Tere. Teemas on olnud ajakirjanduses juttu, kuid huvitav on kuulda tōsiste reisihuviliste arvamust. Ise elan Elvas ja leian et on "tore" vōimalus sōita kasvōi iga kuu Varssavi. Esmalt autoga Riiga, sealt RBga Kaunasesse. Ja edasi kas hopsti häälega vōi rongi, uberi vōi ei tea veel millega. Selmet lennata ryanairiga kohale. Tallinnlastel on kindlasti mugavam, saab Kaunaseni liigelda ilma et peaks Pärnusse sōitma vōi riiga. Igal juhul Elvast Riiga pole eriti pikem kui Pärnusse, arvestades et pileti hinnast vōidaks perekond mitusada eurot edasi-tagasi suunalt. Nii saaks Euroopa suunas koguni 8 korda päevas. Ülejäänud aeg veetakse kaupa, sest senine veermik ägab kaubakoormuse all ega suuda kaupu ära tarnida.
Jättes kōrvale poliitika, loosungid, kui väga te RB valmimist ootate. Vastamata vōiksid jätta need kes kasutavad vaid kohalikku transporti nagu Tallinn-Rapla vōi Tallinn-Pääsküla.
Neandertaali ja Pärnu Petsi arutelu jätkuks:
Reisiraudteel tuleb doteerida nii raudtee olemasolu (hooldus / amort) kui rongiliikluse enda opereerimist. Kui raudtee enda kulud kataks kaubaliiklus, siis oleks see kuluosa ehk kaetud. RB puhul pole seda kusagilt loota.
Kes hakkab rahvusvahelist liiklust reaalselt opereerima? Neandertaali küsimus on õige ja mina ei ole märganud, et keegi seda arutanud oleks. "Küll keegi ikka hakkab" on... tiba naiivne lähenemine miljardiliste kulude juures.
Eraldi küsimus on terminalide opereerimine. Tallinna lennujaama kulude ja tasude ümber käis kevadel arutelu, mäletate? Ka siin tripis jaurati, et Ryanair kaob Tallinnast, sest lennujaamatasud. Ka Tallinna lennujaamale annab Eesti riik riigiabi (nendes vormides ja tingimustel, mida EL lubab). Kes uut Ülemistet opereerib ja kust tema raha tuleb?
Pets, sinu kui pärnaka elu mõjutavad lähemal kümnel aastal mitte võimalus Riiga sõita, vaid:
- Pärnu terminali ehitus;
- Pärnumaale tekkivad uued karjäärid ja RB ehitustandrid, mis su "rattaga tiirutamise" võimalusi kõvasti koomale tõmbavad;
- RB ehitusest tingitud ehitusmaterjalide defitsiit (hinnatõus), mis kõik muud objektid kallimaks ajab ja omavalituse rahakotti sööb.
Usun, et ka Pärnu linna kanda jääb mingi rahaline koormus - terminali ümbruse liikluskorraldus. Kui keegi teab täpsemalt Ülemiste ehitamise kulude struktuuri (mille eest maksab RB ja mille eest Tallinn), siis ma huviga loeksin.
Ei tasu iga esitatud küsimust ("Mis riigi firma see reisijatevedu teostama hakkab?") materdada. Kui tead vastata, siis vasta või viita. Kui ei tea, siis küsijat sõimata lihtsalt ebameeldiva teema püsitamise pärast... ei ole ilus.
Rahast. Oleks kena näha RB kulude-tulude vogu järgmise paarikümne aasta lõikes. 2014. aasta AECOM-i analüüsis oli see mingil määral olemas. Ehituskulud, infra / terminalide / veeremi opereerimiskulud, veeremi soetus, kassavood. Ja organisatsioon - kes mille eest maksab, kes mille eest raha saab.
Aga seda infot küsida ei ole hetkel mingit mõtet, sest mitte kellelgi ei ole seda. Ma ei usu, et me suudaks oma 2035. aasta raudtee kaubavedude prognoosi isegi suurusjärgu täpsusega öelda.
Infra objektide ehitamine on alati risk. Viimasel ajal on üle maailma seda riski võtmas Hiina: "meie ehitame teile sadama ja opereerime seda, teie esimesed 10 aastat ei maksa, siis aga..." Lugesin just analüüsi selles,t kui palju Hiina järgmisest aastast seda raha tagasi peaks saama (vahepeal pani koroona lepingud pausile ja nihutas tagasimaksete algust mitu aastat edasi). Hinnang oli, et nad hakkavad saama umbes pole planeeritud rahavoost, ülejäänud arengumaad on lihtsalt pankroti äärel ja raha pole. Rohkem enam maksepuhkust ega pikendust anda ei saa. Hiina võttis riigina riski, finantsiliselt on nad ilmselt miinuses, samas poliitilise mõju mõttes võidavad. Eks saame näha, kuhu meie oma riigi riske tüürime ja mida me nende võtmise eest tasuks saame.
tripp! Seletasid oma nägemuse ära. Ma tõesti ei soovinud kedagi solvata, aga ütelda, et andmeid pole, on jaburus. Muidugi, kuidas jälle keegi tahab tõlgendada. Kui ei meeldi, on muidugi kohe suur vastuseis. Aga kui soov on siis lugege: https://www.railbaltica.org/et/rail-baltica-sajandi-projekt/dokumendikogu/
Taoliste suurte infra tegemiste puhul, mis sisuliselt loovad täiesti uued võimalused, on arusaadavalt küsimusi palju.
Paljud meist, mina sealhulgas, kiruvad Tallinn - Pärnu maanteel liikuvate raskeveokite paljusust. Samas, alternatiivi ju pole. Ei Euroopast Tallinna jõudmisel ega kesk/ida - Euroopast Soome lõunapiirkondadesse.
Kas ehitame 2+2 maantee Iklani (ja siis loodame, et ka Läti toimetab Iklast Riiani oma ära /mis ilmselt nende väga suur ega esmane huvi pole - vs Riiast lõunapoole/) VÕI panustame RB'le JA maksustame raskeveokid nö välja. Ehk, oleks kauba saajale odavam Varssavis/Leedus panna konteiner/haagis/autorong rongile, ning saata Tallinna?
Kui tulevad mahud taha, siis muutub ka ühikuhind mõistlikuks. Need sajad tonnid diislit, mis jäävad Ikla-Tallinn-Ikla maanteesõiduga raskeveokitel igapäevaselt põletamata... võiks olla ju argument? + muud mugavused väikeautodele.
Jah, kõike ei ole võimalik rongile panna. Eelkõige vast temperatuuri kontrolli nõudvad kaubad. Aga noh, siis nende transport ongi kallim. Teiste jaoks tekkivad terminalid ja kohalikud laialiveo lahendused uskumatult kiiresti, kui logistikud seal kasumit näevad :)
Põhiliselt reisijate veoga kindlasti RB mõistlik ei saa olema.
Raskeveokite teelt välja maksustamine toimib pigem transiitliikluse vähendamiseks. Kui maksustada meile vajalikke vedusid, siis eksport läheks veel kallimaks (juba praegu on meie toodangu hinnaga probleeme) ja impordil maksame kõik omast taskust kinni. Kaubavedude kohta tulevasel raudteel on siin juba päris häid analüüse olnud.
Kaubavedu maanteel üritab Šveits juba aastakümneid välja maksustada. Ja nende teedel sõitvad veoautode rongid annavad jätkuvalt Tallinn-Pärnu maanteele silmad ette. Lisaks on kulutatud kümneid miljardeid uute raudteede ja tunnelite peale. Reaalselt on see kõik võimalik ja aastakümnetega on olukord ka paranenud, aga raudteele või naaberriikidesse suunatakse ikkagi transiit ja mitte Šveitsile endale vajalikud veod.
Aga milline transpordiviis tulevikus, ütleme 30-50 aasta pärast on valdav st. keskkonnasõbralik, vastuvõetav hinna ja kiiruse poolest? Kui liidame siia veel kliimamuutused ja selle et teoreetiliselt võiks Eesti kliimamuutustest võitja olla, mis ilmselt lisaks meile rahvastikku. Mõned miljonid rahvastikku juurde ja tundub väga hea mõte, perpektiivikas. Paljud asjad on oma ajast ees olnud.
Peale selle on olemas transiitkoridor ja infra, mida ei pea tulevikus uuesti vaidlema hakkama. Ja elades ise suure maantee ääres müra all kannatades, siis vahetaksin iga kell selle maantee RB vastu, kus liigub 2 rongi parimal juhul tunnis ja sedagi päeval. Mis rahasse puutub, siis see on nagunii EU projekt, kus 85% tuleb EU vahenditest ja millegi muuga oleks seda võimatu asendada. Mida iganes keegi väitma hakkab.
Need on küll EL vahendid valdavalt, aga küsimus ongi selles, et riigiti on nende vahendite jagamisel teatud raam ja piirid ees. Ehk piltlikult öeldes nii Via Baltic'u kui RB jaoks samaaegselt piisavalt EL vahendeid ei jätku. Vähemalt Eestis (ja ilmselt ka Lätis). Eriti kui lisada et 2+2 teed vaja veel ka Tallinn-Tartu ja Tallinn-Narva maanteele, mis samuti tuleksid peamiselt EL potist. Samuti Tallinna ringteele.
Nagu juba eespool ütlesin, siis ainuüksi Ülemiste terminaal läheb praeguse seisuga maksma 270 mln ning enamus sellest tuleb EL vahenditest. Samas kui järgmise 4 aasta jooksul tuleb kõigi Eesti teede ehituseks EL raha kokku ca 225 mln.
Veelkord - RB on kahtlemata tore asi, nagu Tesla on tore auto, aga küsimus on kas ka jõukohane?
Ja kaubavedu maanteel ei lõppe kunagi, sest rong paraku igale poole ei saa ega jõua. Ja mis siis kui näiteks 25-30 aasta pärast vuravad ka sõiduteedel peamiselt elektri või mõne muu keskonnasõbraliku ajamiga veokid? Lihtsalt hüpoteetilise (ning hetkel ulmelisena paistva) küsimusena.
Kas need, kes EL vahenditest ja 85 protsendist räägivad, teevad nalja, on sarkastilised või jätsid Mart Einpalu analüüsi lugemata? Ma igaks juhuks panen lingi uuesti:
Pets, aitäh dokumentide viite eest, lugesin ja lähen loen veel. Ja mõnda olin varem ka näinud. Aga minu mõte oli, et prognoosid on olemuselt ebatäpsed ning sõltuvad geopoliitikast väga suurel määral. RB alguses ennustati Vene kaubavoogude kasvu - suurusjärk vahet reaalsusega. Ja ennustati Soome paberimassi üleminekut raudteele - ka sealt tuleb suurusjärk vahet soovmõtlemise ja päris äri vahel.
Jaanusm'l on õigus selles, et ehitustöö lähitulevikus ei katke. Minu ennustus lisab, et see mitte ei katke, vaid ka ei lõpe mitte kunagi. Eks saame näha :)
Ma jätsin ütlemata, et olen oma olemuselt alati arengu poolt. Niivõrd lihtne oleks alati olla asjade vastu, protesteerides ja andes allkirju.
Seega olen ma mõõdukalt optimistlik. Kui tuleb tulevikus hoidmiseks dotatsiooni maksta, siis vaataks seda nurga alt, et ilmselt jäävad mõned inimesed maanteel hukkumata ja 10-20 inimest vigastamata, paljud loomad jäävad ellu. Näiteks ainuüksi metskitsi sõidetakse surnuks Eestis 4000-5000 looma aastas, ilmselt teist sama palju veel jääb registreerimata.
Kui palju RB päästab, ei tea, aga kindlasti päästab.
Eestlased ei ole just üleliia empaatilised. Erinevad tegelaskujud, karakterid meie pärimuses ja ütlemised stiilis "eestlase parim toit on teine eestlane" jätavad mulje, et oleme pigem isekad ja hoolimatud. Siinkohal aga tahaks juhtida tähelepanu tartlaste ja teiste lõunakate hoolivusele.
Nad valavad pisaraid RB planeerimisest saadik, muretsevad meie, pärnakate, heaolu, metsade säilimise, maavarade jms pärast. Nad on ennastsalgavalt valmis viskuma projekti teele, et seda peatada, et tagada pärnakate heaolu ja võtta kogu löök endale, juhtides see verine mõrvatöö nimega Rail Baltica mingil muul moel läbi Tartu.
Ma tänan teid, mida me küll ilma teieta teeksime. Me ei saaks enam Petsiga rattatiire teha ja meie omavalitsused oleksid teovõimetud.
PS - Pärnu terminaliga seotud infra tööd on suuresti teostatud ja varasemate planeeringutega määratud ja rajatud. Ootame vaid jaamahoone ehitushanget.
Temaatiline uudis lõunanaabritelt: 27.12.2023 peaks väljuma esimene Riia - Vilniuse rong. Kui ajad saadakse sobima, siis on realistlik kahe ümberistumisega (Kaišiadoryses ja Mockavas) Riiast Krakovisse jõuda
Väike ülevaade lätlaste tegemisest https://www.err.ee/1609173659/rail-balticu-projektiga-ollakse-graafikust-maas-ka-latis
Loodus on olulisem inimese mugavusstandardist. Seega absoluutselt tulihingeliselt vastu RB hävitustööle ja loodan kogu südamest et projekt läbi kukub. Tean, et ma ei ole selles üksi.
Sonam, kas sa oma panuse Tallinn-Tartu maantee südantlõhrstavasse looduse mõrva takistamisse oled juba andnud?
Miks pärnakatel pole rongiliiklust on mul enda arvamus. Perroon kuskil äärelinnas metsavahel, organiseerimata ja harv ühistranspordiühendus sinna ja lähedusse. Olen mitmed korrad sõitnud ja viimased korrad väljus Pärnus vist paar inimest. Vantsisin kilomeetri bussipeatusse, et seal oodata pool tundi ühistransporti. Taksohindadega on ka Pärnus halvasti, rong muutus ikka väga ebaatraktiivseks.