Tere,
Uurin puht huvi pärast, sattusime eile perega Finnairi lennule, mis oli juhtumisi üle bookitud. Teadanne sellest tuli ca. 10-15 minutit enne boardingut. Tavapärane Vantaa-Tallinn 20 minutiline lend.
Kiirkorras kutsuti väravasse mitu korda vabatahtlikke, kes oleks nõus lennust loobuma kompensatsiooniga, kuid keegi ei soovinud. Siis kutsuti üks naisterahvas (kes oli kaaslasega) väravasse ja sisuliselt sunniti vaid teda lennust maha jääma. Kui me lennukile hakkasime peale minema, siis kuulsime, et tema koht oli topelt minu lapse kohaga.
Kuidas tekivad lendudel over-bookingud? Antud naisterahvas selgitas Finnairi esindajale, kuidas tema soetas oma pileti juba 1 kuu tagasi, samas meil olid piletid soetatud ca. 2,5 kuud tagasi.
Kas lennufirmad tõesti ei tuvasta over-bookimisi varem, kui väravas ja boardingu alguses?
Ps! Õnneks siiski naisterahvas lennule sai, sest keegi noormees loobus oma kohast.
Väga palju lennud müüaksegi üle, sest on palju no-showsid lendudel ja siis algab boardimise väravas "lehmakauplemine". Harilikult pakutakse vabatahtlikult mahajääjale üsna arvestatav rahaline kompensatsioon+vajadusel hotell+loomulikult koht järgmisele lennule. Vähemal nii olen Taanist väljuvatel lendudel paar korda juhtunud nägema ja nendel kordadel võib öelda, et noored mehed on selle raha peale tormi jooksnud.
Yks lend, 14.30 Tallinna saabuv AY1019 jäi ära ja järgmisele ei mahtunud kõik peale, selles oli probleem eile. Ei olnud overbooking.
Kuidas see kompensatsioon tehniliselt käib, kaua peab ootama ja kas ikka alati laekub, lihtsalt oleks huvitav teadlik olla.
@snoop Selge, ma lähtusin sellest, mis Finnairi esindaja ütles. Tema sõnastas seda "the flight is over booked".
Aastaid tagasi paluti Taani-Tallinna lennul vabatahtlikult mahajääjale uut piletit järgmiseks päevaks + hotelli + 350 EUR. Ülebronnitud kohti oli 5-6 ja kedagi maha jääma ei sunnitud. Öeldi lihtsalt, et lend enne ei välju, kui vabatahtlikke ei leita. Lôpuks siis saadi need inimesed kokku.
Samas paar aastat tagasi jäeti mind maha Tallinn-Helsinki lennust, kuna oli ülebronn. Kui küsisin, mille alusel just mind valiti, siis öeldi, et eelkôige vaadatakse, kas inimene reisib üksi, nendel on kahjuks suurem vôimalus valituks saada. Minuga koos jäeti maha ka veel üks naine, kes, nagu veidi hiljem selgus, ei osanud üldse inglise keelt, nii et lôpuks sai see otsustaja sôimata, et selline inimene valiti. Seal kutsuti vist lausa tôlk välja, kes talle itaalia keeles siis asja selgitama asus.
Kompensatsiooniks anti valida kas 250 EURi vôi 350 EURi kinkekaart ja muidugi toidukupongid ja uus pilet. Jôudsin samal päeval sihtkohta kohale.
Nii palju kui mina Taanis nägin, oli panus lõpuks 500€/inimene+hotell kuna oli tolle õhtu viimane lend. Selle raha eest oli lennust loobuda soovijaid rohkem kui ülemüüdud kohti.
Jaanusm - EU261 komp peaks ju eelkõige tühistamiste ja 3+ tundi hilinemiste kohta käima. Eeldusel, et Hel oli lõppsihtkoht, siis oleks hüvitis max 250 EUR.
Hiljuti oli WAW - TLL üle broneeritud ja reisijad said lihtsalt smsi, et nad on nüüd standby's. Väravas öeldi, et kokku on 6 kohta üle broneeritud. Lõpuks said siiski kõik peale ja lennukis oli minu nägemisulatuses vähemalt 5 vaba kohta.
Eks seepärast broneeritaksegi üle, et paljud ostavad pileti 2,5 kuud ja 1 kuu enne lendu - kas ka reaalselt lendavad, see selgub tihti 45 minutit enne lendu, kui check-in sulgub. Mida varem ostetud pilet, seda tõenäolisem, et plaanid on muutunud ja reisijat tegelikult lennule ei ilmugi - seega reaalelu loogika on sootuks vastupidine sellele, et "ma ostsin pileti nii vara, kuidas saan just MINA overbookitud olla".
Eks overbookimiste täpne protsent sõltub liinist ja muudest teguritest - algoritmid siis möllavad ja määravad, mitu piletit on reeglina ohutu lennule üle müüa. Üldine lennunduse keskmine on, et 5-10% pileti ostnud reisijatest tegelikult ei lenda.
Tallinn-Helsingi ettevedamislendude puhul tulevad veel teised tegurid mängu. Kui sel päeval mõni lend ära jäi ja tuleb reisijad teistele lendudele ümber paigutada, algab mäng ka selle nimel, kui kaua reisijad lennujaamas ootama peavad. Seda ka lihtsalt lennufirma süül eelmisest lennust maha jäänute puhul. Kui nad liiga mitu tundi lennujaamas ootavad, tuleb neile Euroopa kompi maksta - kui saad nad kohe järgmisele Tallinna lennule sokutada, pääseb lennufirma sellest.
Kui mingilt Aasia lennult tulnud reisijad liiga kaua Helsingis tiksuvad, hakkab 600-eurone komp terendama, seega on puhas rahaline võit, kui saab nad tasuta järgmisele Tallinna lennule lükata, ja sealt omakorda 250 euro eest mõne kuue kuu eest pileti ostnud reisija "overbookingu" tõttu edasi lükata.
Kogu see Euroopa kompensatsioonisüsteem sündiski ju sellepärast, et lennufirmad hakkasid lende liiga ülbelt üle müüma selle "5-10% reisijatest ei ilmugi kohale" põhimõtte peale, ja kui mõnikord oli reaalne protsent väiksem, siis ülemüüdud reisijad lihtsalt väntsutati kunagi kohale mingi kompensatsioonita, lihtsalt "saite ju tasuta uue pileti, mis te virisete" põhimõttel. Euroopa Liidu hilinemise kompensatsioon võitles selle praktika vastu, et lennufirmad ülemüümist koomale tõmbaksid, sest muutis selle rahaliselt vähem mõttekaks. Eesmärk polnud kunagi mõnetunnise hilinemise tekitatud hingevalu või ebamugavust korvata - see võitlus oli lennufirmade vastu, mitte reisijate hüvanguks.
Sellepärast ka kombisummad määrati sellised, et kõige ülbemalt hakkasid üle müüma Ryanair ja teised odavlennufirmad, kelle 10-euroseid pileteid muidugi osteti ka lademes kuus kuud ette, nii et lennu saabudes polnud enam meeleski, et kunagi oli kavas lennata kuskile. Ja liiga paljudele reisijatele teatati, et nojah, üle müüdud, lendate 6 tunni pärast, säh teile 10-eurine toidukupong lennujaamas söömiseks. See 250 euri pidi peamiselt Ryanairi ohjeldama, ja ilmselt edukalt.
EL-i kompensatsiooni saavad need, kes ei loobu lennust vabatahtlikult. See on al 250 eurost lühematel lendudel. Üldiselt pakub normaalne firma kohe suurema kompensatsiooni, et asjad kiiremini liikuma saada. Ja kui soovijaid ei ole, siis tõstetakse hinda.
Kui lennufirma kompensatsiooniga nõus oled, siis on muutmine sinu soovil ja lisaks EL-i kompensatsiooni küsida ei saa.
Samas pole lennufirmal motivatsiooni maksta suuremat summat, kui EC261 IDB eest ette näeb. Kui selle raha eest vabatahtlike ei leidu, siis valitakse vajalik number sunniviisiliselt mahajääjaid ning makstakse neile kompensatsioon vastavalt lennu pikkusele.
Ja eks need sunniviisiliselt mahajääjad valitakse ka vastavalt lennu pikkusele, mis kompenseerida tuleb.
@neandertaal
Mis sa sellega silmas pidasid? Kui lend on üle broneeritud, siis peab keegi maha jääma, olenemata sellest, kui pikk lend on. Püstiseisijad peale ei võeta.
No kui sul on pilet TLL-HEL-SIN, siis on tõenäolisem, et sinu asemel jäetakse maha reisija piletiga TLL-HEL.
Jah, seda vist ülevalpool ka selgitati. Suurem tõenäosus maha jääda on siis, kui pole jätkulendu; lendad üksi; pole lennufirma/alliansi staatust; oled pileti kuid varem odavalt soetanud vms.