Veidi sai -stanides eelmine aasta ringi vaadatud. Mõned mõtted:

- Enne mai lõppu Kõrgõzstani minna on kahtlane. Ilm on nagu juhtub ja kui vähegi mägedesse tahad, on piisavalt lund. Põhiteed on ka kõrgel lahti, aga päris huvitav on vaadata 5 meetrisi valle kahel pool teed.

- Biškekis ööbi Aiva hostelis. Hostel, kus tualettruum on 5* vääriline. Kõik kahesed toad. Väga mugav asukoht. Maksis 12€ öö.

- Issõk-Kuli järv oli mittemidagiütlev. Aga mäed seal ümber (kui ilma on) on ägedad.

- Karakol on väärt ainult siis, kui plaan sealt kuhugi mägedesse minna. Aga võin seal ühte huvitavat ööbimiskohta soovitada.

- Kõrgõzstan on stanidest selgelt kõige venemeelsem. Samas ka kõige odavam. Kohati müstiliselt odav.

- Naudi Kõrgõzstani toite, eriti supid on kuramuse head. Seal on selline kett, nagu Navat (navat.kg), kus on väga head söögid väga soodsalt. Ja käi ikka sööklas ka ära. Pole enam vana jubedus, lihtsalt hea ja odav.

- Osh on kentsakas linn. Lenini kuju võiks muidugi ära vaadata.

Kui huvi on, võin Bradti Kõrgõzstani reisijuhti (2019) laenata. Väga asjalik.

Olen käinud kaks korda, põhiliselt küll mägedes, mitte linnades.

Matkapäevik 2016:
https://sites.google.com/site/kurinurm/matkad-ja-ronimised/ala-tau-maegimatk-2016

Mõned märkmed:

- Oš on tõsiselt lahe linn, iidvana. Keset linna on mägi-muuseum-pühamu - Suleimani mägi.

- Karakol linnana on tõesti suht mittekoht. Majutusime seal Igor Khanini kompleksis, ukraina mees, tegi ja korraldas meile kõik, väga asjalik ja korrektne ja muhe kasaka-onu.

- Kui juba oled Karakolis, käi ära ka Kasahhi pool olevas Tsarõni kanjonis (60 km Kirgiisia piirist ja normaalne tee). See on nagu USA Suure Kanjoni väiksem vend, aga null!!! inimest.

Need petroglüüfid on 3 km kõrgusel. See on juba päris kõrgus, isegi Kesk-Aasias. Arvesta, et võib sadada päevade kaupa, või saad nõrgad mäehaiguse nähud. Ehk siis planeeri põhi-sihtkohale rohkem aega, et kohaneda ja võimalike jamadega toime tulla.

2024 suvel sai Kõrgõzstani väisatud ja ~3 nädalat olime riigis.

- Osh meeldis väga. Tezjetiga (ja paari muu lennufirmaga) väga kiire ja mugav Bishkeki ja Oshi vahet lennata. Piletid sai kodulehelt ostetud ja üllatuslikul kombel oli maksmisel VISA koššer.

- Bishkekis palju nõukaaegset arhitektuuri, mälestussambaid ja mošaiike. Mulle läheb selline värk peale.

- Söönuks-joonuks saab igale maitsele, hipsteriurkaid ja peeneid restorane leidub mõlemas suuremas linnas, aga üldiselt sööki-jooki ma ei hakka soovitama, liiga suhteline. Navat on kindlapeale minek! Endal hakkas saiaperse tekkima, sest samsad on liiga head ja neid müüakse iga 50m tagant.

- Karakoli ööbimine: DUET HOSTEL on väga populaarne matkajate ja seljakotirändurite seas. Mõnus vaib ja taskukohane. Väga palju informatsiooni ümberkaudsete matkade jms. kohta. Aitavad orgunnida ja planeerida, heal tasemel inglise keel jne.

- Ala-Kul järve matka läbisime elukaaslasega, u. 55km. Jätsime suured seljakotid Karakoli hostelisse, rentisime jalutuskepid ja väikeste daypackidega (15L) kütsime esimese maršrutkaga rahvuspargi tõkkepuu juurde matka alguspunkti. ~20km (umbes, ei mäleta täpselt) peal jurtalaager ja veetsime öö seal koos sooja õhtusöögiga. Hommikul söödeti kõht täis ja jugama, pikk päev (~15km) ning 4000m peal kõrgeim punkt (Ala-Kul pass). Õhtuks Altyn-Arashanis ja öömajas kuumaveeallikad. Hommikul 20km Ak-Suu külla ja sealt maršrutkaga tagasi Karakoli.

Tipphooajal on hämmastavalt palju inimesi seda matka läbimas ja ise kohtasime väga palju toredaid inimesi.

- Karakolist saab bussiga Jyrgalani, mis on üks populaarsemaid talvesihtkoti terves Kõrgõzstanis. Suveperioodil on vaikne, aga tohutult roheline, mägine ja ilus. Peatusime Darya Hostelis ning iga õhtu käisime õhtustamas Peak Lodge nimelises majutusasutuses. Väga sürr kontrast kohaliku küla ja Peak Lodge vahel. Jyrgalanis on mitmeid päevaseid matku ning ühel päeval rentisin mägiratta ja vurasin sellega ringi.

- Issyk-Kul oli tõesti mittemidagiütlev, ehk saad siduda selle mõne nõukaaegse sanatooriumikülastusega? Proovisime, aga kõrghooajal oli pea võimatu löögile saada.

- Sai käidud kiire suts Bishkekist (Western Bus Station) Almatysse, 4 tundi bussiga ja 5 päeva hiljem tagasi Bishkeki. Pilet oli mäletamistmööda 6 euri äkki.

- Mu 4 aastat vana iPhone aku oli viimastel jalgadel ja Bishkekis üks ettejuhtunud kirgiisi mobiilitehnik väga entusiastlikult vahetas mu telefoni aku ära. 20 euri ja tip top.

Lahe teema, värskendav oli ajusid ragistada ja tagasi mõelda K-Aasia peale. Iga kell läheks tagasi!

// muutsin Karakoli ööbimiskoha ära, ajasin Dushanbes asuva Green House Hosteliga segamini. Duet Hostel on Karakolis siiski.

T.P, aitäh meenutamast. Ka minul on Kesk-Aasiast nii head mälestused, et kisub tagasi. See Altõn Arašan on üks sürrimaid kogemusi elus. Istusime kõrgel mägedes psühhodeelilise interjööriga kõrtsilaadses putkas, trimpasime midagi, keskpäev oli. Väljas hõljus Moskva-Peterburi hipidest ronijate kamp Pink Floyd'i saatel tantsida.

Matkamist on seal igale maitsele.

Ainult - vene keele oskus kulub marjaks ära.