Turg oli selle platsi peal https://www.google.com/maps/place/Kaklis+Stathmos+Taxi/@35.366378,24.474301,19z/data=!3m1!4b1!4m2!3m1!1s0x0:0x6b61bec9635fc04e , kuid see töötas vist ühel päeval nädalas.

Kohalikud müüsid ja tingida sai käte ja jalgade abil sest inglise keelt kõik ei räägi. See on üsna tore tegelikult ja kaup on hea

Suured tänud aga kuidas on linnas mida kindlasti vaadata.

Rethymnoni vanalinn on täitsa tore, oma väikeste ja kitsaste tänavate ning tänavakohvikutega. Meie rentisime auto ja sõitsime pea iga päeva ringi ( käisime Näiteks Balose Beachil (Sõit sinna oli juba elamus omaette+jalutuskäik randa). Umbes sama lahe oli Stefanou Beach-ile minek. Sõit sinna viib läbi kohaliku kitseaediku(kindlasti vaadata, et läbi minnes saaks värav kinni) ja randa jäudmiseks tuleb laskuda mööda kaljurada mööda mäekülge

Suured tänud aga kui pikk maa on Balose Beachi minna ja kas Rethymnonis muuseumid kuhu tasub minna äkki soovitate midagi Kas külastasite Samaaria mäekuru ka ja kuidas muljed olid? Lähme Brascose hotelli ei tea kuidas seal lähedal mererand on?

Olen käinud Kreetal kolm korda ja ikka tahan sinna tagasi, kuna palju on veel vaadata. Raske midagi soovitada, kuna ei tea, mis nimelt huvitab. Olen iga kord peatunud Rethymno kandis, mis on hea koht saare uurimiseks, kuna sealt saab kerge vaevaga igale poole. Vanalinnas on tore uidata õhtuti, kui meeldib rahvaste paabel ja istumine kuskil mere ääres kohvikus(tavernis). Kui huvitavad vaatamisväärsused, siis tasuks veidi uurida eelnevalt Minose kultuuri, siis on huvitavam sellega seotud paiku külastada. Linnas endas on Fortezza kindlus Veneetsia ajast ja selle sissekäigu juures väike arheoloogia muuseum, mida mina olen külastanud. Muuseume on kindlasti veel. Samaaria org. Kindlasti tasub minna, aga juhul,kui oled normaalses füüsilises vormis. Sinna tasub võtta mõnest kohalikust büroost tuuri, omal käel autoga on keeruline, kuna retk algab ülevalt mägedest ja laskub mere äärde, kust siis saab laevaga tagasi. Mõned soovitused. Mitte võtta asja nii, nagu paljud, et siis kiiresti-kiiresti edasi, panna ennast proovile. Seal on nii ilus, et tasub ikka ringi vaadata, tegelikult suuremal osal ulesse kaljudele ja mägedele. Teatud maa tagant on puhkekohad, kus saab veevarusi täiendada. Jalga matkasaapad või botased, rannaplätudega pole seal midagi teha. Peakate kohustuslik!Hea soovitus(õnneks sain selle üht dokumentaalfilmi vaadates). Kui teekond kulgeb oru põhjas kividel, siis näiliselt kõige mugavamad kivid astumiseks on musta värvi - need on väga libedada ja ohtlikud! Kui on aega, soovitan sõita ka Santoriini saarele. Rethymnost ida poole on kogu rannik üks suur rand, kus on muuseas kaitstud merekilpkonnade pesad. Turg. Käisin turupäeval kesklinnas. See oli pettumus. Kindlasti tasub sõita ka sisemaale, üles mägedesse. Mina ei ole autoinimene, käisin mitmel toredal "Yellow train" tuuril. Ostlemine. Tasub osta oliiviõli ja oliiviõli seepi, turismilõksu poodides hea, aga mõnest väikesest külast, perepoest veel parem. Niipalju siis väga lühidalt. Ah ja, kohalik odav vein maitseb kohapeal väga hästi, aga kaasatoodud kallim kvaliteetevein enam mitte nii hästi. Kreeta on imeline koht.

Suured tänud info eest aga palun öelge kui palju kohalikust büroost maksis Samaaria mäekurusse.Santorinile on vist väga kallis minna.Kui Samaaria mäekurust tagasi tulite kui kaua laevaga sõitsite? Kas on veel midagi huvitavat ekskursiooni lähedale võtta? Kindlasti huvitavad keraamikast esemed mida suveniirideks tuua ja muidugihuvitavat käsitööd kas oskaksite midagi soovitada?Kas Rethymnoni linna rannaalad on liivased või palju kiviklibu?Kas seal grotte ka on nagu Maltal?Kas toidukott tuleb päevasele ekskursioonile ka kaasa võtta?Meie pakett on ilma lõunasöökideta ja nii ei tea ilmselt tuleb siis muretseda seda.Tänades ette!

Küll oleks hea olnud nendele küsimustele vastust leida. Samaaria ekskursiooni tasub osta, sest rendiautoga seda elamust ei haara (algus ja lõpppunkt on erinevad ja autoteed matkatee lõppu ei lähegi. Kuskilt lugesin, et ca 16 km ja ligi 5 tunnise teekonna jooksul saab allikatest/kraanidest vett pudelisse tankida, aga süüa teekonna jooksul ei pakuta, ka inimasustust ei ole. Loodan kodutööga aprilli lõpuks valmis saada, mil Kreetale läheme. Kes tahaks paaril päeval meie rendiautoga saart kaema tulla, andke teada. Kaks poole sajandi vanust inimest resideeruvad Rethymnoni lähedal Adele külas 30.04-07.05.

Tol aastal, kui mina käisin, avati Samaaria kanjon turistidele 20. mail. Oleneb lume sulamisest mägedes. Kevadised minejad võiksid uurida, kuidas tänavu, et mitte ilmaasjata botaseid vms kaasa vedada.

Me ostsime Chania bussijaama kassast tavalised liinipiletid Samaaria kurusse, ei mäleta täpset hinda, kuskil 10 € kandis oli vist, imestasime veel, et miks viimane buss sinna väljub mingi 9 paiku hommikul, et oleksime tahtnud rohkem magada :D Sissepääs kurusse oli ka umbes samas hinnaklassis. Tagantjärele tark olles on kõik selge - sa võid olla kasvõi meistersportlane, aga seal rajal ikka läheb aega, hingematvad vaated, esimesed paar kilomeetrit on ainult laskumist, mis ei tundu raske, puhkekohti on piisavalt ja puhata tasub, saab võtta vett. Muidugi, kui eesmärgiks on kiirus, saab kogu selle raja ka mingi kolme tunniga läbi kapata, aga ma tahaks näha nendel libedatel kividel jooksmas inimesi :) Tõsiselt, varuge aega ja nautige. Lõpus tuleb kohalik külake, kus väsinud rändajad soovi korral mikrobussiga sadamassse toimetatakse ( oli vist 5 € ) ja me jõudsime väga napilt viimasele laevale, umbes kell 17.30, sõit kestis umbes tunnikese, see laev viis lähedalasuvasse rannikulinna, kust sai jälle liinibussi peale ja "koduhotelli" :) Jälle enam ei mäleta, aga minu arust need laevapiletid olid selle reisi kalleim osa, ikka mingi 30 euri kanti. Oh, kuidas jalad mitu päeva pärast olid haiged ja oi kui mõnusad mälestused :D

Käisime kaks aastat tagasi septembris Samaarias. Võtsime reisipaketi, kus buss viis mäele, läbisime kanjoni ülalt alla, mere ääres käisime suplemas, seejärele laevaga 1,5 h sõitu ja sama buss seal teises kohas mere ääres juba ootas ning viis meid hotelli tagasi. Enamus suurest laevatäiest käis niiviisi, suurte bussidega. Kanjoni enese pilet maksis 5 eurot. Selle tagaküljel oli matkaraja kaart, millel WC ja joogikohtade asukohad kirjas, üsna tihedalt teisi. Väike seljakott söögi-joogi-rannariietega selga ja hullu pole midagi. Puhkekohtades pingid-lauad olemas, võta oma toidukott välja ja puhka jalga. Kauaks istuma jääda ei või, väsid rohkem kui vaja. On jah ilus. Kuna päike paistab terve matkaaja kogu aeg kuklasse, peaks olema midagi kas peas või kukal-õlad kaetud. Iga km tagant oli km-post. Esimesed 2 tundi oli suht järsk laskumine, teerada puujuurikaid ja veerevaid lahtisi kive täis, tuli teisi ka mäest alla. Jalanõud peavad olema tugeva tallaga ja kindlalt jalas. Kanjoni läbimine oleneb inimesest ja tervisest. Kes pikka maad käia ei jõua ja veel pidevalt allamäge, ärgu parem mingu. Kusagil 9 km kandis hakkab rada minema laugjamaks, ka vaated ilusamaks. Netis ringlevad vaated ongi põhiliselt all võetud https://www.google.ee/search?q=samaaria&ie=UTF-8&hl=et#hl=et&q=samaria+kanjon Tegelikult on see kanjoni matkarada, värav ülal ja värav all, 12,8 km pikk. Edasi võid 3,2 km sõita kas mikrobussiga sadamasse või jalutada mööda sirget munakiviteed. Meie bussitäis alustas kanjonis laskumist kell 9:30 suht viimaste seas. Ise olime kella kaheks rannas, kuid nii mõnigi jõudis napilt laeva väljumise ajaks. Arvestatud on, et 6 tunniga peaks keskmine inimene suutma selle kanjoni igati läbida. Meil läks viimane laev 16:30 ja bussiga ärasõit jäi pimeda peale. Kuna ilusamad vaated on kanjoni merepoolses osas, siis vanemate jaapanlaste grupid tulid meile allpool otsas vastu. Nemad tulid varahommikuse laevaga ja matkasid meile vastu ilmselt kuhugi 9-10 km puhkeplatsini ja sealt siis jälle tagasi sadamasse ning laevaga koju. Samamoodi saaksid rendiautoga sõitjad teha, st alustada ja lõpetada kanjoni alumisest otsast, auto seisab selle aja selles sadamas kust-kuhu laev käib. Autoga kanjoni lõppu sõita ei saa, meri on ees, kuid jätta auto üles, läbida kanjon ülalt alla ja tuldud teed tagasi ronida auto juurde, see on vaid treenitute jaoks.

Palju tänu info eest! Samas vaatasin Samaria kodulehele, kus on kirjas, et tavaliselt avatakse matkarada 5.mail. Meie nädalane minek jääb ikkagi selle kuupäeva sisse ja loodame ikkagi minna. Kuidas iganes. See on saarel rändamise esimene eesmärk.

Küsid küll turgude ja linna kohta, aga panen kirja ka oma paremad elamused seal kandis. Käisime eelmine aasta mais ja Samaria kuru oli juba avatud. Meil oli võetud kogu reisi ajaks auto ja seetõttu otsest plaani Samaaria kurusse matkama minna ei olnud (me pole ka eriti suured matkamehed). Ühel päeval aga sattusime autoga sinna kantii ja sõitsime nn kuru algusesse. Juba tee sinna oli ilus - apelsiinisalud, mäed, võrratud vaated - aga ka sealt alguspunktist läks üks väike rada üles mäkke (raja algusest veidi kõrgemal on taverna ja see rada algab praktiliselt selle taverna ukse juurest). Siltidel oli, et u 1'5h pärast jõuab allikale ja u 2h pärast jõuab mingisse tippu. Rada oli minu jaoks hullult kitsas ja asetses järsul mäekaldal. Ja ka jalanõud polnud kõige sobivamad ning seetõttu väga kõrgele ja kaugele me ei läinud. Olime seal ka suhteliselt hilja pärastlõunal ning ka seetõttu väga kaugele ei plaaninud minna. Inimesi oli aga rajal päris palju, pidevalt tuli vastu küll tõsisemaid kui ka vähem tõsisemaid matkajaid. Ja vaated olid võrratud - täielik vaikus, veel lumised mäed, kitsed mäenõlvadel oma kellukeste kulinaga ... Ehk, et täiesti soovitan.

Kui plaanite auto võtta ja soovite teravaid elamusi (kitsad, järsud ja väga viletsas korras mägiteed - see-eest aga võrratud vaated) siis soovitan sõita lõunakaldale enam-vähem otse Rethymnost alla (Rethymnost sõitke veidi Hania poole ja tuleb üks suurem ristmik ( näitab Atsipopoulo peale) ning siis hoidke Asi Gonia peale. Sealt edasi Kallikratsisesse, sealt edasi Improsesse ja sealt juba alla lõunakaldale. Meil oli see reis kohe puhkuse teisel päeval ja see võttis mult mägede isu kohe päris mitmeks päevaks :) Juhised selleks tripiks saime Novatoursi kiidilt - selle eest suured tänud talle :)

Kui Samaria matka alguspunkti sõita ekskursiooni ostes e bussiga, kas siis needsamad vaated on ka bussist nähtavad? Kas bussid sõidavad sinna teist teed pidi? Loodame ikka neid vaateid ka nautida. Kaiukas tabas minu nõrka kohta - mäed on mind alati lummanud ja kutsunud. Kui aga kõrgemale lumele minevat matkarada valida, kas siis ilma kassideta seal üldse liikuda saakski? On sellel rajal ka mingi nimetus, et teaks googeldada?

Rivo300 - eks ned vaated tee ääres ole ikka samad. Ja eks see tee sinna ikka enam-vähem sama teed pidi kulgeb (ei mäleta enam, et kuidas täpselt me sinna läksime, aga teekonna lõpuosa on kindlasti sama). Aga kui teil on soov kuru läbi jalutada, siis muidugi minge. Mina pakkusin variandi neile, kes autoga sinna kanti satuvad ja kuru läbida ei plaani.

Selle raja nime ei mäleta, aga seal siltidel mingi nimi kirjas oli küll. Ilmselt kirjeldasin seda ennem liiga värvikalt, aga nii hull see nüüd ka ei ole. Kui on ikka kinnine jalanõu, siis peaks hakkama saama küll (meie olime mitte väga mugavate sandaalidega). Tõenäoliselt on abiks ka matkakepid - väga paljud matkad, kes vastu tulid, kasutadid neid (ise tundsin ka, et ilmselt oleksid need abiks olnud). Lumi aga oli sellel ajal (mais) ikka üksikute laikudena kõrgetes tippudes ja sinna ilmselt ükski matkarada ei lähe)

Samariasse soovitan ekskursiooni võtta. Võimalik, et sel aastal saab sinna varem. Lumi on põhimõtteliselt sulanud. Mägedes on praegu juba lund vähem kui muidu juunis