Tahaks kuulda teie häid ja halbu kogemusi - on need hinnad reisi väärt?
Eks see kivi natukene siiski Kanal 2 kapsaaeda ka lähe, et ei teinud enne eeltööd ega uurinud Kon Tiki tausta. Infot oli ju palju ja rohkem, punased lipud oleks võinud püsti olla. Või oli Kon Tiki ainus, kes oli nõus selle reisi korraldama - seda ka tegelt ei usu. Igatahes aumehelik käitumine, kui lahenduse leiavad ja pereema reisile pääseb.
Isegi Sansibari hotellid on püha viha täis Kon Tiki peale, kuna lubasid tasuda poole hinnast kohe peale grupi lahkumist, aga Kon Tiki ei suvatsegi maksta ja ei vasta nende sõnumitele ega e-mailile. Ja neid ei aita ka tarbekaupade. Ma ei saa aru, kuidas nad peale jamade algust veel nii kaua said tegutseda.
Tundub , et antud teema materjali jätkub pikemateks juttudeks:
Edit: Postimees Playeri lugu siin: https://postimees.pleier.ee/podcast/oma-tuba-oma-luba/189630
https://www.postimees.ee/8149514/kon-tiki-reisid-rikkusid-nii-monelgi-inimesel-joulud-ara
Samas ei suuda aru saada, et enamik inimesi ei tee mingit eeltööd nagu kuhu ja kellega plaanivad minna vaid ütlevad lihtsalt "võtke mu raha" ... Müstika!
Ma nüüd veidi arvutan: Tarbijakaitsesse on Kontiki kohta laekunud avaldusi kuskil 600. Võttes iga nõude suuruseks väga konservatiivselt 1000 eurot, teeb juba see kokku 600 000 eurot, pigem räägime summast 1M+ eurot. Isegi väga halvasti majandades on keeruline seda summat kuhugi ära kaotada, eriti, kui arvestada, et viimased majandusaastad on firma kenasti kasumis olnud. Olukord on väga sarnane Kreisiraadio Kert Ämmapetsi ütlusele "Midagi pole valesti tehtud, aga raha lihtsalt enam ei ole".
Lõigud Postimehe artiklitest:
Reisiajakirjanik: Siiski keeldub Triin aastavahetust Eestis veetmast, kuna külm ja lumi talle kohe üldse ei sobi. Viimases hädas kraapis ta raha kokku ja soetas pileti kohta, kuhu ta arvas, et ta kunagi ei lähe... Egiptusesse. Täpsemalt, nagu saates selgub, lendab Triin Sharm el Sheikhi. Mida seal teha või vaadata on, seda Triin veel ei tea, kuid vähemalt peaks seal soe olema.
Jõulureisi soovinud: Kairit ja tema abikaasa peaks praegu päikselisel Sansibari saarel valge liiva ja türkiissinise veega India ookeani nautima, kuid paraku läks nende puhkuseplaan vastu taevast. Reisi broneerides maksis naine ära 1300 eurot. Septembris, kaks kuud enne väljasõitu, pidid nad maksma veel 3020 eurot, aga arvet ei tulnud. Kui Kairit asus guugeldama teiste reisisellide arvamusi Kon Tiki kohta, ei tundnud talle kõik enam päris õige. Mees rahustas ta siiski maha, vabanduste saatel saabus ka arve ja abikaasad tasusid kogu reisiraha, kokku 4320 eurot. Lend Sansibarile pidi startima pühapäeval, 24. novembril. «Esmaspäevaks ei olnud reisifirma pileteid saatnud,» lausub Kairit ja lisab, et tema küsimusele vastust ei tulnud. Kolmapäeval sai ta telefonitsi kätte Kon Tiki omaniku Kristine Hammerbergi. «Ta oli hästi positiivne, soovitas rahuneda, kohvrid pakkida ja jääda pileteid ootama. Ütles, et need saabuvad õhtuks, ja vabandas, et on palju tööd.» Järgmisel päeval tuli järgmine lubadus uue ausõnaga, et piletid on õhtuks postkastis. «Siis ma juba teadsin, et tegelikult neid ei tule,» mainib Kairit. Lennufirmasse Turkish Airlines helistamine kinnitas kahtlusi – reisiettevõte pole raha maksnud ja pileteid ei ole. «Muidugi kartsin, et nüüd ongi kogu raha läinud,» sõnab naine. Reede õhtul tunnistas lõpuks ka Hammerberg, et reisi ei toimu, ning paar küsis raha tagasi. Lubadust, et see kantakse üle esimesel võimalusel, kuulsid Kairit ja Rivo enne firma pankrotiteadet kümmekond korda. «Hammerberg on petis ja valetaja, ta rikkus meie jõulud,» lausub Kairit.
Ma jäin taas veidi mõtlema, et lennupiletite ost ja hotelli broneerimine pole ju rasked. Max tund-paar sobivate leidmiseks. Kohapealseks ringivaatamiseks on sihtkohas reeglina hea hulk firmasid, kes tuure teevad. Kui just päris omal käel ei soovi liikuda.
Nii, et ise valid lennud, klassid, hotelli(d), kohapealsed ringivaatamised jne. Korralik reisitõrkekindlustus lisaks ja voila!
Jah, vanematele inimestele võib see vahel keerulisem olla, siis võiks vaadata mõnda Euroopa sihtkohta kus kohapeal liigelda kerge ja eluolu muidu hästi organiseeritud (näit Malta) või siis tšarteritega Kanaaridele või Egiptusse, aga noorematel ja palju reisinutel pole ju väga keeruline ise endal reis kokku panna.
Lihtsalt tulid need mõtted taas pähe. See ei tähenda, et keerukamaid valmisreise ei peaks ostma, aga mulle tundub et nendega kipub aeg-ajalt olema lihtsalt natuke selline põrsas kotis teema. Aga veelkord - ma ise pole selliseid (eksootilisemaid) valmisreise ostnud (üksnes mõned tšarterid Kanaaridele, Madeirale, Hispaaniasse aastakümned tagasi). Osalt kusjuures ka seetõttu et mõnede eksootilisemate reiside hinnad on võtnud kergelt öeldes kulme kergitama. Sestap kujutan ette, et neil kes sellise raha eest reisi ikkagi ostnud ja sellega ikka mingid jamad võib see küll iseäranis tujurikkuv olla!
Nagu teada, ärivõte oli see, et müüdi reise ja kasseeriti raha, aga selle eest ei ostetud mitte konkreetseid lennupileteid ja hotelle (+ reisikorraldaja marginaal), vaid eelmiste klientide omi. Reaalsed piletid/hotellid osteti välja uute klientide raha eest vahetult enne reisi.
Asjal oleks jumet, kui sel moel pool aastat ette raha kasseerides oleks raalitud mingeid odavpakkumisi, et a la müüme selle novembrikuise reisi märtsis 600 euriga (kui lennufirma müüb 650-ga parasjagu, nii et kliendile tundub Kon Tiki kaudu mõistlik hind), aga otsime pool aastat sooduspakkumisi ja kirsihindu ja äkki saame 400-500 euriga pileti kätte, vahe kasseerime kasumiks. No ja kui ei õnnestu, siis ostame viimasel hetkel 700-800 euroga, aga loodetavasti lõppkokkuvõttes kasumlikke allahindlusi on rohkem ja jääme plussi omadega.
Samamoodi hotelliga - et kasseerime pool aastat raha, aga reaalselt broneerime kõike kord aastas mingite Cyber Mondayde ja Black Fridayde ja mingite kettide annual special sale'ide ajal.
Aga kuidagiviisi oli raha alati otsas ja jäädi kinni sellesse, et uute klientide raha oli pidevalt vaja kahjumiga viimase hetke piletite/hotellide ostmiseks,
Ja sellest ei aidanud välja ka viimase aasta meeletu käibetõus - mingi valemiga ei saavutatud seda, et marginaali peal saaks ära elada. Kas polnud käibe haldamiseks piisavalt töötajaid võ mis iganes, aga jäädi kinni tsüklisse, kus kõike broneeriti viimasel hetkel ja tõenäoliselt kahjumiga ning pidevalt oli vaja tohutult uut raha peale selle kahjumliku müügi kinniplekkimiseks.