ega ma pole suurt peale saksa ja poola näinud kah), aga siin frangiriigis tõepoolest tekib aeg-ajalt mulje justkui nende suurte VAN'ide omanikke tahetakse meelega kiusata. Ookeani veerel on ikka päris paljude parklate sissepääsud kõrgusega piiratud või siis heal juhul (ruumi olemasolul) jagatud kaheks - mingi osa sõiduautodele ja ülejäänu kaubikutele, matkaautodele. Isegi VW-Transporter T4, mis on ometi madal, ei mahu igaltpoolt lati alt läbi. Piirangud algavad lausa 1,9 meetrist! Minimullidega (Sharan, Espace, Aerostar jne...) pole kõrguseprobleeme.