Ma ei ole Kazbekil käinud, aga paljude teiste kõrgete mägede kogemuse põhjalt ütlen:

Leia usaldusväärne korraldaja või grupijuht ja mine muidugi!

Mägimatkadel sõltub absoluutselt KÕIK sinu kaaslastest ja grupi juhist. Kogenud, rahulik, tark juht võib viia ükskõik kelle ükskõik kuhu. Ta hindab õigesti sinu (ja ülejäänud grupi) võimeid, aitab, nõustab, teeb olemise mõnusaks ja loob kindlustunde. Ja Kazbek ei ole nii hull, raske ega kõrge mägi, et selle jaoks peaks matkajal endal tohutult palju kogemust olema. 

Edu!

Siin on väga asjalik kirjeldus tõusust koos marsruudi piltidega

http://horalka.org/kazbek/en/?climb-to-kazbek-normal-route

Viimane osa 45 kraadisel jäisel nõlval, ilmselt seal on vajalik mõnes kohas köiega julgestus. Ise pole käinud!  

Kui Sul elementaarsed köietöö oskused ja kassidega käimine selge, siis ilmselt saaksid ilma giidita hakkama, aga pigem palgata mägigiid.

Vene ajal oli Kazbek  lihtsamat teed tõustes 2A kategooria tipp, mida lubati teha 3 järgu alpinistil (sellel, kes oli käinud 20 päeva  kestvusega algaja alpinismi laagris  ja 20 päeva kestvusega  3-järgu täitmise alpilaagris).

Head pealehakkamist! :)

Olen ise kah seda mäge vaid eemalt vaadanud, aga kui googeldada "Kazbekile ronimine", tuleb ridamisi kümneid eestikeelseidki reisikirju, kus lahatakse sinna ronimist detailideni reaalselt selle läbiteinute kogemuste põhjal.

Vabalt tehtav. Elementaarne füüsiline seisukord (kehakaal normis, paar kuud aktiivset sporti, enesekindlus) muidugi eelduseks. Kassid ehk kaasa, suusaprillid, näomask, soe aluspesu. Suve lõpus üsna lihtsalt tehtav.

Kõhklemine muidugi kasuks ei tule, aga vaadates paari eelnevat mägedekogemust, ei tohiks enesekindluse taha asi jääda. Kui võimalus on, tee ära. Ära kõhkle!

Mäed on ALATI ohtlikud. Ja Kazbek on kõrge mägi! Seda ei tohi kergelt võtta.

Mina olen mägedest koos sõbra laibaga alla tulnud.  Ei ole hea tunne ja jääb sind saatma kogu eluks. 

Liustike ja järskude nõlvadega mäge peab ronima grupis, koos kogenud juhi ja heade kaaslastega. Alati pead olema valmis selleks, et seekord tippu ei jõua - kas ei luba ilm, või oma tervis, või juhtub kellelgi teisel mingi häda ja peate kõik alla tulema. Vaja on alandlikku meelt ja austust mägede vastu.

Eleanna, leia mõni grupijuht, kes seal korduvalt käinud on, ja küsi tema käest nõu. 

https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/tous-kazbekile-pole-jalutuskaik-pargis/

Ma sain oma esimese Kazbegi kogemuse läinud aasta detsembril kui kavandatud Gruusia suusatripp lumepuuduse Kazbegi jalamile matkama viis.

Kaks esimest ööd veetsin Stepantsminda külas kust tegin 2 korda aklimati tõuse 3000 peale. Kolmandal päeval võtsin ette teekonna meteostansija(baaslaagrisse) et seal 2 ööd veeta ja lisaks 4200 peale teise liustiku algusesse tõusta. Baaslaagris oli lisaks minule üks poolakas kes oli plaaninud   Kazbegi tippu tõusta vaatamata sellele et oli üksi kuni - 30ne kraadises pakases esimest korda ronimas väljaspool Tatra mägesid, kuid kui ta 4300meetri peale oli tõusnud ja seal liustiku lõhesse jalgupidi kukkunud tuli mõistus pähe ja pöördus baaslaagrisse tagasi))) 

Iseenesest on suvel tippu lihtne tõusta kui paariline olemas. Talvel palju raskem sest külm ja liustiku lõhed lume all peidus. 

Ma oleks isegi see suvi käpp Kazbegi võtma)

Mõne mõtte võibolla lisaksin veel juurde:

- Kazbekil on liustikud. Liustikes on praod. Näide Kazbeki praost SIIN. Osad praod on näha, osad ei ole näha. Ka suvel on osad praod lume all, ei ole näha. Kui on lumega kaetud liustikul käimine, siis on vajalik köiskonnas käimine.

- Ülemine ots ehk lõpu tipupüramiid on järsem nõlv. Kui seal on palju lund, siis piisab lumme astmete tegemisest. Kui on vähe lund, siis on jäine. Mina käisin 2017 juulis, oli jäine, grupis oli mitmeid algajaid, nii et panime jääpuuridega tugiköie, mida mööda siis igaüks paarkümmend meetrit allapoole kõige järsemast kohast ohutult alla sai laskuda.

- Mu meelest elementaarne varustus Kazbeki-suguse mäe jaoks on kassid, kirka, ronimisvöö, köies käimine. Ja arusaam, kuidas kirkaga ennast pidurdada, kui alla libised. Lisaks võiks grupil olla varustus juhuks, kui keegi prakku kukub või tugiköis vaja kinnitada ja arusaam, mida sellisel juhul üldse teha.

- On kuulda olnud, et mõned käivad ilma köieta ka. Osadest neist pannakse pärast järjekordne pilt Meteo seinale  (olen neid seal näinud küll) tekstiga "Have you seen this man?" ja kirjeldusega umbes nii, et matkas siin üksi ja oli muidu tubli, aga mingist ajast pole keegi enam teda näinud.

- 5000m mäel tuleb juba aklimatiseerumine teemaks ja kõrgushaigus võib olla probleem.

- Muidu Kazbekil käib päris palju algajaid ka (grupis võiks muidugi kogenumaid ka olla), peale köies käimise ronimistehniliselt midagi eriti keerukat pole. Tipupäev on pikk, vähemalt 10-12 tundi (sest kõrguste vahe nt Meteost tippu on suur) ja seega füüsiliselt päris raske, aga ei midagi väga hullu.

- Seega tundub, et "kergemaid" mägesid võiks ka ronida enne, aga eelkõige võiks enne natuke proovida kasside-kirkaga-köiega liikumist ja julgestamist.

Näiteks võib lugeda seda artiklit vabatahtlike poolakate päästekomando kohta Meteos, seal ka natuke õnnetustest juttu.

Disclaimer:

Olen käinud Kazbekil 3 korda, esimene kord pöördusime 4500 pealt halva ilma tõttu tagasi, teine kord (2017) tõusime mööda tavarada tippu ja viimasel korral (2019) tõusime Meteost otse tippu (kagunõlva pidi) ja laskusime tavarada mööda.

Aklimatiseerumine on väga personaalne. Kazbekil juhtunu kohta vt https://play.tv3.ee/surmasuust-paasenud-10678612

Mina oleks kohe käsi, kui mingi grupp peaks Eestist sinna minema. Kui plaan tekib, andke mullegi teada.

Väike Lotti, Eestist pole mõtet gruppi otsida sest Stepantsmindas on palju kohalike giide ja enne koroonat oli 2019aasta septembris päevi kui tippu tõusis 200 inimest päevas. 

Ma plaanin juulis minna, mul seal tuttavad, eks seal vaatan kas ja kuidas tippu proovida.

Ma ei mõelnud gruppi ainult mäe jaoks, vaid pigem nagu reisiseltskonna mõttes, Eesti - Gruusia - Eesti.

Mägi ise on ju tehniliselt lihtne, aga üksinda, juba puhtturvalisuse mõttes, ei ole mõistlik ette võtta, lõhesid seal ikka jagub. Tipus võimalik ka lumetuisk ja vilets nähtavus. 
Ilmselt on köiesolek tipu pool liustikel ikkagi vajalik, viimastel aastatel on see lõhede teema eriti teravalt päevakorda tekkinud, just soojade talvede tõttu.

Ja oma seltskond on ikka oma seltskond, saab juba varakult paika panna plaanid, grupijuhi, tempo, reeglid jms. Kõrguste vahe on päris korralik, üle 3000 meetri ja see vajab head gruppi, peamiselt emotsionaalsel tasandil. 

Mäletan, kui käisin Zugspitzel (üksinda) ja viimase päeva tõus oli kõigest 900 meetrit, aga kiirkorras loodud kuueliikmeline punt lagunes laiali juba poolel teel. Sest üks pani ilge tempoga ees minema, teised kustusid ära ja lõpuks osa läks üldse tõstukiga üles.  Oleks olnud tugev grupijuht ja oma grupp, siis seda ei oleks juhtunud. Moraalne väsimus on mägedes üks suurimaid probleeme. 

Kuigi ma alati olen peale järjekordset tippu endale lubanud, et nüüd on kõik, mina enam kuskile ei roni, siis kahjuks see ei õnnestu. Tegemist on siiski lootusetu ja ränga sõltuvusega, mägedes käia  :) 

Aga nagu ma ka oma mägedeblogides olen kirjutanud - see on parim sõltuvus, mida ma tean.

Gruusiast tulnud info põhjal avaneb riik juulis. Millises mahus ja kuidas turism toimima hakkab, ei  julge prognoosida. Sealne rahvas on erakordselt tundlik haiguspaanikale, seetõttu ei pruugi kohapeal turistil mugav olla, isegi kui riiki sisse saab. 

Mina ise olen kõik Gruusia plaanid selleks aastaks maha matnud. Oli muidu kaks gruppi koos, aga loobusime ja taotleme piletihinna tagaztamizt wizzilt.