Kuidas te valite oma reisisihtkohad?
Mis on kõige määravamad kriteeriumid (lisaks rahalisele poolele), millest lähtute? Kas on mingi läbiv eesmärk / huvi ("tahan alati uude riiki minna", "tahan näha ilisaid liblikaid" jt) või lihtsalt üldine huvi reisimise kui sellise või millegi konreetse vastu? Kui pikalt ette mõni reisimõte peas keerleb enne kui teoks saab? Kas on miski "bucket list"? Jne
Endal on reeglina peaks keerlemas ports mõtteid, mida järgemööda üritan teoks teha. Ideed tekivad enamasti sellest, et kuulen või loen mõne sihtkoha kohta ja tekib huvi. Lisaks on ka üldine huvi looduse, ajaloo ja loomade (nii maal kui meres) vastu, mis piiritleb veidi mu lugematuid ideid.
Reisimõtteid ja ideid on alati korraga väga hulgi. Ja kui mõni saab teoks, lisandub mitu uut asemele. Näiteks järgmiseks lihavõtteajaks hüppavad mõtted Mauritaania, Panama, Alžeeria ja Liibanoni vahel.
Huvitav, kuidas teised oma sihtkohad valivad?
Mul on olemas nimekiri riikidest ja kohtadest, millest unistan ja kuhu tahaks reisida. Valiku aluseks on kultuur, loodus, ajalugu, vaatamisväärsused. Pileteid vaatan sooduspakkumiste hulgast, kui kattub soovitud sihtpunktidega ja võimaliku puhkusegraafikuga, siis ostan ära. Lugedes teiste muljeid ja uudiseid, sh ka siit TRIPi foorumist, saan inspiratsiooni uute põnevate kohtade osas, mis siis lisanduvad nimekirjale. Kui muidu on eesmärgiks külastada pigem uusi riike, siis selliselt saan mõnda riiki külastada korduvalt, sel aastal siis Itaalia ja Hispaania mõlemad kaks korda, aga erinevad kohad ning kokku praeguste plaanidega tuleb sellel aastal 9 reisi ja 10 riiki. Täiskohaga kontoris tööl käies ja tavapärase puhkusepäevade arvuga nõuab see muidugi korralikku žongleerimist.
Näpp tiirlevale gloobusele:) Tegelikult minu esmaseks kriteeriumiks on loodus. Viimasel ajal ka golfamise võimalused. Mõnikord neid saab ka kombineerida: näiteks Vanuatul Yazuri vulkaan+peaaegu kiviaeg Tanna saarel ja päris hea golfiväljak Efate saarel.
Olenevalt, mis on reisi eesmärk. Kui näiteks meie talveperioodil soovin minna sooja, siis võtan ette maailmakaardi, vaatan millised sihtkohad on minu soovitud ajal sobiva kliimaga, tutvun huvipakkuvate riikide infoga, uurin lennupileteid ja hindu. Mulle on enamasti oluline loodus, kuid olen avatud alati ka täiesti uutele väljakutsetele ja oma raamidest välja tulema. Näiteks hiljuti otsisin reisi, olin Maroko ja India vahel, aga valituks osutus hoopis Peruu. Kaaludes erinevaid faktoreid, valin sobivaima. Aga reeglina sihtkoht, mis hetkel jäi valimata, jääb nö kummitama ja lähiajal üritan külastan ka selle sihtkoha ära.
Eks kõik need samad asjad, mis siin juba kirjas on.
1. olemasoleva nimekirja (on reaalselt olemas google drive failina, kui Instagramis või mujal komistan mõne põneva loodusime, matkaraja jms otsa, siis lisan sinna) põhjal aegajalt viskan pilgu peale, kas kuhugi soodsalt saaks
2. soodsate lennupakkumiste järgi uurin, kas antud sihtkohas oleks midagi mulle põnevat. Tavaliselt on, ma ei ole ühelgi igaval reisil veel käinud.
3. hingekodu Dahab, kus tahaks igal aastal korra-kaks käia, aga alati ei õnnestu
mul tekib harilikult mingi side kohaga raamatut lugedes, pilti või filmi vaadates. Sellest tuleb kärbes pähe ja vaikselt (või vahel ka kiirelt) idaneb konkreetseks plaaniks. Küll ja küll käidud nii filmimiskohtades, raamatute järgi marsruuti seades, tuntud inimestega seotud paikades.
*näiteks 2 euroga ostetud raamat on mind viinud 10x Kreekasse ja viib ka edaspidi ilmselt.
Toit on väga oluline.
Eesmärk on soe ja päikseline ja eelistatavalt, kus pole varem käinud ja kuhu julgeb 6a lapsega 3-4 nädalaks minna st soe, päike ja turvaline. Piletihind kuni 700€ per in ja ööbimine kolmele 30€ öö. Kagu-Aasia riigid on seni neid kriteeriume täitnud ja boonusena sealne toit :)
Minu jaoks on üks esmaseid tingimusi mõnus kliima. Võimalusel soe. Näiteks Island tuleks kõne alla sealse parima ilma puhul. Mingi paaripäevase tripi kannatab ka Euroopas ära, kui sooja nullilähedal. Nädal lörtsise ilmaga jääb ära. Sooja Egiptuse olen esialgu kindlas kõneviisis välistanud.
Mul on arvutis tabel nimega "Kuhu minna" Teen sinna regulaarselt sissekandeid. Näiteks Tripi enda uudis huvitavast kohast, mingi artikkel ajakirjanduses, kellegi reisimuljed. Kirja läheb, riik, koht, lühikirjeldus ja võimalusel link algallikale. Kui mingit plaani kokku panen, vaatan oma tabelist järgi, kas miskit haakuks.
Üks oluline tingimus on ka hind. Üksi pole muret aga kogu perega etteplaneerimata ja natuke raha kogumata Euroopast väga kaugele ei liigu. Teine kitsendus on vaba aeg. Enamus sellest kippub suvel mööda Euroopat sõites otsa saama. Ostsin matkabussi sõitmiseks, mitte puu alla sambla kasvatamiseks.
Vanadel aegadel pidi ka töö tõttu reisima. Mingi aasta oli lausa nii tihe graafik, et mina tulin ja naine järgmine päev läks. Tuli lausa kalendrit pidada. Sai ka nii tehtud, et läksin varem ja tulin hiljem. Nii sai mitmeid päevi puhata. Lennukipileti hind sellest väga ei muutunud. Siis oli näost näkku kontakt olulisem. Täna on suhlust kokku tõmmatud ja paljud asjad käivad digitaalselt.
Kusagil kohal olles eelistan kohalikku toitu proovida. Natuke valin ka ja päris igat asja põske ei pista.
Kuhu minna või mida teha? Neid mõtteid keerleb peas kogu aeg. Unes vist need mõtted veel ei kummita. Ilmselt kestab see niikaua, kuni jalg veel liigub.
No peas on mingi nimekiri ju kogu aeg tiksumas. Kui tuleb soodsa lennupileti pakkumine, siis ongi otsustatud.
Aa, jälgin veel ka seda, et ei oleks tipphooaeg.
Kuna selgub, et paljudel (et mitte öelda pea kõigil) on oma soovinimekiri täiesti olemas ja sageli lausa kirjalik, siis lihtsalt huvi pärast - mis kohad on selle nimekirja tipus?
Omalt poolt alustuseks, et hetkel Veneetsia ja Kairo.
Kuigi kippun pigem käima palju kordi samades riikides, siis täiesti uute kohtadena on listis Lissabon, Bretagne ja India. Maroko ka (seal küll käidud ca 20 aastat tagasi).
Kõik mugavad Aasia suurlinnad - Singapur, Tokio, Söul, Taipei, Kuala Lumpur, Hong Kong.
Mrky küsimus "mis on teie soovide tipp?" pani mõtlema.
Mulle ei tule pähe ühtegi kohta, kuhu ma ise väga-väga minna tahaks. Mitte ühtegi! Võib ju käia siin ja seal, aga... kui ei lähe, ei ole ka kurb.
Pigem mõtled, et kas on kohti, kuhu koos oma lastega (teismelised) minna, enne kui neil omad elud tekivad.
Kesk-Aasia mägedesse tahaks millalgi veel korra. Ja Kaukaasiasse tagasi. Lähis-Ida on ka huvitav. Aga need on kõik sellised leebed soovid, et võiks ju, kuid kui ei saa, siis ei kripelda ka.
Me valime reisiseltskonnas arutelude vältel tekkinud sihtkohtade hulgast. Tihtipeale on ka otsuste tegemise hetkel lennupiletid soodukaga saadaval. Sügisel sai valitud Indoneesia sest taheti Balit näha ning kevadel minek AÜE-sse, kuna see hea värav araabiamaadesse ja piletid soodukaga saadud.
Reisisihtkohad matkareisideks – valime loodusreljeefsuse, vaateavaruse ja hea ilmalubavuse alusel pluss hoidumine turismi tipphooaegadest. Kui puhkuseks on seljakotiga (ja mitteniikerge fotokaga) kõndimine ja looduspiltide tegemine, siis tahaks ju head, mittepalavat ilma ja vähem rahvamasse.
Et siis näiteks suvel juuli esimeses pooles on sobinud hästi Prantsuse Alpid (kõrgusel üle metsapiiri), juulis-augusti Norra rahvuspargid platood, kus juba üle 1000m kõrgusel mõnusalt avar, augustis lõpupoole on hea olnud Austrias (Vorarlberg) ja Põhja-Itaalias (Dolomiidid). Septembris oktoobris lõunapoolne Itaalia (nt Sitsiilia, Sorrento) ja Kreeta ja Portugal (Algarve, Madeira). Novembris ja detsembris Hispaania saared Fuerteventura ja Lanzarote.
Matkareisi juurde tahaks alati liita ka kultuuriväärtustega paiku, hooneid, muuseume. Sesatap saab lend või sõit ka valitud lisapeatustega huvitavates kohtades. Paraku kui turismi(kõrg)hooaeg läbi, siis on paljud kohad juba kinni. Nii et balansserida tuleb ajastusega!